Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele

Ministrid ja nende nõunikud on kõrged ametiisikud, kellele on usaldatud riigi poliitika kujundamine, ministrite puhul täidesaatva riigivõimu ülesanded, sh riigi olulistele ametikohtadele isikute nimetamine ja järelevalve. Sestap on oluline ministrite ja nendele vahetult nõu andvate inimeste kõrged eetilised standardid ning korruptsiooni vältimine huvide konflikti ennetamise reeglite abil.

1. Minister teostab võimu õiglaselt ja seaduslikult ning on oma töös pühendunud, kaasav, aus ning eeskujuks kogu avalikule sektorile.

Eetilise käitumise levitamisel ning korruptsiooni ennetuses on kõige olulisem just tippjuhi isiklik eeskuju, mis määrab ära laiemalt avaliku sektori väärtused. Kaasamise ning aususe näol on tegemist avalikule sektorile omaste põhiväärtustega.

Minister lähtub oma tegevuses kõrgetest eetilistest printsiipidest ning arvestab oma töös võimalikult paljude huvirühmade jt arvamustega.

Minister eelistab süsteemselt teatud kindla huvirühma eesmärke ja soove.

2. Minister hindab nõuniku värbamisel tema võimalikku huvide konflikti riski, samuti tema vastavust avaliku teenistuse eetilistele ja professionaalsetele standarditele ning kohustab teda järgima käesolevas juhises toodud põhimõtteid.

Poliitiliste nõunikega sõlmitakse täna tähtajalised töölepingud ning neile ei laiene avaliku teenistuse eetikakoodeks jm ametnikele kehtivad kriteeriumid, samas on nad oluliste riiklike otsuste mõjutajad. Poliitiliste nõunike sobivust ja vastavust eetikakriteeriumidele tuleks hinnata juba värbamisel enne ametikohale asumist ning seda teeb minister ise, paludes selleks vajadusel korruptsioonikontakti või siseaudiitori abi. Lisaks juba ministeeriumides väljakujunenud kõrvaltegevuste registreerimise praktikale võiks minister enne töölepingu sõlmimist hinnata ka oma nõuniku majanduslikke huvisid. Minister saab vastavaid riske värbamisel teadvustada ja tagada seeläbi suurema läbipaistvuse. Lisaks võiks nõunikuga sõlmitavas töölepingus olla punkt, mis kohustab nõunikku järgima avaliku teenistuse ja käesolevate juhiste eetikareegleid.

Minister vestleb nõunikuga varasemate sotsiaalmeedias avaldatud ebaprofessionaalsete sõnavõttude teemal, selgitab nõunikule avaliku sektori väärtusi ja lisab töölepingusse punkti, mis kohustab nõunikku avaliku teenistuse ja käesolevate juhiste eetikareegleid järgima.

Minister värbab nõuniku, kellel on otsesed ärihuvid ministeeriumi haldusalas.

3. Minister annab oma tegevusest avalikkusele ja parlamendile arusaadavalt aru.

Eesti avaliku teabe seaduse üks eesmärke on kaitsta avatud ühiskonda ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle, mille lahutamatuks osaks on ka avaliku võimu tegevuse selgitamine ning otsuste põhjendamine, sh informatsiooni jagamine parlamendis ja avalikkusele.

Minister vastab sisuliselt ajakirjanike küsimustele, mis puudutavad temaga seotud ettevõtte tegevust (nt maksukäitumist vms).

Minister jätab mõjuva põhjuseta ilmumata Riigikogu komisjoni istungile, kuhu teda on kutsutud arutama tema ettevõttega seotud ebaeetilist juhtumit.

4. Minister tagab korruptsioonivastase poliitika elluviimise oma haldusalas, tehes selleks muuhulgas koostööd korruptsiooni ennetuse kontaktisiku ja/või siseaudiitoriga. Koostöös kantsleriga tagab minister keskkonna, kus tema haldusalas on inimesed korruptsioonivastastest reeglitest teadlikud, väldivad huvide konflikti ning räägivad juhtumitest avatult ja erapooletult.

Korruptsioonivastase keskkonna loomine on organisatsiooni tippjuhtide roll. Eelkõige tähendab see inimeste koolitamist, läbipaistvat asjaajamist jms avatud organisatsioonikultuurile omast, kus kontrollist tähtsam on usaldus ning korruptsiooniteadlikkus.

Ministeeriumi juhtkonna koosolekutel arutatakse huvide konflikti ja eetika küsimusi regulaarselt, samuti hinnatakse regulaarselt ametikoha ja protseduuride korruptsiooniriske.

