Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud! Head ülekande vaatajad! Valitsuse istung on lõppenud. Teie ees on peaminister Kaja Kallas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, riigihalduse minister Jaak Aab ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Peaminister, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast kõigile! Kõigepealt, nagu näete, täna [oleme] ilma maskideta. Eelmisest pühapäevast kaotasime maskikandmise kohustuse avalikes siseruumides. Loomulikult teatud olukordades, kus ollakse tihedalt koos, näiteks ühistranspordis, jääb maskikandmise soovitus alles, eriti soovitame maski kanda riskirühmadel. Endiselt on oluline ka vaktsineerimine ja tõhustusdoos, selleks et minna vastu sügisele või järgmisele lainele. Paraku keegi meist ei arva, et järgmist lainet ei tule.
Ukrainast. Meil on käimas sõja 43. päev. Tegelikult see 43 päeva on toonud kaasa selle, et neid pilte ja uudiseid me kuuleme iga päev. Aga me ei tohi harjuda selle mõttega, et sõda on käimas ja see on muutumas juba kuidagi tavaliseks. Me oleme näinud kohutavaid pilte Ukraina väikelinnadest ja tõenäoliselt näeme veel hullemaid pilte, sest Mariupolist ei ole pildid veel saabunud. Ukraina ei ole mitte ainult lahinguväli, vaid on ka kuriteopaik, sest kõik sellised tsiviilelanike ründamised ja piinamised on rahvusvahelise õiguse järgi sõjakuriteod. Ja need sõjakuriteod ei aegu. Tõendid on vaja kokku koguda ja kohtuprotsesside jaoks talletada. Oluline on anda nii Kremlile kui ka kõikidele sõduritele, kes neid käske täide viivad ja Ukrainas julmi tegusid sooritavad, selge sõnum: te ei jää siis vastutuseta, kõiki teid võetakse vastutusele.
Süveneb ka Venemaa võimude ja Vene riigimeedia õõnestav propaganda, mis siis eitab ukrainlaste kannatusi ja Vene vägede kuritegusid. Sellest propagandast tuleb teadlik olla. Panen ka Eesti meediale südamele, et te oma lugejate, kuulajate ja vaatajate teadlikkust igatpidi toetaksite.
Me peame tõstma Venemaa jaoks agressiooni hinda. Seni, kuni see sõda käib, ei ole me teinud piisavalt, et sõda lõppeks. Seega ei ole ka sanktsioonid seni olnud piisavad. Euroopa Liit on koostamas viiendat sanktsioonipaketti. Hea meel on selle üle, et seal on muu hulgas sees ka sadamad ja maismaatransport, mida me Eesti poolt oleme ka [käima] lükanud. Töö muu energiaimpordi piiramiseks käib edasi ja kohe algab ka töö järgmise paketiga. Samuti käivad arutelud meie tehtud ettepaneku üle, mis puudutab seda, et osa energiakandjate eest makstavast rahast makstaks eraldi arvele, mida saaks hiljem kasutada Ukraina ülesehitamiseks. Peame jätkama ka Venemaa poliitilist isoleerimist. Sel nädalal tuleb ÜRO peaassambleel oluline hääletus selle üle, kas peatada Venemaa liikmesus ÜRO inimõiguste nõukogus. Selle taga on väga suures osas ka Eesti diplomaatide pingutused. Aitäh neile selle eest!
Olukorras, kus Venemaa tapab ja piinab tsiviilelanikke Ukrainas, ei saa rääkida diplomaatiliste suhete tavapärasest jätkamisest. Me reageerisime ka resoluutselt. Kõigepealt, 5. aprillil tegime otsuse sulgeda Narva peakonsulaat ja suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus. Samuti otsustasime välja saata 14 töötajat ja kuulutada nad persona non grata’ks. Neist seitse olid diplomaatilise staatusega. Juba varem oleme me saatnud välja kõrge vene diplomaadi ehk saatkonna asejuhi ja veel kaks diplomaati. Nii et me oleme olnud nende sammudega ühed esimeste seas.
Lisaks, eelmisel neljapäeval keelasime Yandexil Eestis taksoveo pakkumise, sest Venemaa otsustas hiljuti, et Yandex peab jagama sõitjate isikuandmeid eriteenistustele. Sellistel ettevõtetel, kes Vene luurega koostööd teevad, ei ole Eestis kohta. Oleme teinud ka ettepaneku, et see sanktsioon oleks üleeuroopaline, just sellepärast, et see mõju on igal pool sama.
Nüüd, seoses Ukraina kriisiga ja energiakandjate sanktsioneerimisega tegeleme ka sellega, et oma energiajulgeolekut tagada. Toetasime juba eelmisel neljapäeval Eestis LNG vastuvõtuvõimekuse loomist, selleks et me ei finantseeriks Venemaad läbi gaasi ostmise. Aprillis Vene gaasi ka Eestisse tulemas ei ole. Andsime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile mandaadi liikuda edasi vajalike sammudega, selleks et meil oleks tulevikus võimekus vastu võtta LNG-d. Majandus- ja taristuminister räägib täpsemalt sellest, mis puudutab regionaalset terminali ja ühiskoostööd Soome ja Lätiga, just selleks, et me oleksime Venemaa gaasitarnetest sõltumatud.
