Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 11. juuni 2009

Vabariigi Valitsuse pressikonverents
Neljapäev, 11. juuni 2009. a

Juhataja
Tere, head ajakirjanikud, taas kord hea meel teid näha! Valitsus lõpetas istungiga ja jätkas kohe ka kabineti nõupidamisega. Nüüd on sõna peaministril.

Andrus Ansip
Oo jaa, istungil oli päris palju päevakorrapunkte - 46. Soovitan huvi tunda, kuid kõik nad ei olnud vast sellised, mis teie huvi pälvivad. Valitsus otsustas rahvastiku- ja integratsioonipoliitikaga tegelenud ministri ülesanded anda üle erinevatele ministeeriumidele ja olgu juba ette öeldud, et kõik seni rahvastikuministri haldusalas olnud ülesanded saavad ka tulevikus täidetud.

Rahvastikupoliitikaga seotud ülesanded antakse üle sotsiaalministeeriumile. Integratsioonipoliitikaga seotud ülesanded kultuuriministeeriumile. Väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslastega seotud ülesanded haridus- ja teadusministeeriumile ning represseeritute ja represseeritud isikutega võrdsustatud isikutega seotud ülesanded antakse üle regionaalministrile. Nagu juba öeldud, ükski ülesanne täitmata ei jää.

Eelmisel korral küsis keegi kokkuhoiu kohta, vist BNS. Kokkuhoid kahe aasta peale peaks olema suurusjärgus 10 miljonit krooni, sel aastal 3,7 miljonit krooni. See tuleb eelkõige selle arvelt, et dubleerimist jääb vähemaks ja seetõttu on võimalik ka ametnikke koondada. Rahvastikuministri büroos töötas 12 ametnikku, 7 ametnikukohta kaob, 2 ametikoha töötasuvahendid antakse üle sotsiaalministeeriumile ja 3 ametikoha töötasuvahendid antakse üle kultuuriministeeriumile.

Olgu öeldud, võib-olla väga paljud ei tea, et kultuuriministeeriumis on kultuurilise mitmekesisuse osakond, mille ülesandeks on tingimuste loomine rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimumiseks Eesti ühiskonda. Kultuuriministeeriumis on ametis isegi vastava ala asekantsler. Nii et kultuuriministeerium on selleks, et tegelda integratsiooniküsimustega, kõige sobivam ministeerium.

Valitsus kiitis täna heaks ka muudatuse kaitseväe mobilisatsiooni korraldamist puudutavates määrustes ja selle kohaselt võib edaspidi äsja ajateenistuse läbinud reservväelasi määrata valmidusreservi kuni neljaks aastaks senise ühe aasta asemel. Selline muudatus arendab kaitseväe kiirreageerimisvõimet ja mobilisatsioonisüsteemi. Valmidusreservi kuuluvad üksused on nn kiirreageerimisüksused, kriisi korral formeeritakse need esmajärjekorras.

Valitsus kiitis heaks ka Eesti seisukohad Euroopa ülemkoguks. Ülemkogu toimub järgmisel nädalal ja arutlusel on õige mitmeid küsimusi, mis on seotud Euroopa Liidu finantsjärelvalvega. Kliima-, energiaküsimustega, Iiri tagatistega Lissaboni lepingu osas, kuid kahtlemata avalikku tähelepanu pälvib kõige rohkem institutsionaalne küsimus ehk küsimus sellest, kellest võiks saada uus Euroopa Komisjoni president.

Eesti seisukoht on toetada Jose Manuel Barroso jätkamist Euroopa Komisjoni presidendina. Me sooviksime, et ülemkogu langetaks õiguslikult siduva otsuse selles küsimuses. On ka eriarvamusi, mis seovad presidendikandidaadi nimetamise Iiri referendumi tulemustega. Meie oleme seisukohal, et mida kiiremini uues Euroopa Komisjonis selgus saab, seda parem Euroopale.

