Valitsuskabineti nõupidamise päevakord, 22.12.2016

22.12.2016 | 14:09

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:30 Stenbocki maja               

 

1. Kliimapoliitika põhialustest aastani 2050
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

 

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 paneb paika Eesti kliimapoliitika pikaajalised sihid ja teekonna selle poole liikumisel. Fookuses on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine aastani 2050 energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkondades.

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et see eesmärk on täidetav ja toob endaga kaasa tõenäoliselt positiivse mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul on Eesti koguheide aastal 2050 ligi 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Juhul kui jätkub tänane trend ning riiklikult täiendavaid heidet vähendavaid poliitikaid ja meetmeid ei rakendata, väheneb koguheide praeguselt 21 000 miljonilt tonnilt aastaks 2050 vaid 65 protsenti ja on 14 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

 

2. Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030 ja rakendusplaanist aastateks 2017-2020
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants

 

Kliimamuutustega kohanemise arengukava eelnõuga selgitatakse välja kliimamuutustele kõige haavatavamad valdkonnad ja pannakse paika tegevused, millega paraneb Eesti riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutustega toimetulekuks.

Kui seni on Eestis peamiselt tegeletud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgede likvideerimisega, siis tulevikus saab tänu arengukavale kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada. Õigeaegne kliimamuutusega kohanemine vähendab oluliselt rahalisi ja ühiskondlikke riske ning aitab teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste asemel teha pikaajalisi teaduslikult põhjendatud kliimariske arvestavaid otsuseid.

Teadlaste poolt koostatud kliimamuutuste mõjuprognooside alusel töötati välja valdkondlikud kohanemismeetmed perspektiivis aastani kuni 2030 kui ka kaugemaks tulevikus aastani 2050 ja 2100.

Kliimastrenaariumite kohaselt sagenevad aastaks 2100 Eestis üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu ning suurenevad tormikahjustused. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase.

Arengukava meetmed puudutavad pea kõiki valdkondi: tervis ja päästevõimekus; maakasutus ja planeerimine; looduskeskkond; majandus, seal hulgas eraldi biomajandus; ühiskonna teadlikkus; taristu ja ehitised; energeetika ja energia varustuskindlus. Läbivalt on vajadus täiendkoolitusteks ning kavas on suurendada maakasutuse, linnakorralduse ja planeerimise valdkonna spetsialistide teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja riskidest.

Arengukava koostamist ja täitmist korraldab keskkonnaministeerium, kuid meetmeid aitavad ellu viia ka teised ministeeriumid.

Eelnõu on ühtlustatud teiste valdkondlike arengukavadega ja seda ka rahastatakse võimalusel juba olemasolevatest vahenditest. Perioodil 2017-2030 on vajalik rahastus 44 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad riigieelarvelised kulud ning teine pool on kavas taotleda välisvahenditest.

 

3. Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra perioodi 2014-2021 finantsmehhanismide üldinfost ja Eestile antava välistoetuse jaotamise ettepanekust
Esitaja: rahandusminister Sven Sester

 

Rahandusministeerium esitab valitsuskabineti nõupidamisele Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide üldinfo, doonorriikide seisukohad ning Eestile antava välistoetuse jaotamise ettepaneku. Eesti saab Norra, Islandi ja Liechtensteini panustatud tagastamatut välistoetust Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest uuel perioodil kokku 68 miljonit eurot. Norra, Island ja Liechtenstein ei kuulu Euroopa Liitu, kuid osalevad Euroopa ühisturul. Selle eest panustavad annavad need riigid muu hulgas toetusi 16 Euroopa Liidu riigile Baltimaades ning Kesk- ja Ida-Euroopas.

Doonorriigid soovivad Eestis toetada konkurentsivõime ja teaduse, keskkonna ja kliima, sotsiaalse kaasatuse ja hariduse ning kodanikuühiskonna valdkondi.

 

4. Õpetaja palgakasvu vajadustest ja võimalustest
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

 

Haridus- ja teadusminister teeb ettepanekud õpetaja palga alammäära tõstmiseks 2017. aastal ja õpetajate palga tõstmise võimaluste kohta aastatel 2018-2019.

 

5. Riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamise komisjonist
Esitaja: rahandusminister Sven Sester

 

Rahandusministeerium esitab valitsusele heakskiitmiseks ettepaneku moodustada nii nimetatud nimetamiskomitee ehk komisjoni, kes tegeleb riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamisega.

Nimetamiskomitee moodustamise eesmärk on muuta riigi äriühingute juhtimist ja nõukogude nimetamist professionaalsemaks, et riigi osalusi paremini valitseda, sarnaselt erasektori parima praktikaga. Nimetamiskomitee moodustamise ettepanek tugineb avaliku ja erasektori ekspertrühma soovitustele parandada riigi osalusega äriühingute juhtimist.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-