Kuigi meil on lühiajalised mured, millega peab pidevalt tegelema, ei ole ka pikaajalised väljakutsed kuhugi kadunud. Sel nädalal käisin Norras. Kogu selle visiidi eesmärk oli see, mis me leppisime Norra peaministriga kokku juba novembris, nimelt kliimaenergiaga seotud küsimused ja meie äriettevõtete sidemete loomine, et teha koostööd ja leida võimalusi, kuidas minna üle roheenergiale ja teha rohepööret selliselt, et sellest võidaks ka meie majandus. Ehk teemad on seal energia, tulevikutehnoloogia ja rohepööre. Meil on väga suur potentsiaal Eesti ja Norra energiakoostööl, eriti meretuuleenergia arenguks. Norra on kindlasti partner, kellega selles valdkonnas koostööd teha. Samuti on väga huvitav Norra süsinikupüüdmise tehnoloogia, mis on üks võimalikest viisidest, kuidas kasvuhoonegaase vähendada. Ka siin on võimalus koostööks.
Me otsustasime Norra peaministri Jonas Størega, et paneme aluse Eesti ja Norra tihedamale koostööle energia ja rohepöörde teemadel. Tegime juba konkreetsed sammud selle eesmärgi saavutamiseks, et oleks võimalik neid tulemusi kasutada.
Me peame aktiivselt tegutsema ka selle nimel, et meie ettevõtted saaksid Norra turule siseneda ja leiaksid koostööpartnereid ning et Eestisse jõuaks rohkem Norra investeeringuid. Ja tõesti, äridelegatsioonis osalenud ettevõtjad näitasid, kui innovatiivsed nad on. Ma usun, et sealt leiti ka võimalike kokkupuutepunkte. Eile kohtusin ka Aker Offshore Windi esindajatega, kes on huvitatud investeerimisest Eestisse ja just meretuuleparkide arendamisse.
Nüüd pealelõunal jätkame lisaeelarve teemadel. Praeguseks me oleme juba põhimõttelised kokkulepped teinud. See on väga suur kogu valitsuse töö tulemus. Tavaoludes ma oleksin muidugi rääkinud sellest esimesena, aga meil ei ole tegemist tavaoludega, vaid erakorralise seisuga.
Jätkame lisaeelarve arutelu. See on eelkõige suunatud sellele, et teha täiendavaid investeeringuid julgeolekusse ja riigikaitsesse, ka elanikkonnakaitsesse, mis on väga oluline. Teine suur osa puudutab Ukraina sõjaga seotud järelmeid, sealhulgas sõjapõgenike aitamist. Ja kolmas osa puudutab seda, et tuleb aidata ka Eesti inimesi, kelle toimetulek satub sellel raskel ajal löögi alla – see on seotud inflatsiooniga ja sõjamõjudega ning muu hulgas energiahindade kasvamisega. Aga töötame sellega veel edasi, teatud detailid on täpsustamisel, ja loodan, et saame lähiajal need kokkulepped ja lisaeelarve riigikogule esitatud.
Valitsuse istungil kiitsime heaks 22 päevakorrapunkti. Kehtestasime muuhulgas põhikooli lõpetamise hindamise korralduse. Põhikooli lõpueksamite tulemused seotakse ka sel õppeaastal lahti kooli lõpetamise tingimustest. Nagu kahel eelmisel aastal on ka sel aastal koroonaviiruse levik õppetööd mõjutanud. Seega on õpilasel küll kohustus teha eksamid ära, kuid neil eksamitel puudub lävend.
Suurendasime ka Tartu Ülikooli COVID-i uuringute eelarvet. See võimaldab Tartu Ülikooli jätkata nii sekveneerimise kui ka seireuuringutega. Nii et need on samuti sammud, mis me tegime. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun, Jaak Aab!
Riigihalduse minister Jaak Aab
Tere päevast! Mõned punktid valitsuse istungilt, mis sai otsustatud. Palju on avalikkuses juttu ja ka peaminister juba mainis, et me oleme jätkuvalt, tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas, tegelikult Euroopa liidus nii välisministri tasandil, välisministeeriumi tasandil kui ka peaministri tasandil olnud ikkagi eestvedajad selles, mis puudutab seda, et teha selle sõja hind võimalikult kalliks Venemaale. Nii et ka 11. aprillil toimuvale välisasjade nõukogule läheb välisminister Eva-Maria Liimets nende seisukohtadega, mis me tänasel istungil kinnitasime, ja jätkab tööd. Juttu on eelkõige nii nafta- kui ka gaasisektorist, mis puudutab tulevikku, et leida neid ühiseid seisukohti.