Veel otsustas valitsus anda 187 isikule Eesti kodakondsuse naturalisatsioonikorras, aga see on suhteliselt tavapärane. Minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Täna on meil põhjust rääkida ka ühtsest põllumajanduspoliitikast Euroopa Liidus ja sõna põllumajandusministrile.

Helir - Valdor Seeder
Aitäh! Täna oli valitsuse päevakorras Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu. See on oluline seadus seetõttu, et suuresti selle seaduse regulatsioonide kohaselt jagatakse Eestis põllumajandustoetusi. Meeldetuletuseks, 2009. aasta riigieelarves on kavandatud nende toetuste maht 4,1 miljardit krooni, nii et tegemist on päris suure ja olulise rahaga. Selle seadusega sätestatakse täpselt, mis on põllumajanduslik majapidamine. Põllumajandusliku majapidamise puhul selle seaduse mõttes peab olema vähemalt üks hektar põllumajanduslikku maad või vähemalt üks loomühik selles majapidamises pidamisel.

Sätestatakse täpselt, millised on Euroopa Liidu toetused, mis on Eesti riigi poolsed kaastoetused, täiendavad toetused, mida rahastatakse Eesti riigi eelarvest. Sätestatakse ka Euroopa Nõukogu korraldusest tulenevalt õiguslik raamistik nõuandesüsteemi loomiseks. Euroopa Nõukogu korraldusest tulenevalt peab iga riik looma põllumajandusliku nõuandesüsteemi ja me sätestame võimalikult paindliku võimaluse, et seda saaks teha ka läbi mittetulundusühingute või riigi poolt asutatud sihtasutuste kaudu. Põllumajandusministeeriumil on kavas see koordineeriv üksus rajada Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, kes on täna tegutsev sihtasutus, nii et mingit uut juriidilist isikut seaduse jõustumise või muudatuste jõustumise järel plaanis luua ei ole.

Väga oluline on ka see, kuidas hakkaks toimuma toetuste tagasinõudmine. See sätestatakse seaduse alusel nii, et kõigepealt, kui tagasinõue toetuse saajale esitatakse, siis on tal võimalus 90 päeva jooksul see ise tagasi maksta, kui see ei ole toimunud või see ei ole võimalik, siis sätestataks seaduses tasaarvlemise võimalus ehk kui toetuse saajal on ka teisi toetuseliike, mida ta saab, siis ükskõik millise toetuse arvelt on õigus tulevikus riigil ehk PRIA-l teha tasaarvlemine selle toetuse saajaga. Kui ka see ei toimi, on õigus kuni 12-kuuliseks ajatamiseks ja kui ka see ei ole lahendus, siis pööratakse kogu protsess sundtäitmisele ehk siis viiakse ellu sundtäitmine selle toetuse saaja osas. Nii et niisugune on lühidalt see uus seadus, mis peaks korrastama Euroopa Liidu vahendamist põllumajandussektorile. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Täna oli valitsuse istungil mitme punktiga ka sotsiaalminister. Nüüd sõna härra Pevkurile.

Hanno Pevkur
Aitäh! Valitsusel oli vaja langetada täna väga vajalikud otsused seoses 1. juulist jõustuva töölepingu seadusega. Nimelt kaasnevad töölepingu seadusega hulk rakendusakte ja kõige huvitavamad ja olulisemad on muuhulgas kindlasti näiteks see, et valitsus otsustas määrata töötasu alammääraks tunnis 27 krooni, mis tähendab seda, et töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel ühes kuus on 4350 krooni, mis jäi samaks. Kui me võrdleme olukorda Lätiga, mäletatavasti lätlased seda alampalka vähendasid.

Kindlasti on väga oluline alaealiste, rasedate või rinnaga toitvate emade töötamise küsimused. Alaealiste puhul sätestati kergete tööde loetelu ja kuna töölepingu seadus annab nüüd muutunud olukorras võimaluse ka 7-12 aastastel täiesti seaduslikult tööd teha, siis kehtestati, et 7-12 aastane alaealine võib teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Ja samamoodi 13-16 aastastele on antud konkreetsed näitlikud loetelud selle kohta, mida nad teha tohivad - näiteks põllumajandustöödel rohida või haljastustöid teha või käsitööesemeid toota või neid müüa jne.