Ministeeriumis ega selle haldusalas ei tehta korruptsiooniriskide hindamisi ega vastavaid auditeid.

5. Minister tagab koostöös kantsleriga väärkäitumise juhtumitest teavitamise korra rakendamise ja vihjete erapooletu uurimise oma haldusalas ning nende inimeste kaitse, kes juhtumitest teada annavad.

Enamasti saavad organisatsioonisisesest väärkäitumisest esimesena teada just töötajad, ent sageli läheb aastaid enne, kui nendest avalikult teada antakse, millega tekkiv kahju kogu organisatsioonile on siis juba korduvalt suurem, kui juhtumist oleks kohe teada antud. Kuigi Eestis on teavitaja kaitse seadus ja vastavad sisemised korrad alles loomisel, on võimalik juba täna luua keskkond ning protseduurid, mis soodustavad korruptsiooni jm juhtumitest teada andmist ning nende erapooletut uurimist. Kuna teavitaja kaitse valdkond on Eestis uus, on selle rakendamiseks vajalik tippjuhtkonna toetus ja initsiatiiv.

Ministeeriumi juhtkonna liikme kohta on tulnud väljastpoolt maja kaebus. Minister palub siseaudiitoril juhtumit uurida ning annab juhtumi kohta avalikkusele teavet.

Ministrile saabub mitmeid vihjeid ministeeriumi ühe töötaja potentsiaalsest huvide konfliktist. Kuivõrd töötaja saab aga ministriga hästi läbi, jätab minister tavalised protseduurireeglid kõrvale ega uuri asja edasi.

6. Minister teavitab kirjalikult valitsust ettevõtlusest, millega ta tegeleb, ning osalemisest juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis. Osalemine ettevõtluses või mõnes juriidilises isikus ei või mõjutada ministriameti erapooletut pidamist.

Vabariigi valitsuse seaduse § 4 lg 3 lubab valitsuse liikmel tegeleda pedagoogilise ja teadusliku tööga ning ettevõtlusega, millest viimasest tuleb kirjalikult teada anda. Korruptsioonivastase seaduse läbiv põhimõte on isiklike ärihuvide ning avalike huvide lahus hoidmine, taandades ennast otsustest, mis on seotud isiklike ärihuvidega. Taandamist ei nõuta näiteks seaduste ja määruste üle otsustamisel või ka siis, kui ametiisik täidab riigi äriühingus vms oma ametikohustusi.

Ministril on üle 10% börsil oleva riigi äriühingu aktsiatest. Valitsuse istungil otsustatakse äriühingu dividendide kinnitamine. Minister taandab end nii sisulistest aruteludest kui ka otsuse vormistamisest.

Minister taandab end formaalselt ärist, milles tegutses enne ministriametit ning mida oluliselt puudutavad ministri valdkonnas tehtavad seadusemuudatused, aga suunab siiski sisuliselt äri käekäiku.

7. Minister ei asu pärast ametikohalt lahkumist aasta jooksul tööle oma valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

Piirang on mõeldud vaid konkreetse ministri valitsemisalas olevate äriühingute ja sihtaustuste juhatuse ja nõukogu liikmeks asumisele ning see ei laiene eraomanduses või teiste ministeeriumide valitsemisalas olevatele äriühingutele ja sihtasutustele. Samuti võib minister asuda tööle mõnele muule ametikohale oma valitsemisala ettevõttes ja sihtasutuses väljaspool juhatust ja nõukogu. Piirang on analoogne avaliku teenistuse seaduses ametnikele kehtestatud keeluga aasta jooksul mitte asuda tööle sellise juriidilise isiku juhatusse ja kontrollorganisse, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet.

Sotsiaalminister läheb ametikohalt lahkudes tööle osakonna juhiks/arstiks Põhja-Eesti regionaalhaiglasse või erahaigla juhiks.

Justiitsminister läheb ametikohalt lahkudes tööle Vanglatööstuse nõukogu liikmeks.

8. Minister ja ministri nõunikud kasutavad avalikke vahendeid säästlikult ning lähtuvad põhimõttest, et see on mõeldud kasutamiseks vaid avalikes huvides.

Avalik vahend on asutuse eelarve, inimesed, töövahendid, sõidukid, mis on mõeldud teenistusülesannete täitmiseks. Isiklikuks otstarbeks avalikku vahendit üldjuhul kasutada ei tohi, samas on mõistlikkuse piires erandid aktsepteeritavad. Korruptsioonivastase seaduse järgi võib korruptiivseks pidada avaliku vahendi kasutamist sellisel juhul, kui samal ajal on täidetud kaks tingimust. Esiteks, kui ametiisik on selle kasutamiseks rikkunud oma ametikohustusi – näiteks eiranud asutusesisest korda, ametijuhendit vms. Teiseks saab tegevust korruptiivseks pidada, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise.

