Valitsuskabineti nõupidamise päevakord
22. novembril 2007. aastal
1. Informatsioon HIV-nakkuse ja AIDSi ennetamisest Eestis
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Eestit iseloomustab endiselt HIV/AIDSi kontsentreeritud epideemia, mille puhul HIV-levimus süstivate narkomaanide seas ületab viit protsenti, kuid rasedatel naistel jääb alla ühe protsendi. Möödunud aasta lõpu seisuga on Eestis aastate jooksul kokku HI-viirus diagnoositud 5 731 inimesel ning AIDS 134 inimesel. Kuna aga kõik nakatunud pole end testimas käinud, siis võib nakatunute tegelik arv olla vähemalt kahekordne ning Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on tõenäoliselt Eestis HIV-nakatunud juba 1,3 protsenti kogu täiskasvanud elanikkonnast.
Möödunud aastal toimus Eestis HIV uute juhtude arvus mõningane tõus võrreldes 2005. aastaga, mis viitab sellele, et riskirühmades levinud HIV-epideemiat pole Eestis kontrolli alla saadud ning on oht epideemia „teisele lainele“ ehk siis suurenevale levikule üldelanikkonna seas. Üha enam registreeritakse seksuaalsel teel saadud HIV juhte ning piirkonniti on olukord väga tõsine. Mõningates Ida-Virumaa linnades on HIV-nakatunute osakaal kogu elanikkonnast nii kõrge, et ohustatud on kogu elanikkond. Näiteks Narvas on HIV-nakatunud hinnanguliselt iga kaheteistkümnes noor inimene vanuses 15-29 aastat ja uute juhtude arv on tõusujoones.
Võtmevaldkondadeks HIV-nakkuse leviku pidurdamisel on töö süstivate narkomaanide ning haavatavate noortega. Kuna Eestis on süstivate narkomaanide populatsioon väga suur – uuringute andmetel ligi 13 800 süstivat narkomaani – siis on ka vajadus neile suunatud teenuste järele kõrge. Möödunud aastal tegutses Eestis 27 süstlavahetuspunkti ja kolm madala läve keskust ning riiklikke metadoonravikohti oli 600. Kuid veelgi on arenguruumi Eestis süstivatele narkomaanidele suunatud teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi osas.
Lähitulevikus suurenevad hüppeliselt kulutused HIV-nakatunute tervishoiuteenustele. Arvestama peab antiretroviirusravi vajavate arvu tõusuga, mistõttu tuleb selleks ette näha piisavad vahendid riigieelarvesse. Samuti suureneb koormus üldisele tervishoiusüsteemile, sest üha rohkem nakatunuid vajab ka muid tervishoiuteenuseid (tuberkuloosi ja teiste kaasuvate infektsioonide ning kasvajate ravi).
2. Informatsioon veeinfrastruktuuri rahastamise vajadusest seoses Eesti rahvusvaheliste kohustustega ning hetkeseisust selles valdkonnas
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Keskkonnaminister esitab informatsiooni veeinfrastruktuuri rahastamise vajadusest seoses Eesti rahvusvaheliste kohustustega ning hetkeseisust selles valdkonnas.
3. Kokkuvõte Schengen Facility programmist
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Siseministeerium esitab ülevaate Schengen Facility programmi tulemustest vahendusasutuste lõikes. Schengen Facility raames oli planeeritud kokku 89 projekti, realiseerus 78 projekti, mida viisid läbi piirivalveamet, kodakondsus- ja migratsiooniamet, välisministeerium, politseiamet, keskkriminaalpolitsei ja siseministeerium.
Schengen Facility programm on põhiosas lõppenud. Programm loodi aitamaks uutel Euroopa Liidu liikmesriikidel valmistuda Schengeni õigusruumiga liitumiseks, toetades riike Euroopa Liidu välispiiril teostatavate tegevuste rahastamisel.
Euroopa Komisjon eraldas Eestile Schengen Facility programmi raames 77 miljonit eurot ehk 1,2 miljardit Eesti krooni.
4. Ülevaade "Ametkondadevahelise operatiivraadioside võrgu projekti" täitmise käigust
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Siseministeerium esitab ülevaate „Ametkondadevahelise operatiivraadioside võrgu projekti” täitmise käigust.
5. Ülevaade Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise ettevalmistustest
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Ülevaade Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisest ja tehtud ettevalmistustest.
Eesti Vabariigi juubeliaasta kestab 28. novembrist 2007 – 28. novembrini 2008.