Täna siin kõlas ka see, et meie iseenesest oleme astunud päris konkreetsed ja põhimõttelised sammud, et võimalikult kiiresti väljuda Venemaa gaasi sõltuvusest ja kindlustada teine ressurss, teine allikas. Ma loodan, et need plaanid lähevad korda, aga Taavi Aas saab täpsemalt rääkida, mis me täna valitsuse istungil kokku leppisime ja mida on ka meie naabritega kokku lepitud. Kindlasti nende sanktsioonide paketis on nii mereline kui ka maismaakaubandus, jätkuvalt on kaalumisel järgmised sanktsioonid.
Siseministeerium esitas valitsuse määruse eelnõu, mille me kinnitasime. See on jätk sellele protsessile, millega antakse õigus valla- ja linnavalitsusele osaleda liiklusjärelevalve ülesande teostamisel. Ehk omavalitsustel on võimalik paigaldada kiiruskaameraid, teha see investeering ja saada hoiatust trahvidest laekuvast [rahast] osa endale, et katta see investeering. Samas muidugi neid kiiruskaameraid hakatakse paigaldama ikkagi kohaliku omavalitsuse, politsei-piirivalveameti ning transpordiameti koostöös. Nii et valitakse need kohad ikkagi vastavalt vajadusele. Kindlasti see parandab veelgi Eestis liiklusohutust ja liikluskultuuri.
Nüüd veel üks otsus, mis sai täna kinnitatud. Põhimõtteline otsus oli tehtud varem. Nimelt, sõjapõgenikega seotud vältimatud kulud. Tänase otsusega on eraldatud 3,3 miljonit vabariigi valitsuse reservist. Protsess ise näeb välja nii, et riigihalduse ministri haldusala omavalitsustelt võtab kokku tegelikud kulud nii majutusele, toitlustusele, esmaabile kui ka teatud rahalisele abile, transpordile, nõustamisele. Meil on seal terve nimekiri.
Selle määruse ma loodan kinnitada hiljemalt homme. Kuigi need määrad on omavalitsustele teada, nad teavad nendega arvestada. Ütleme nii, et suurem osa vältimatu abi kuludest riik hüvitab omavalitsustele tegelike kulude järgi, mis nad esitavad rahandusministeeriumile. Meie vaatame need üle ja maksame välja.
Esimene kord võtame need kulud kokku mai alguses. Vahepeal oli isegi mõte, et aprilli alguses, aga kuna tegelikult ikkagi riik tsentraalselt, ettevõtjad, inimesed, sealhulgas muidugi kohalikud omavalitsused, on selle teemaga tegelenud ja väga palju abi osutanud, siis need kulud omavalitsusel esialgu väga suured ei ole. Tallinn on võib-olla erand, aga siin on ka hoopis eraldi kokkulepped. Sotsiaalministeerium ja Tallinna linn teevad siin koostööd. Nii et eile oli meil sel teemal kohtumine. Tänan Liina Kersnat, kes osales linnade ja valdade liidu juhatuse kohtumisel valitsuse delegatsiooniga – seal oli ka siseminister Kristian Jaani ja oli mina –, et vastata ikka aktuaalsetele küsimustele. Kuidas me [toimime] majutamisega, abiga ja edaspidi ka nende teenustega, mis tuleb sõjapõgenikele osutada vastavalt seadusele, olgu see haridus, sotsiaalkaitse või tervishoid. Väga suur roll on kohalikel omavalitsustel. Nagu ma ütlesin, nad on olnud tublid, nad ei ole kõhelnud, nad on abi osutanud, parasjagu, nii nagu see on võimalik. Küsimuste vastused hakkavad järjest hakkavad selguma, samuti see, kuidas kaetakse vastavad kulud. Need tulevad meil lisaeelarvesse, sinna on kulud planeeritud. Nii et oli väga hea kohtumine, saime jälle palju selgust anda, just omavalitsustele, ja liigume selle protsessiga edasi. Üldiselt hindaks küll, et vaatamata kriitikale, mis kõlab ühelt ja teiselt poolt, ka ajakirjanduses, on Eesti päris hästi hakkama saanud. Seda hindavad nii teised riigid kui ka näiteks Ukraina.
Nüüd lisaeelarvest, kogu sellest paketist. Jälle, kui tahetakse näidata, et meil on siin meeletult eriarvamusi, siis [ütlen, et] ei ole. See pakett suuremas osas, võib-olla 95%, koosneb ju sellest, kuidas me tegeleme kriisidega. Nii julgeoleku kui ka riigikaitsekulude kohta me oleme ju põhimõtteliselt otsuse langetanud. Gaasi, varustuse või energiajulgeoleku kohta on meil ka põhimõttelised otsused tehtud. Tehniliselt veel täpsustatakse neid numbreid, mis sinna lisaeelarvesse tulevad. Ka täna me neid täpsustame. Mingid teemad, mille üle me lihtsalt jätkame arutelu. Üks on hinnatõusu teema, kus meil tegelikult on ju selgelt ka näha, et seisukohad lähenevad. Ma usun, et see kokkulepe on lähiajal olemas. Aga põhimõtteliselt lisaeelarve kogupaketist on – jah, ma ei oska öelda protsenti, aga – väga suur osa kokku kirjutatud. Seal ei ole mingit probleemi.
