Aluspõhimõtted ja sihid

Strateegias „Eesti 2035“ seatakse viis pikaajalist strateegilist sihti, mis lähtuvad aluspõhimõtetest. Sihid on kokku lepitud kahe aasta jooksul üle Eesti toimunud aruteludel ning arvamuskorje põhjal (koosloomes on oma panuse andnud pea 17 000 inimest). Strateegilised sihid on väärtuspõhised eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Samuti arvestatakse neid riigi eelarvestrateegias ja valitsuse tegevusprogrammi koostamisel. Sihtideni jõudmiseks on vaja arvestada Eesti arenguvajaduste, üleilmsete suundumuste, Euroopa Liidu poliitikaraamistiku ning üleilmsete säästva arengu eesmärkidega.

Seosed säästva arengu eesmärkidega

Strateegia "Eesti 2035" annab suuna ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis.

Säästva ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Jätkusuutlik areng haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad.

Aluspõhimõtted

Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. 

LOE EDASI

Inimene

Sihiks on arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene. Sihi saavutamist jälgime Eesti elanike tervena elada jäänud aastaid, tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös osalemist ning täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määra.

LOE EDASI

Ühiskond

Sihiks on hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond. Sihi saavutamist jälgime hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikut, ühiskonnarühmade vahelisi kontakte ning püsiva suhtelise vaesuse määra.

LOE EDASI

Majandus

Sihiks on tugev, uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus. Sihi saavutamist jälgime tööjõu tootlikkus osakaalu näitaja, väljaspool Harjumaad loodud SKP suuruse, erasektori teadus- ja arendustegevuse kulude mahu ning ressursitootlikkuse alusel.

LOE EDASI

Elukeskkond

Sihiks on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Sihi saavutamist jälgime elukeskkonnaga rahulolu näitaja, keskkonnatrendide indeksi ning vigastuste, mürgistuste ja muudel teatud muudel põhjustel hukkunute suhtarvu alusel.

LoE EDASI

Riigivalitsemine

Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik. Sihi saavutamist jälgime globaalse kohalolu ja hea valitsemise indeksite, riigi institutsioonide usaldusnäitaja ning kohaliku omavalitsuste üksuste investeeringute osakaalu taseme alusel.

LoE EDASI

Aluspõhimõtted

Aluspõhimõtete hoidmist jälgime mõõdikutega:

    Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi. Eesti keel peab püsima elujõulisena, sealhulgas peamise teabe-, haridus- ja töökeelena. Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.

    Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus ja panus NATOs ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Eesti huvides on maailmas mõjukas ja ühtne, aluslepingutest lähtuv väärtuspõhine, solidaarne ja tõhusalt toimiv Euroopa Liit kui rahvusriikide ühendus. Eesti riigikaitse tagavad iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse, mida kindlustab tugev kaitsetahe. Kaitsekulud on vähemalt 2% SKPst ja püsivad kooskõlas kujuneva ohupildiga. Kaitsekulud on suuruses vähemalt 2% SKPst. Eesti riigikaitse korralduse alus on lai käsitus – riigikaitsesse tuleb anda oma panus igal inimesel.

    Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise.

    Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

    Sihi saavutamist jälgime mõõdikutega:

      Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks.

      Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik, panustades nii enda, pere- ja kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul.

      Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.

      Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

      Sihi saavutamist jälgime mõõdikutega:

      Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud.

      Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.

      Avatud ühiskond toetab ühist väärtust loovaid muutusi ning tuleb toime riigi ja rahva ees seisvate proovikividega. Sealjuures on eesti kultuur ja kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed ning inimesed kultuuriteadlikud.

      Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.

      Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

      Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.

      Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis.

      Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad
      ligipääsetavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös.

      Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi.

      Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele.

      Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner rahvusvahelises suhtluses. Riigi valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev.

      Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.

      Viimati uuendatud 11.06.2021