Riigieelarve peamised sõnumid valitsemisalade kaupa
Kaitstud ja kriisikindel Eesti
- Kaitsekulud ulatuvad ka 2027. aastal 5% SKP-st. Valitsus jätkab Ukraina sõjalist abistamist 0,25%-ga SKP-st – 2027. aastal on selleks ette nähtud 116 miljonit eurot
- Õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule ja tankitõrje võimete tugevdamiseks ning õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule ja tankitõrje võimete tugevdamisse ning laskemoonavarude suurendamisse suurendamiseks on 2027. aastal ette nähtud 632 miljonit eurot. Mehitamata õhusõidukite arendamisse panustatakse 100 miljonit ning mitmekihilisse õhukaitsesse 40,6 miljonit eurot. Merekaitsele eraldatakse 5,3 miljonit eurot, Balti kaitsevööndile ja üksuste kaitstusele 12 miljonit eurot.
- Sisejulgeoleku prioriteet on idapiir, mille kiiremaks väljaehitamiseks eraldatakse täiendavalt 4 miljonit eurot. Siseturvalisuse valdkonna palgatõusudeks on mõeldud 7,3 miljonit eurot. Sisekaitseakadeemia taristusse investeeritakse 108 miljonit eurot, sh uue õppe- ja majutushoone ehitamiseks.
- Digiriigi toimepidevuse tugevdamiseks on ette nähtud 21 miljonit eurot. Sellega parandatakse elutähtsate teenuste küberturvalisust, arendatakse riigi IKT-taristu kriisi- ja hukukindlust ning valmistatakse ette üleriigilist IKT-reformi. Samuti jätkub kiire lairiba- ja 5G-taristu arendamine.
- 2027. aasta riigieelarvest rahastatakse esmakordselt Eestis tuumaregulaatori ülesehitamist: tuumaenergia kasutuselevõtu eelduste loomiseks investeeritakse 2,5 miljonit eurot. See võimaldab värvata spetsialiste ja kaasata eksperte, et luua Eestis võimekus tuumaenergia kasutamise üle järelevalvet teha.
Majanduskasv saab hoogu juurde
- Selleks, et inimestele nende teenitud sissetulekust rohkem raha kätte jääks, tühistatakse järgmiseks aastaks kavandatud tulumaksu tõus. Majanduskasvu hoogustamiseks jääb nii ettevõtete kui füüsiliste isikute tulumaksu määraks 22%. Koos tulumaksuvaba miinimumi taastamisega väheneb Eesti maksukoormus 1,4 protsendipunkti: 36,6%-lt 35,2%-ni. Tulumaksulangetused jätavad majandusse ca 780 miljonit eurot.
- Maksumaksja raha säästlikuks kasutamiseks lükkab riik edasi või kärbib mittehädavajalikke kulusid. See puudutab näiteks avaliku sektori hoonete rekonstrueerimist.
- Plaanitult jätkub tööjõu- ja majandamiskulude ning toetuste kärbe. Tänavu jõustunud 5%le kärpele lisandub 2026-2027 vastavalt 3% ja 2%. Asutuste kulusid on eelarverevisjoni ja protsendikärpe meetmetega 2026. aastaks vähendatud ca 225 miljonit eurot. Ministeeriumid peavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid täiendavalt kärpima veel 20 miljonit eurot, et mh vähendada ülekantavate vahendite mahtu.
- Ettevõtluskeskkonna programmi kaudu suunatakse ettevõtete ekspordi, investeeringute, tööstuse ja turismi arendamisse kokku ligi 116 miljonit eurot. Ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse panustatakse 134 miljoni euroga. Ettevõtete kapitalile ligipääsu parandamiseks ja investeerimisotsuste kiirendamiseks tugevdatakse SmartCapi riskikapitalifondi investeerimisvõimekust, kuhu riik teeb 12,6 miljoni euro suuruse sissemakse.
- AI-hüpe kiirendab tehisaru kasutuselevõttu ettevõtetes ja avalikus sektoris, suurendab tootlikkust ning loob eeldused uute suure lisandväärtusega toodete ja teenuste tekkeks. 2027. aasta riigieelarvesse on andmete ja tehisaru kasutuselevõtu toetamiseks kavandatud ligikaudu 6 miljonit eurot. Koos eurotoetustega investeeritakse 2027. aastal Eesti.ai algatusse kokku 13 miljonit eurot.
