Valitsuskabineti nõupidamise päevakord
Algus kell 10.30
Stenbocki maja 22.09.2011
1. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015 eelnõust
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Kabinetinõupidamise arutelu eesmärk on võtta põhimõttelised seisukohad Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011–2015 eelnõu lahtistes küsimustes ning otsustada seejärel eelnõu esitamine avalikule konsultatsioonile.
Eesti 2011–2015 perioodi EL-i poliitika raamistik on kujundatud valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja 28. aprilli 2011. a kabinetinõupidamisel antud EL-i poliitika suuniste alusel. Eesti huvid on selgelt kindlaks määratud konkreetsete tegevuseesmärkide kaudu (kokku 32), mida viiakse ellu üksikute EL-i õigusaktide eelnõude või projektide abil (kokku 103).
Uue perioodi olulisemad teemad on seotud siseturu suurema avamise ning Eesti ettevõtjale ja kodanikule lähemale toomisega (märksõnad: digitaalne siseturg, e-teenused), Eesti poliitilise kinnistamisega EL tuumikus (eurotsooni tugevdamine) ja Eesti füüsilise sidumisega siseturuga (energia- ja transporditaristud).
Eelnõu koostas Riigikantselei koostöös kõikide ministeeriumidega. Eelnõu esialgset versiooni täiendati 25. ja 26. augustil 2011. a EL koordinatsioonikogu väljasõiduistungi raames toimunud ministeeriumidevahelise laiapõhjalise seminari käigus tehtud ettepanekute alusel ning ministeeriumidelt ja Eesti alalisest esindusest EL juures laekunud kirjalike kommentaaride põhjal.
2. Rail Balticu raudteeliini tasuvusuuringu lõpparuandest ning edasistest tegevustest
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Kabinetinõupidamise arutelu eesmärk on tutvustada Rail Balticu 1435 mm rööpmelaiusega raudteeliini tasuvusuuringu lõpparuannet ning teha selle alusel põhimõttelised otsused edasiste tegevuste kohta (sh rahastamisküsimused Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveperioodi raames).
Rail Balticu 1435 mm rööpmelaiusega raudteeliini tasuvusuuring viidi läbi 2010. aasta aprillist 2011. juunini. Uuringut rahastati 50% osas EL TEN-T eelarvest, ülejäänud 50% katsid osalevad riigid oma eelarvetest. Vastavalt kolmepoolsele riikidevahelisele kokkuleppele oli projekti üldkoordinaatoriks Läti.
Uuringu tegi Briti konsultatsioonifirma AECOM. Uuring on lõpetatud ning lõppraport heaks kiidetud. Lõppraporti lisadena esitati ka mahukas kaardimaterjal võimalike Rail Balticu trassiversioonide osas.