Nii et viimased jupid loodame lähiajal kokku leppida ja liikuda sellega siis riigikokku. Nii et see minu poolt kõik.
Juhataja
Jah, suur tänu! Palun, Liina Kersna!
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Aitäh! Ma jagaksin teiega mõtteid kolmel teemal. Esiteks, Ukraina lapsed Eesti haridussüsteemis. Siis räägin uuest alushariduse ja lastehoiuseaduse eelnõust, mille valitsus heaks kiitis, ja kolmandaks põhikooli lõpueksamitest. Tõesti, tänase päeva seisuga, õigemini 5. aprilli seisuga on Eestisse jõudnud veidi üle 10 000 alaealise Ukrainast, sõjakoldest. Eilse seisuga on pea 2500 neist jõudnud meie haridussüsteemi, nii alusharidusse, üldharidusse kui ka kutseharidusse. Kõige rohkem neid lapsi ongi põhihariduses, 72% protsenti neist, 20% on läinud alusharidusse, 5% on meie gümnaasiumides ja 3% on kutsekoolides. Kui vaadata, kus need lapsed eelkõige on, siis näeme, et 34% kõigist hariduse infosüsteemi registreeritud lastest on Tallinna linnas, 10% on Tartus ja 8% on Pärnus. Tegelikult jaotuvad sõjapõgenikest lapsed ka teiste maakondade vahel. Lääne-Virus on 7%, Ida-Virus ka 7%, aga ka näiteks Võrumaal on 57 last, Viljandimaal 30 last, Raplamaal 75 last, isegi Hiiumaal on 16 last. Nii et igale poole Eesti piirkondadesse on sõjapõgenikud jõudnud ja meie haridussüsteem on nad võtnud väga kenasti vastu.
Mis teeb muret ja mida me väga tähelepanelikult jälgime, on see, et lapsed jõuaksid eelkõige eestikeelsesse haridussüsteemi. Tänaste andmete pealt me näeme, et 66,7% EHIS-es registreeritud lastest on eestikeelses haridussüsteemis. Kui varasematel nädalatel me nägime, et venekeelsetesse koolidesse registreeritute osakaal vähenes, siis nüüd viimastel päevadel oleme näinud tõusu. Nüüd on juba 21.4% lastest läinud venekeelsesse haridussüsteemi. Kui näiteks viimase ööpäevaga registreeriti venekeelsesse haridussüsteemi 85 last, siis nendest 61 olid Tallinnas, ja see teeb muret. See ei tee muret mitte sellepärast, et me kuidagi umbusaldaksime venekeelset haridussüsteemi. Ei, see teeb muret sellepärast, et me teame seda, et kui lapsed viibivad venekeelses keeleruumis, siis nad omandavad eesti keele, riigikeele oluliselt aeglasemalt. Kui laps on varakult eestikeelses keskkonnas ja eestikeelses haridussüsteemis, siis tõenäosus, et ta saab kiiremini eesti keele selgeks, on kordades suurem.
Kui vaadata praeguseid andmeid, mis puudutavad venekeelsete koolide õpilaste eesti keele oskust, siis värsked eesti keele teise keelena tasemetöö tulemused on ilmekad: 40% neljanda klassi lastest oskab eesti keelt A1 tasemel, mis on kõige elementaarsem eesti keele oskuse tase. See tähendab seda, et 60% ei oska. Ja seitsmendas klassis oskab A2 tasemel samamoodi suurusjärgus 40% lastest eesti keelt. Kui Ukraina noored ja lapsed lähevad nüüd venekeelsesse haridussüsteemi, siis võib olla kindel, et nende keeleoskus ei arene nii kiiresti, kui see areneks eestikeelses haridussüsteemis.
Me jälgime neid andmeid ja võtame jooksvalt ühendust kõigi kohalike omavalitsustega, kus me näeme, et trend läheb rohkem venekeelse haridussüsteemi kasuks, ja arutame nendega, kuidas seda trendi muuta. Meie seadused annavad lapsevanemale loa ise otsustada, millisesse kooli ta oma last panna tahab. Venekeelsesse haridusasutusse võib last panna ainult lapsevanema nõusolekul. Ma eeldan, et need nõusolekud on ka nendel juhtudel olemas, sest kokku on meil venekeelses haridussüsteemis juba 531 last. See on päris suur hulk lapsi. Seda me jälgime ja sellega tegeleme. Kohtusin eile Läti ja Leedu kolleegidega. Lätlastel on plaanis sügisest kehtestada kord, et kõik sõjapõgenikest lapsed on lätikeelses haridussüsteemis. Nemad ei kavatse [nende puhul venekeelset haridust] tolereerida. Eestis kehtivate seaduste järgi, nagu ma ütlesin, on nii, et lapsevanem saab valida. Tõenäoliselt need lapsevanemad eeldavad, et nad on siin lühiajaliselt, ja ja eeldavad ka seda, et venekeelses haridussüsteemis, kui laps oskab ka vene keelt, on lihtsalt lihtsam hakkama saada. Aga vaadates, mis praegu Ukrainas toimub, peame me olema siiski valmis selleks, et need lapsed on siin kauem.