- 2027. aasta eelarves on Eestit Euroopaga ühendava Rail Baltica raudtee investeeringuteks kavandatud ligi 445 miljonit eurot. Eesmärk on koos Läti ja Leeduga Rail Balticu põhitrass tööle saada Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarveperioodi jooksul vahemikus 2028–2034. Eestis juba alustatud ehitustööd jätkuvad plaanipäraselt.
- Jätkub riigimaanteede, sealhulgas 2+2 maanteede arendamine. Eesti teede korrashoidu ja arendamisse suunatakse järgmisel aastal ligikaudu 274 miljonit eurot.
- Jaanuaris 2027 korraldatakse Tallinnas Ukraina ülesehituskonverents, kuhu on oodata ligi 5000 külalist. Konverentsiks on riigieelarves kavandatud 13,5 miljonit eurot. Ukraina ülesehitamine on Euroopa üks suurimaid järgmise aastakümne majandusprojekte.
Eesti inimeste heaolu suureneb
- Haridusvaldkonna prioriteet on õpetajate palk ja järelkasv ning karjäärimudeli rakendamine. Õpetajate palgafond suureneb 2027. aastal aastal 3,9 protsenti: õpetajate töötasu alammäär täistööajaga töötamisel on 2030 eurot ning arvestuslik keskmine palk 2497 eurot.
- Kõrghariduses täiendavate õppekohtade loomiseks suunatakse aastatel 2027–2030 13,3 miljonit eurot aastas, et tulla toime kõrgkooliikka jõudvate suurte aastakäikudega ning suurendada vastuvõttu valdkondades, kus Eesti tööturg vajab enim spetsialiste
- Vaimse tervise abi ja ohvriabiteenuste parandamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 3,5 miljonit eurot.
- Keskmine pension kasvab prognoosi järgi järgmisel aastal 5,1%. Pensionide eelarve on 2027. aastal 3,57 miljardit eurot.
- Tervisekassa eelarve kasvab igal aastal: prognoosi kohaselt suureneb see 2,67 miljardilt eurolt 2027. aastal ligikaudu 2,99 miljardi euroni 2030. aastal. Tervisekassa eelarve puudujääki vähendatakse aasta-aastalt, et jõuda 2030. aastaks tasakaaluni.
- 2027. aasta eelarvega suurendatakse laste ja noorte võimalusi liikuda, samuti kultuurist osa saada. Kultuuriranitsa toetus kahekordistub kolme miljoni euroni, programm "Sport koolis" saab kaks miljonit eurot lisaraha. Rahvusvaheliste spordi suurvõistluste korraldamise toetus suureneb kahe miljoni euro võrra ehk viie miljoni euroni.
Peamised sõnumid valitsemisalade kaupa
Haridus- ja teadusministeerium
Õpetajate palgatõus ja järelkasv
Õpetajate palgafond, mis koosneb riiklikult kehtestatud töötasu alammäärast ja sellele lisanduvast diferentseerimise osast, suureneb järgmisel aastal kokku 3,9%. Järgmisest aastast on õpetajate töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 2030 eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk 2497 eurot. Õpetajate tööjõukuludeks on 2027. aasta eelarves ette nähtud kokku 678,3 mln eurot.
Kõrghariduse lisaõppekohtade toetamine
Kõrghariduses investeerime aastatel 2027–2030 lisaõppekohtade loomiseks 13,3 miljonit eurot aastas. Investeering võimaldab suurendada vastuvõttu suurema tööjõuvajadusega erialadel – inseneerias, IT-s, tervishoius ja hariduses. Õppekohtade suurendamine tagab tulevikus Eesti majanduse konkurentsivõime.
Kutsehariduse reform
Jätkame kutsehariduse reformiga, et suurendada oskustöötajate arvu, vähendada noorte töötust ja pakkuda paremaid võimalusi tööturule jõudmiseks, eriti inseneeria ja IKT valdkondades.
Justiits- ja Digiministeerium
Küberturvalisuse tagamine
Järgmisel aastal jätkub ettevõtjate toetamine ja postkvanttehnoloogiale üleminek. Tõhustame elutähtsate teenuste kübervalmidust, tõstame toimepidevuse taset ning suurendame tuleviku- ja kriisikindlust. Küberturvalisuse valdkonda on järgmiseks aastaks kavandatud 21 miljonit eurot.