Mis puudutab rinnaga toitvaid emasid või rasedaid, siis nende puhul peavad tööandjad jälgima ja arvestama nii töökeskkonna ohutegurite kui tööde andmisel nende seisundit ja vajadusel, kui tööandjal on kahtlusi, siis tööandja poolelt on õigus küsida tõendit selle kohta, et naine on lapseootel. Aga üldiselt suuri põhimõtteid seoses täna kehtiva olukorraga valitsus ei kehtestanud, jõusse jäid vaid samad põhimõtted.

Viimase asjana seonduvalt uue töölepingu seadusega muudeti ka Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. See on mõni aeg üleval olnud teema radioloogide, anestesioloogide ja operatsiooniõdedega. Kuna riikliku tööaja norm muutus kõigile 8-tunniseks tööpäevaks, siis sellest tulenevalt oli vaja seda hinnakirja muuta. Selle koha pealt on vastav kokkulepe sõlmitud nii haiglate kui Arstide Liiduga. Mina lõpetaksin.

Juhataja
Aitäh! Ja lõpetuseks sõna haridus- ja teadusministrile.

Tõnis Lukas
On suur rõõm, et Riigikogul lahingu-uudistest tiinel ajal on nii suur huvi ka haridusküsimuste vastu ja nagu ma mõni aeg tagasi andsin põhjaliku ülevaate põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest, siis võiks ka täna päris pikalt rääkida.

Kaks olulist uudist on valitsuses vastu võetud dokumentide kohta tegelikult olemas. Üldharidussüsteemi arengukava, mis kehtib 2013. aastani, on ju üldiselt teada, aga eks iga aasta sellest siis viib meid kas eesmärkidele lähemale või kaugendab nendest. Täna valitsus arutas 2008. aasta aruannet. Võib öelda, et 2008. aastal rajati tegelikult baas nii õppekava muudatusteks kui ka koolivõrgu kujundamiseks tulevikus, nii et kõigil lastel oleks võimalus saada kvaliteetset õpet igal pool üle Eesti. Seda ka väheneva õpilaste arvude tingimustes, mis ei olegi eesmärgina nii väga kesine, sest see on suur kunst, kuidas me siin ühiskonnas suudame niimoodi hariduse struktuuri reformid kokku leppida, et see kvaliteedile kasuks tuleb. Selleks peab riigil olema kahtlemata juhtiv roll. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille valitsus on Riigikogule saatnud, on terviklahendus ja käsitleb neid eesmärke ja ettepanekuid, kuidas nendeni jõuda.

2008. aasta kontekstis võib öelda, et õppekavade väljatöötamine jätkus. Väljalangevus koolist oli ka OECD riikide haridusministrite konverentsil Oslos kaks päeva põhiliselt tulipunktis. Väljalangevus koolist on vähenenud, seda võiks ühe mõõdikuna kasutada hinnangu andmisel, kas valitsus on olnud edukas või mitte.

Nagu ma olen öelnud, kaks niisugust indikaatorit on. Üks on elukestva õppemahu suurenemine - kas täiskasvanud õppijate hulka ühiskonnas on võimalik tõsta - see on valitsusel oma meetmetega õnnestunud. Ja teine on varane väljalangevus koolist. Seda on õnnestunud vähendada.

Võib öelda, et kõige raskemas kooliastmes, põhikooli kolmandas astmes, 7. kuni 9. klassini 2006-2008. aastani vähenes väljalangejate arv 857-lt 557-le. See on tegelikult päris murranguline tulemus ja me loodame, et need meetmed, mis on välja töötatud, millest igaüks eraldi võttes võib-olla ei olegi nii atraktiivne, kokku mõjuvad nii, et meil õnnestub koolist varane väljalangevus üldse ära kaotada või viia ta Soome tasemele, kus seda võib lugeda alla 100 õpilase aastas.