Meil on meie haridussüsteemi juba tööle võetud ligi 70 Ukraina sõjapõgenikust haridustöötajat. Neist 43 on ametis ka õpetajana või õpetaja abina. See on väga tore, ka meie seadus lubab võtta Ukrainast tulnud haridustöötajaid meie süsteemi tööle. Õpetajana saab neid võtta tööle aastase käsunduslepinguga. Meil on kokkulepe, et keeleamet ei lähe neid inimesi trahvima ega ka ettekirjutusi tegema, vaid nõustama. Ja meil on planeeritud ka eraldi keeleõppekursused Ukraina haridustöötajatele, lisaks kursused selle kohta, kuidas toimib Eesti haridussüsteemi ja milline on Eestis õpikäsitlus.
Teisel teemal. Haridus- ja teadusministeerium on seitse aastat valmistanud ette uut alushariduse ja lapsehoiu seadust ning täna sai see seaduseelnõu valitsuses heaks kiidetud ja parlamendile saadetud. Ma palun vabandust parlamendi ees, et tõesti, kui tahta, et see seadus jõustuks selle aasta sügisest, nagu on praegu meil eelnõus eesmärgiks seatud, siis peaks parlament selle seaduseelnõu ära menetlema kahe kuu jooksul, siis jõuaks selle enne suvepuhkust ära menetleda. Kui ei jõua, siis saab riigikogu lükata jõustumistähtaega edasi. Oluline on see, et parlamendile on see seaduseelnõu jõudnud arutamiseks.
Mis me selle seaduseelnõuga muudame? Esiteks, me hakkame vaatama alusharidust koos lapsehoidudega ühtse süsteemina. Lastehoiud muutuvad haridussüsteemi osaks. Praegu on nad sotsiaalministeeriumi haldusalas, aga edaspidi tulevad haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse. Ja me hakkame ka nägema hariduse infosüsteemis andmeid lastehoidude kohta. Iseenesest lastehoidudele tingimused ei muutu, nad saavad samadel tingimustel jätkata nagu praegu, välja arvatud ühe erandiga: selle seaduseelnõuga on kaasas ka alushariduse õppekava ja me ootame seda, et järgmise aasta 31. augustiks oleks lastehoidudel, lähtudes alushariduse õppekavast, tehtud lastehoiu tegevuskava, kus on näidatud, kuidas lastehoius laste üldoskusi arendatakse. Oluline muudatus on ka see, et me tõstame lasteaedade juhtivtöötajate kvalifikatsiooninõudeid. Ja sellel on üleminekuaeg kuni aastani 2027. Lasteaia direktoritel ja õppealajuhatajatel peab olema tulevikus nii nagu koolijuhtidelgi magistrikraad ning ka pedagoogilised kompetentsid ja juhtimiskompetentsid. Lisaks, me defineerime esimest korda ära abiõpetaja ja määrame ka abiõpetajale kvalifikatsiooninõuded. Praegu neid ei ole. Abiõpetajal peab olema alushariduses vähemalt keskharidus ja hinnatavad pedagoogilised kompetentsid.
Oluline muudatus on ka alushariduse õppekeel ja eriti veel täna Ukraina kriisi kontekstis. Alates 2027. aastast peab olema alushariduses alates kolmandast eluaastast õppekeel eesti keel. Selleks me oleme seaduses kehtestanud põhimõtte, et igas lasteaiarühmas, ka venekeelses lasteaiarühmas, peab aastast 2027 töötama täiskohaga eestikeelne alushariduse õpetaja. Kui ma vaatan praeguseid andmeid, siis ma näen, et meil on Eesti peale kokku üle 3000 lasteaiarühma, neist 386 on venekeelsed rühmad ja neist 151 rühmas on juba praegu professionaalne eesti keele õpetaja. See tähendab, et veidi üle 200 rühmas on vaja samuti saada täiseestikeelne õpetaja aastaks 2027.
Muudame ka lasteaedades erivajadustega laste toetamise süsteemi ja teeme selle sarnaseks üldhariduskoolide omaga. Ka lasteaedades peab olema haridusliku erivajadustega õpilaste õppe koordinaator, nii nagu on üldhariduskoolides, ja lastele peab olema tagatud vajaduse korral nii logopeedi kui ka eripedagoogi tugi.
Mis jääb samaks? Samaks jäävad rühma suurused lasteaedades. Pooleteiseaastaste kuni kolmeaastaste rühmas tohib olla 14 last, kolme- kuni seitsmeaastaste rühmas 20 last ja liitrühmades kokku 18 last. Vaid hoolekogu otsusel saab rühmi suurendada, nii nagu ka praegu.