Ülikiired, usaldusväärsed ja taskukohased sideühendused
Järgmistel aastatel investeeritakse 45 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist sideettevõtjate investeeringute toetamiseks turutõrkepiirkondadesse suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude rajamiseks ning üle 9 miljoni euro Eesti peamiste transpordikoridoride valgetel aladel 5G ühenduse tarbeks sidemastide rajamiseks.
Andmete ja tehisaru laialdane kasutuselevõtt
Järgnevatel aastatel toetatakse andmete ja tehisaru laialdast ja süsteemset kasutuselevõttu. Sealhulgas arendatakse tehnilist ja regulatiivset testkeskkonda, toetatakse tehisaru kasutusjuhtude kavandamist ja juurutamist ning tagatakse kvaliteetsed andmed, eesti keele tehnoloogia ja korduvkasutatavad tehisaru komponendid. Riigieelarves on 2027. aastal andmete ja tehisaru kasutuselevõtu toetamiseks kavandatud ligikaudu 6 miljoni eurot.
Riigi IKT konsolideerimine ning IKT-taristu toimepidevuse ja hukukindluse saavutamine, et Eesti digiriik toimiks igas olukorras
Viime ellu üleriigilist IKT-reformi, mille raames konsolideeritakse IT teenuseid ning -maju, eesmärgiga parandada üleriigilist IT-töökorraldust. Kriitilised teenused viiakse pilve.
Ligipääs digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele kasutajasõbralikumaks
Jätkame uute töökeskkondade loomisega, mis tagavad menetlusteabe kättesaadavuse ja andmete vahetuse kogu õiguskaare ulatuses.
Laste heaolu toetavad digilahendused
Mudila projektiga luuakse teaduspõhine andmepõhise juhtumikorralduse mudel, et parandada alaealiste õigusrikkumiste ennetamist ning tagada abivajaduse varajane märkamine ja õigeaegne sekkumine kogu riigis – 2027.a paunstatakse projekti 700 000 eurot.
Kaitseministeerium
Tugevdatakse õhu- ja raketikaitset ning kaudtulevõimet, suurendatakse laskemoonavarusid
Kaitseministeerium paneb 2027. aasta riigieelarve vahenditega olulist rõhku õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule, tankitõrje ning üksuse tasandi lahingumoona varude suurendamisele. Eraldi tähelepanu pööratakse mehitamata süsteemidega seotud lahingumoonale ja varitsevale ründemoonale, mille tähtsus on viimastel aastatel sõjanduses kiiresti kasvanud. 2027. aasta eelarves on selleks kavandatud 632 miljonit eurot.
Mehitamata õhusõidukite ja mitmekihilise õhukaitse arendamine
Arendame mehitamata õhusõidukite kasutamise võimet väeliikide üleselt, koostöös Eesti kaitsetööstusega loome terviklikud lahendused ning muudame need süsteemid lahinguvõime lahutamatuks osaks. Eelarves on selleks 100 miljonit eurot. Jätkub mitmekihilise õhukaitse arendamine, sh õhuseire tugevdamine, samuti parandame nii õhuoperatsioonide juhtimist kui ka lennubaasi toimepidevust. Eelarves on selleks eraldatud 40,6 miljonit eurot.
Merekaitsele eraldatakse 5,3 miljonit eurot
Säilitame mereväe miinitõrje- ja miiniveeskamisvõime ning taastame rannikumere patrull- ja väekaitsevõime. Laiema mereolukorrateadlikkuse tagamiseks arendame allveeseiret.
Balti kaitsevööndi rajamine jätkub
Parandame üksuste kaitstust, tegevusvabadust ja kaitsevalmidust, sh jätkame Balti kaitsevööndi rajamist. Eelarves on selleks kavandatud 12 miljonit eurot.
Kliimaministeerium
Rail Balticu valmisehitamine on jätkuvalt prioriteetne, kuid ehitustempo muutub
Rail Balticu valmis saamiseks on aastateks 2027-2030 planeeritud kokku 1,01 miljardit eurot. Eesmärk on koos Läti ja Leeduga Rail Balticu põhitrass tööle saada Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarveperioodi jooksul aastatel 2028–2034. Eestis juba alustatud ehitustööd jätkuvad plaanipäraselt. Ülemiste reisiterminalis ja Tallinn–Pärnu suunal käib ehitus enam kui 100 kilomeetril.