Mida veel rõhutada? Õpetaja kvalifikatsioon on olnud hariduse arengukavade keskpunktis. Eelmisel aastal oli siin väga tähendusrikas aasta: õpetajaamet on meil plaanis viia, ärgu siis ajakirjanikud pahandagu ja teised ametikandjad ka, aga Eestis kolme populaarsema ameti hulka, ette poole ka poliitikute ja põllumeeste omast. Kes seal veel eespool võiksid olla, on raske öelda, aga kolme populaarsema ameti hulka jõudmisel on õpetajaametil oma eelised kahtlemata olemas.

Mida me oleme teinud selleks? Töötati välja Eesti õpetajahariduse strateegia ja muuhulgas selleks, et tulevikus oleks tugevad põhikoolid igal pool ja et põhikool lahutatuna gümnaasiumist täidaks oma rolli, tuleb põhikooliõpetajatel omandada mitme aine õpetamise kvalifikatsioon ja selleks on ka ülikoolid ettevalmistusi teinud. See on uus suund viimasel mõnel aastal õpetajahariduses, sellega tuleb edasi minna. Gümnaasiumiõpetaja oleks siis kvalifitseeritud rohkem ühele õppeainele.

Eelmisel aastal tõusid õpetajate palkade alammäärad 22%, sellel aastal praeguse eelnõu kohaselt, mis Riigikogus on, jääksid need alammäärad eelmise aasta tasemele, aga suur hüpe toimus eelmisel aastal.

Rakendati õpetaja lähtetoetus noorte õpetajate kooli toomiseks. Õpetajakoolituse stipendiumid, ligi 100 stipendiumi pedagoogilistel erialadel ülikoolides läks käima päris hästi, huvi nende vastu oli väga suur. Ja õpetajate sülearvutite programm oli eelmisel aastal 4000 arvuti eraldamisega õpetajatele tegelikult ju päris mahukas.

Õppijate toetamine loomulikult on põhiline, sest õpilane ongi see, kelle jaoks kooli üldse pidada, koolitoiduprogramm jätkub. Muide, ka praeguses Riigikogus arutusel olevas riigieelarve eelnõus ei ole selle mahtu vähendatud, kuigi opositsioon armastab käsitleda teemat „küll me kündsime ja küll me panime need rahad sinna tagasi!“ Tegelikult ei ole keegi neid ähvardanudki ära võtta ja need on rahulikult selles eelarves olemas, koolitoidu toetamine jätkub.

Ma tooksin välja veel tegevuse andekate õpilastega. Üldse hariduslike erivajadustega õpilaste koolid saavad riigilt väga tugevat toetust. Kogu see koolivõrk saab Euroopa struktuurifondidest nii õppevahendite jaoks kui ka investeeringuteks suured rahad lähiajal. See tähendab, see võrk jääb alles ja õpetamistingimused nendes koolides paranevad, nii et kellelgi ei tasu muretseda, kuigi ka siin on paanikat külvatud, nagu kaoks erivajadustega laste koolid üldse ära – ei, see on vale informatsioon.

Ja teiseks, andekate lastega töö on olnud intensiivne, eriti Tartu Ülikooli teaduskooli vahendusel, aga ka teistes ülikoolides on andekaid gümnasiste arendatud nende tavaõppetöö kõrvalt. Eelmisel aastal viidi rahvusvahelistel aineolümpiaadidel Eesti õpilased 32 medali saavutamiseni, mis on väga hea tulemus. Nii et me teame, mida tulevikus koolivõrguga ja õppesisuga teha ja ma soovin jõudu ka Riigikogule põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse aruteludes. Kuna teada on, mis on eesmärgid, kõik on mitu korda läbi kaalutud, siis lõpuks tuleb ka otsuseid langetama hakata ja need teadmised realiseerida. Ma loodan, et haridusreform järgnevateks aastateks saab peagi heakskiidu ka Riigikogus.