Selles seaduses on muidugi veel muudatusi, aga ma loodan, et sellest me jõuame edaspidi pikemalt rääkida.
Kolmas teema on tõesti see, et valitsus tegi täna otsuse: ka sel aastal põhikooli lõpetajad peavad tegema kõik lõpueksamid, aga nende lõpueksamite tulemus ei ole seotud lõpetamisega. Ka sel aastal ei ole lõpueksamitel lävendit ja hindamine toimub protsendiga.
Miks me niimoodi otsustasime? Esiteks, need üheksanda klassi lõpetajad, kes sel aastal lõpetavad, on kogu kolmanda kooliastme ehk seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda klassi õppinud COVID-i tingimustes. Me teame, et on olnud palju distantsõpet, ja teame ka seda, et distants ei ole sama efektiivne õppimisviis kui kontaktõpe. Seda hinda ütlevad uuringute järgi nii õpilased kui ka õpetajad. Kuigi sel õppeaastal on valitsus olnud väga kindel ega ole suunanud ka hoolimata rekordilistest COVID-i lainetest koole lausaliselt distantsõppele, on väga paljud lapsed loomulikult pidanud olema distantsõppel seetõttu, et nad on haigestunud ja ka lähikontaktsed on olnud distantsõppel. Näiteks, kui me tegime jaanuarist veebruarini küsitluse, siis 30 000 last sellel perioodil olid distantsõppel. Nii et see mõju ikkagi on haridusele. Ja seetõttu me selle otsuse tegime.
Me oleme valitsuses eraldanud koolidele kokku 18 miljonit eurot õpilünkade tasandamiseks. Eelmisel aastal kuus miljonit, sel aastal 12 miljonit eurot. On hästi oluline, et koolid seda raha ka sihtotstarbeliselt kasutaksid, nende laste toetamiseks, kes on õppimises maha jäänud. Me oleme ülikoolidelt tellinud nii põhikooli- kui ka gümnaasiumilõpetajatele eksamiteks ettevalmistuskursused. Nii et kes koolis on maha jäänud, need saavad ka ülikoolide tuge kasutada.
Lõpetuseks tahan öelda seda: nagu te hästi teate, tegelikult haridus- ja teadusministeeriumil oli plaan kaotada ära põhikooli lõpueksamite lävendid mitte ühekordselt, nii nagu seda viimased kolm aastat on tehtud, vaid jäädavalt. Seda otsust toetasid haridusvaldkonna kõik suuremad osapooled, õpilasesindused, õpetajate esindusorganisatsioonid ja ka koolijuhtide ühendused. Siiski tekitas see ettepanek haridusvaldkonnas sellise polariseerumise, et osa aineühenduse õpetajaid olid väga jõuliselt selle ettepaneku vastu. See diskussioon, ma julgeks öelda, läks alatuks. Haridusvaldkonna sees organisatsioonid süüdistasid näiteks koolijuhtide ühendust või haridustöötajate liitu, kes on demokraatlikud esindusorganisatsioonid, nende otsustusprotsessides. Ja seetõttu, kuna see tüli läks nii suureks, me otsustasime sel aastal jätkuvalt teha üheaastase otsuse.
Aga me jätkame arutelusid sel teemal, et seda lävendit kaotada, sest ükski lävend ei õpeta last. Ja kui lävend motiveerib last õppima, siis meil on väga halvasti. Motivatsioon peaks olema kusagil mujal, mitte lävendis, ja eelkõige on eesmärk liikuda selles suunas, et lävend oleks järgmisesse kooliastmesse sisseastumisel, mitte eelmisest kooliastmest väljaastumisel. Kui põhikoolilõpetajad tahavad astuda järgmisesse kooliastmesse, kas gümnaasiumi või kutsekooli, siis seal peaks olema lävend, mitte ei peaks see olema kooli lõpetamisel. Aga me jätkame neid arutelusid, ma usun, väga konstruktiivselt. Ja vast leiame siis sellise lahenduse, mille poolt on enamus. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu põhjaliku selgituse eest! Nüüd Taavi Aas. Palun!
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Aitäh! Tere kõigile! Gaasivarustuskindlusest. Möödunud nädalal tehti otsus selle kohta, et luua võimekus LNG-ujuvterminali vastuvõtmiseks Eestis. Sellest alates oleme pidanud konsultatsioone Soome kolleegidega. Eesmärk on see, et kuna ujuvterminal on päris kallis soetus või ka päris kallis rentida, me vaatame, kas oleks siin võimalik koostööd teha. Oleme jõudnud nüüd nii kaugele, et me oleme Soome poolega valmis tegema koostööd, ühiselt seda terminali rentima ja ühtlasi jagama ka kulusid, mis on selle terminaliga seotud.