Jätkuvad toetused korterelamutele, et kodud saaksid soojaks ja küttekulud väiksemaks
2027. aastaks on planeeritud korterelamute tehaselise rekonstueerimise toetusvoorudeks 80 miljonit eurot. Sama summa on planeeritud ka 2028. aastaks (kokku 160 mln). Toetusvahendite abil võiks järgmiste aastate jooksul saada korda 450 kuni 600 maja ehk kuni 45 000 inimese kodud. Toetus suunatakse tehaselisele rekonstrueerimisele, et kiirendada tüüprojekti järgi tehtud kortermajade renoveerimist ja tagada parim ehituskvaliteet.
Teede korrashoidu ja arendamisse suunatakse järgmisel aastal ligi 274 miljonit eurot
Pärnu suunal jätkub Libatse–Nurme ja Päädeva–Konuvere–Päärdu 2+2 lõikude ehitus ning Tartu suunal Käsukonna–Imavere lõigu ja Paia ristmiku 2+2 ehitus. Nende valmimine on kavandatud 2028. aastaks.
Maismaatuuleenergia edendamiseks kohalikes omavalitsustes luuakse tuulehoo preemia
Kohalikele omavalitsustele suunatud uus toetusmeede saab 2027–2028. aastal riigieelarvest kokku 12 miljonit eurot. Meetme abil saavad kohalikud tuulepargist kasu juba enne ehitust ehk ajal, mil projekteerimine jõuab oluliste verstapostideni. Tuuleenergia arendamine aitab keskmist elektri hinda alla tuua, vähendada sõltuvust kõikuva hinnaga fossiilkütustest ning elektri impordist.
Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu eelduste loomisesse investeeritakse 2,5 miljonit eurot
2027. aasta riigieelarvest rahastatakse esmakordselt tuumaregulaatori ülesehitamist: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile eraldatakse selleks 2,2 miljonit eurot. Raha võimaldab värvata spetsialiste ja kaasata eksperte, et luua Eestis võimekus tuumaenergia kasutamise üle järelevalvet teha. Lisaks eraldatakse ministeeriumidele ning allasutustele kokku 300 000 eurot tuumavaldkonna pädevuste, õigusraamistiku ja julgeoleku tagamise võimekuse arendamiseks.
Riik ostab järgmisel ja ülejärgmisel aastal 12 miljoni euro eest looduskaitseliste piirangutega eramaid
Riik ostab olulise looduskaitselise piiranguga maid, et hüvitada eraomanikele õiglaselt piirangud, mis takistavad neil oma maad sihtotstarbeliselt kasutada, ja tagada samal ajal väärtuslike looduspaikade püsimine. Tegevust koordineerib RMK koostöös Keskkonnaametiga.
Kultuuriministeerium
Kultuuriranitsa toetus kahekordistub
Kultuuriranitsa programm saab juurde 1,5 miljonit eurot, ulatudes kogumahus nüüd kolme miljoni euroni. See tähendab keskmiselt 22 eurot lapse kohta. Kultuuriranits loob põhikooliõpilastele paremad võimalused saada õppeaasta jooksul kultuurikogemus, sõltumata perekonna majanduslikust olukorrast või kooli asukohast.
„Sport koolis“ programm laieneb
Ühekordne lisarahastus kaks miljonit eurot aitab viia juhendatud liikumise rohkemate lasteni koolipäeva sees ning kujundada liikumisharjumust juba varases eas. Aastatel 2028–2034. soovitakse programmi jätkata Euroopa Liidu toetustest, läbirääkimised Euroopa Komisjoniga on alanud.
Spordi suursündmuste korraldamine saab veel enam hoogu
2027. aastal suureneb rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise toetus kahe miljoni euro võrra, ulatudes viie miljoni euroni. Rahvusvahelised spordivõistlused toovad Eestisse väliskülalisi, lisavad majanduslikku mõju, suurendavad riigi rahvusvahelist nähtavust ning annavad Eesti sportlastele võimaluse võistelda kodupubliku ees.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Suurendame investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni
Järgmisel aastal suuname ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse kokku 134 mln eurot. Sellest 96 mln eurot tuleb riigieelarvest, 21 mln eurot Euroopa Liidu vahenditest ning 17 mln eurot CO₂ kvoodituludest. Toetame ettevõtete teadus- ja arendustegevust, rakendusuuringuid, innovatsioonikoostööd ning uute tehnoloogiate ning tehisintellekti võimaluste kasutuselevõttu, et kasvatada Eesti majanduse tootlikkust ja kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust.