Minister lubab oma lapsel teha koolitööd vms oma tööarvutist. Laps on lasteaias haigestunud, ministril aga kohtumine välisdelegatsiooniga ning palub erandkorras autojuhil oma laps lasteaiast koju viia.

Minister annab ministeeriumi referendile ülesande osta oma abikaasale kingitus, organiseerida talle puhkusereis või panna lastele kinni arstiaeg.

9. Minister ja ministri nõunik järgivad lobistidega suhtlemise head tava.

Lobistidega suhtlemise hea tava täiendab käesolevaid juhiseid ning loob põhimõtted lobistidega avatumaks suhtlemiseks. Tegemist on kahe eraldi juhisega, kuna lobistidega suhtlemise hea tava on suunatud laiemale sihtrühmale kui vaid ministrid ja nende nõunikud.

10. Minister ja ministri nõunik hoiavad isiklikud, sh ärihuvid, ja avaliku huvi lahus

Nii ministri kui tema nõuniku ametikoha esmane eesmärk on avalike ülesannete täitmine ning ministri puhul ka avaliku võimu teostamine. Nende poolt tehtud poliitikaotsuste sihtrühmaks on maksimaalselt lai inimeste ring, mis seab poliitikategemisel esmatähtsaks lähtumise avalikust huvist, jättes tagaplaanile isiklikud huvid.

Minister otsustab looduskahjude tagajärgede heastamiseks mõeldud toetuste suundade üle. Ministri ettevõte (seotud isik) tegutseb samas valdkonnas, aga ei ole toetuse sihtrühm. Kuna ministri ettevõte pole toetuse sihtrühm, siis minister ei pea ennast aruteludest ja otsusest taandama.

Ministri nõunik on komisjonis, kuid ei taanda end juhtudel, kui arutatakse ja otsustatakse temaga seotud ettevõtte või MTÜ toetuse üle. Minister mõjutab ministeeriumi allasutuse juhti loobuma järelevalvemenetluse läbiviimisest sektoris, kus tegutseb tema poja ettevõte, kuigi allasutuse riskihinnangu alusel tuleks sektoris põhjalikumat järelevalvet teha.

11. Minister ja ministri nõunik teadvustavad ametnike ning teiste ministeeriumi ja selle haldusala töötajate erapooletust ja professionaalsust.

Ministril ja tema nõunikel on küll õigus otsustada, lähtudes oma poliitilisest ja ideoloogilisest arusaamast, võttes arvesse, et ametnikud lähtuvad oma töös avaliku võimu teostamisel eelkõige avalikust huvist ning oma professionaalsetest teadmistest.

Minister palub ministeeriumi ametnikel hinnata poliitika muudatuse võimalikke mõjusid, ent otsustab lähtudes oma isiklikest veendumustest ja erakondlikust programmist.

Ministri nõunik palub eelnõu mõjude hindamisel töörühmal tuua välja vaid mõju, mis aitab eelnõud läbi suruda, ning jätta välja toomata eelnõu võimalik negatiivne mõju.

12. Minister ja ministri nõunik tutvuvad ametisse astudes käesolevate juhistega

13. Minister ja ministri nõunik läbivad ametisse astudes huvide konflikti teemalise e-kursuse.

Kursus on vaadatav Youtube'is ja Moodle'is.

14. Minister ja ministri nõunik pöörduvad huvide konflikti vältimise ja eetikanõu (konfidentsiaalse) saamiseks Riigikantselei või oma ministeeriumi korruptsiooni ennetuse kontaktisiku poole.

Ministreid nõustavad ministeeriumid ja peaministrit Riigikantselei.

Kohtumiste kalender

Riigikantselei avaldab vastavalt lobistidega suhtlemise heale tavale peaministri ametlikud kohtumised lobistidega. 

Teavitame ka digitaalselt toimunud kohtumistest ja telefonikonverentsidest. Vastavalt heale tavale ei avaldata infot konverentside jt avalike ürituste kohta, kus riigisekretär teeb ettekannet või osaleb ümarlaual, kui see info on juba avalikkusel teada.

Infot uuendame kord nädalas ning kohtumisi on võimalik vaadata nii kalendervaates kui ka koondvaates. Koondvaate nägemiseks kliki nupul "Kõik sündmused".

Viimati uuendatud 06.04.2021