Kuna Eesti gaasitarbimine on neli korda, peaaegu viis korda väiksem kui Soomes, siis kahtlemata Eestile on selline terminali jagamine väga mõistlik. Selle terminali kaudu me saame tagada gaasivarustuskindlust, aga saame liikuda ka selles suunas, et me ei oleks enam sõltuvad ja oleksime vabad Venemaa gaasi kasutamisest ja läheksime üle LNG-gaasi kasutamisele.
Teine otsus tänasest on selline: oleme otsustanud soetada Eestile ühe teravati jagu gaasivarusid. Kindlasti ei ole tegemist Vene gaasiga. Eesti varude agentuur on see, kes hakkab seda gaasivaru soetama. Ja eesmärk on, et gaasivaru oleks soetatud järgmiseks kütteperioodiks. Igaks juhuks.
Peaminister ütles siin tõesti, et on lepitud kokku järgmises sanktsioonide paketis, mis puudutab nii maismaatransporti kui ka meretransporti. Ma arvan, et see on samm õiges suunas. Selle poole on ka teinud Balti riigid ja Poola oma ettepanekut Euroopa Komisjonile. Paraku mulle teeb muret selle juures see, et see on selline komaga sanktsioon, et teatud riigid võivad küsida erisusi. Mina näen probleemi selles, et kui mõned riigid hakkavad küsima erisusi, siis need riigid, kus erisusi ei ole, nende riikide ettevõtjad lihtsalt satuvad konkurentsis ebavõrdsesse olukorda. Mul oleks küll hea meel, kui oleks nii, et kui on sanktsioonid, siis on need sarnased ja kehtivad kõigile ühtemoodi, nii et seal ei oleks ühtegi koma. Aitäh!
Juhataja
Suur tänu! Palun nüüd küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Karoliina, palun!
Karoliina Vasli, Delfi
Mina küsin agressioonisümbolite eelnõu kohta, millest viimastel päevadel palju räägitakse, eelkõige vihakõne osast. Ma tean, et see on riigikogu laual, aga siiski küsiks laiemalt ka. Reformierakonna seisukohta Kaja Kallaselt paluks. Kas siis läheb eelnõust see vihakõne osa ära, et ikkagi saaks selle seaduse võimalikult kiiresti vastu võtta?
Kaja Kallas
Aitäh! Esiteks, mitte vihakõne, vaid vaenukõne. Vihaselt rääkida mitte keegi kunagi kedagi ei keela, aga inimeste vaenamine, olgu see ükskõik mis alusel, ei peaks olema nii laialdaselt levinud, nagu see praegu on. Ma imestan, et seda vaenu õhutamist nii õudselt kaitstakse. Miks on see hea, et vaenukõne selliselt võiks olla lubatud? Praegu ka ta on keelatud, aga tingimus on see, et keegi peab saama viga, kellegi elu või tervis peab olema ohus või ta peab saama viga, selleks et saaks inimest vastutusele võtta. Miks me ootame seda, kuni keegi saab viga?
Aga ma saan aru, et me oleme siin üsna üksi, ülejäänud kõik arvavad, et vaenukõne on inimõigus ja peab saama vaenata. Seetõttu loomulikult sümbolite eelnõuga seoses me oleme valmis tegema kompromisse. Ma imestan, et me arutasime seda valitsuse laua taga ja kõik olime sellel meelel, et see on väga selgelt seotud selle selle eelnõuga, et vaenu õhutamine mis tahes kujul ei peaks olema lubatud, eriti praeguses olukorras. Ja kõik sellised pinged peaks võtma maha. Aga vahepeal on selgunud, et me tegime selle otsuse valitsuses üksinda ja tõesti riigikogus on teistsugused vaated. Nii et loomulikult, riigikogu seda praegu menetleb. Meilt on see välja läinud. Riigikogul on õigus teha sinna muudatusi. Ja loomulikult poliitika on kompromisside kunst ja kui tõesti hääli selle jaoks ei ole, siis selliseid kompromisse saab ka teha. Aga tõesti, jällegi, ma ei mõista, miks see vaenuõhutamine on nii oluline Eesti inimestele või enamikule erakondadele. Aitäh!
Karoliina Vasli
Täpsustavalt küsin ka Keskerakonna kommentaari Jaak Aabilt. Kas Keskerakond siis leiab, et vaenu õhutamine on inimõigus, nagu siin sõnu kasutati?
Jaak Aab
Kaugeltki mitte. Nii nagu peaminister ütles, valitsus saatis selle eelnõu edasi ju ilma eriarvamusteta. See punkt on seal sees. Selle ettevalmistamisel tõsiselt osales ja sisu kirjutamisel meilt just siseminister, Reformierakonnast justiitsminister. Ma tean, et kaasatud oli veel inimesi. Jah, ütleksin nii, et ega mina ei saa kõigi fraktsiooni liikmete eest täpselt arvamust avaldada. Seal on pigem see kartus, et lämmatatakse mingit sõnavabadust, kuigi mina seda ohtu selles punktis ei näe. Tegelikult, ütleme, see, mis praegu riigikogus on, on nagu pigem pragmaatiline vaade. Kuna need kaks teemat on praegu seal – nad ongi omavahel ka seotud, eks ju – ühes eelnõus, siis vaadates viimase aja riigikogu praktikat võidakse rakendada päris tugevat obstruktsionismi. Me teame ka, kes seda teeks, ja see eelnõu ei jõuaks mitte kuskile. Nii et pigem [oleks õige praegu] selle osa väljavõtmine. Sellega tegelevad riigikogu fraktsioonid ja komisjonid. Millisel moel ta menetlusse tuleb, on nende otsustada. Aga valitsuses põhimõttelisi erinevusi selles ei olnud, tõesti.