Küllalt märgiline on see, et valitsus täna kiitis heaks elektrooniliste riigieksami tunnistuste väljaandmise. See tähendab seda, et juba selle aastakäigu lõpetajad saavad elektroonilise riigieksami tunnistuse. Ei saa siis kaante vahel lihtsalt paberilehte, vaid saavad seda elektrooniliselt kasutada ja edasi saata ja lõpuks kõrgkoolid võtavad juba praegu infosüsteemist kõigi riigieksami tunnistused välja ilma, et peaks faksiga koopiaid saatma nende kohta. Elektrooniliselt saame me edastada ka apostille neile, kes soovivad välismaale õppima minna.

See samm on jällegi samm, milles Eesti riik on teistest riikidest üldiselt ees. Ja need, kes on vahepeal kaotanud oma riigieksami tunnistuse ära, ei pea ka pabistama, ka nende jaoks antakse välja dublikaat tulevikus elektrooniliselt. Nii et ei ole vaja enam sahtlipõhjades kraapida, kui on dokument kadunud, asi lahendatakse ilma komplikatsioonideta.

Juhataja
Aitäh! Nüüd aeg küsimusteks. Kellel on esimene küsimus? Ei ole küsimusi? Andres.


Andres Einmann, BNS
Mul on küsimus sotsiaalministrile seoses Anders Tsahkna kinnipidamisega. Kas olete kursis ka, et milles see kahtlustus täpsemalt seisneb ja kas ta senine tegevus on teile kuidagi kahtlane tundunud?

Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Valitsuse päevakorras seda teemat küll ei olnud. Aga olen rääkinud kaitsepolitsei juhiga sellel teemal. Ta on tutvustanud mulle olukorda, aga uurimise sisu ja kõike seda kommenteerib loomulikult prokuratuur, kui asja juhtija. Nii et selle koha pealt, mis sisu puudutab, ei ole küll minul õigust ühtegi sõna edastada.

Mis puudutab Anders Tsahkna käitumist, selle koha pealt ei oska ma küll midagi eriskummalist välja tuua. Inimene tegi tööd, sai hiljuti isaks, sellega seoses võttis mõne päeva puhkust. Muus osas mingeid erinevusi tema käitumises vähemalt sellel perioodil, kui mina olen ministeeriumis olnud, ei ole olnud täheldada. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Järgmine küsimus, palun.

Andres Einmann, BNS
Ma küsin peaministrilt. Kas teie hinnangul Anders Tsahkna peaks Reformierakonnas edasi olema?

Andrus Ansip
Kas keegi on süüdi või mitte, selle üle otsustab kohus. Praegu me teame, et Anders Tsahkna osas on esitatud kahtlustus.

Iga inimene, kes on sooritanud kuriteo, peab arvestama sellega, et kuriteole järgneb karistus ja seda sõltumata kellegi soost või rahvusest või erakondlikust kuuluvusest. Ehk siis kohus otsustab, kas inimene on süüdi või mitte.

Eestis kehtib süütuse presumptsioon. Senikaua kui seda otsust ei ole, ei ole ka formaalset alust inimese erakonnast väljaarvamiseks. Ilmselt minister teab pisut rohkem kui teavad erakonnakaaslased, aga ma arvan, et ka see teadmine ei ole piisav selleks, et taolist otsust langetada ilma Anders Tsahkna seletuste ärakuulamiseta.

Hanno Pevkur
Ma võin niipalju lisada, et härra Tsahkna on teinud eile mulle ka avalduse tema enda poolt samamoodi töösuhte peatamiseks vähemalt kuueks kuuks. Loomulikult ta on lubanud anda ka täiendavaid selgitusi ise. Eks siis, kui õnnestub temaga rääkida, saab täpsemalt ka asjaolusid selgemaks.

Juhataja
Aitäh! Kas mõnel teisel kanalil on veel küsimusi? Kui ei ole, siis lõpetame pressikonverentsi.

Lõpp