Juhataja
Nii. Tänan! Kas on veel küsimusi? Johannes, palun!
Johannes Tralla, Eesti Rahvusringhääling
Kas valitsus on võtnud põhimõttelise hoiaku, et kui LNG-terminal tuleb, siis tuleb ka selgesõnaline otsus loobuda Vene gaasi ostmisest?
Kaja Kallas
Selle otsuse, loobuda vene gaasi ostmisest, tegime me juba täna. Just sellel põhjusel, et me tegelikult ei näe, et oleks võimalik selliselt edasi minna ja Vene sõjamasinat toita. 40% Venemaa eelarvest tuleb õlist, gaasist ja söest. Me peame sellised sammud astuma, et seda raha sinna masinasse ei läheks. Nii et jah, üks on see, et muidugi riik iseenesest ju ei osta gaasi, aga seda ostavad eraettevõtted. Me ostame selle varu, millest rääkis majandus- ja taristuminister ja selle me ostame teistelt tarnijatelt kui Venemaa.
Nii et selle selge suunise ja otsuse me oleme teinud.
Johannes Tralla
Ma täpsustaks. Mis ajast see põhimõtteline keeld siis kehtima hakkab? Ja kuidas ta selle kavatsete vormistada? Kuidas takistada eraettevõtjaid, et nad ei ostaks gaasi sealt, kust meil taristu seda osta võimaldab? Sest parandage mind, aga: kust kohast Eesti veel hetkel gaasi osta saab või varuda saab sinna Lätti terminali, kui mitte need gaasi molekulid ei pärine ikkagi Venemaalt?
Kaja Kallas
Eks nende gaasimolekulidega ongi väga keeruline. Tõesti, praegu ju ostetakse sinna gaasihoidlasse ja gaasihoidlasse saab neid osta igalt poolt mujalt ka, sealhulgas LNG-st, sest meil tõesti on ühendus sealt Eestisse. Eks nad seal lähevad muidugi sassi, need molekulid, kui keegi teine sealt ostab. Aga me oleme rääkinud ka oma naabritega, kes sinna varuvad ja kõigi soov on ikkagi sellest loobuda. Seetõttu need otsused, jah, mis meie oleme teinud, puudutavad puhtalt riiki. Nüüd, kui küsimus on selles, kas me paneme siis eraettevõtetele sanktsiooni, et nad ei tohi osta Venemaalt, siis iseenesest me sellist sanktsiooni hetkel teinud ei ole, lihtsalt sellel põhjusel, et praegu ka absoluutselt Vene gaasi torud on kinni, sealt ei tule ühtegi molekuli. Nii et sisuliselt me seda otsust tegelikult juba täidame. Aga loomulikult see on küsimus ka eraettevõtjatele. Kui me vaatame tegevust Venemaal, siis paljud ettevõtted, kes ei ole sugugi sanktsiooni all, on oma käigud ikkagi teinud. Ja ma loodan, et ka Eesti ettevõtted, kes gaasi varumise või tarnimisega tegelevad, peavad samuti silmas, kas moraalselt ja eetiliselt on õige osta Venemaalt. Praegu minu teada ei ole … Aga Taavi äkki saab täiendada?
Taavi Aas
Jaa, ma olen korduvalt öelnud, et kõik sanktsioonid töötavad paremini, kui need on üleeuroopalised. Gaasi puhul peab sanktsioon või, ütleme, ostuotsus olema piirkondlik. Ehk kõik selle regiooni riigid peaksid sellega ühekorraga kaasa tulema. Sest meil on esiteks üks võrk, need molekulid lähevad siin sassi, ja kui keegi teeb otsuse või ainult osa teeb otsuse, et me lõpetame sanktsioneerime, aga samas keegi seda otsust ei tee, siis paraku on ikkagi nii, et süsteemis on need molekulid segamini ja me ei saa olla sada protsenti kindlad, et meie gaasikraadis konkreetselt Vene gaasi ei ole. Siis tuleb hakata sertifikaate otsima ja nii edasi. See protsess bürokraatlikult kuidagi on lõpuks võimalik, aga on väga keeruline. Nii et siin oleks hästi oluline see, et see on ühine otsus, mille teevad kõik korraga.
Juhataja
Nii. Tänan! Ühe küsimuse saame veel võtta, kui on soovi. Kui soovi ei ole, siis saab teha eraldi intervjuusid. Aitäh kõikidele!