Toetame ettevõtete eksporti ja investeeringuid Eesti majandusse
Ettevõtluskeskkonna programmi kaudu suuname ettevõtete ekspordi, investeeringute, tööstuse ja turismi arendamisse kokku ligi 116 mln eurot. Sellest 51 mln eurot tuleb riigieelarvest ning ligi 63 mln eurot Euroopa Liidu vahenditest. Fookuses on Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse kasv, Team Estonia ekspordistrateegia elluviimine, Ukraina ülesehitusega seotud ärivõimaluste kasutamine ning Ida-Virumaa ettevõtluse arendamine. Lisaks jätkub suuremahuliste investeeringute toetusmeetme rakendamist ning jätkame välisinvesteeringute kaasamist.
Loome strateegiliste ettevõtete ja süvatehnoloogia kasvu jaoks uusi kapitalivõimalusi
Järgmisel aastal kavandame 25 mln eurot omakapitali investeeringuteks Eesti majanduse seisukohalt strateegilistesse ettevõtetesse. Lisaks teeb riik 12,6 mln euro suuruse sissemakse SmartCapi riskikapitalifondi. Meetmete eesmärk on parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile, toetada süvatehnoloogia arengut ning tugevdada Eesti majanduse strateegiliselt olulisi valdkondi.
Hoiame Eesti inimesi tööturul ja toetame töövõime säilitamist
Tööturuprogrammi kogumaht on 2027. aastal 1,01 miljardit eurot. Sellest ligi 990 mln eurot moodustavad seadusest tulenevad toetused ja hüvitised, sealhulgas töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitised ning töötukassa kaudu makstavad sotsiaalmaksud. Aktiivseteks tööturuteenusteks ja inimeste tööle aitamiseks suuname ligi 18 mln eurot. Teenused aitavad tööle jõuda töötutel, noortel, vähenenud töövõimega inimestel. Samuti toetavad need suuremas töötuse riskis ja majanduse ümberkorraldustest mõjutatud töötajate tööl püsimist.
Kiirendame planeeringuid ja loome paremad tingimused investeeringuteks üle Eesti
Suuname järgmisel aastal maa- ja ruumiloome programmi elluviimisse kokku 19,5 mln eurot. Sellest 16,7 mln tuleb riigieelarvest, 1,5 mln arvestuslikest vahenditest ning 1,2 mln eurot välisvahenditest. Jätkame üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamist, kiirendame planeerimismenetlusi ning loome digilahendused, mis lühendavad investeeringute ja ehitusprojektide ettevalmistamise aega. Muudame Eesti ettevõtete ja investorite jaoks atraktiivsemaks asukohaks, kus tootmis-, energia- ja elukeskkonna arendused jõuavad kiiresti otsusest teostuseni. Planeerimise tõhustamiseks arendame andmepõhiseid menetlusi, automatiseeritud eelotsuseid ja investeeringute elluviimist toetavaid ruumiandmete lahendusi.
Rahandusministeerium
Eelarve seisu parandamine
2027. aastal väheneb eelarve puudujääk -4,0% SKPni, mis tähendab eelarvepositsiooni parandamist 250 miljoni euro võrra.
Tõhus maksukogumine ja rahapesutõrje, täpsem statistika ning riigirahanduse kompetentsi hoidmine
Maksu- ja Tolliamet võtab kasutusele võrgustikuanalüüsi tarkvara, mis aitab andmete seoseid analüüsides paremini avastada maksupettusi ja varjatud maksukohustusi.
Jätkub rahapesutõrje võimekuse tugevdamine ja valdkonnas vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine ja rakendamine. Statistikavaldkonnas tehakse uusi arendusi andmepõhisesse aruandlusesse ning keskendutakse andmete kvaliteedile, riiklike registrite puhastamisele ning nende AI agentidele kättesaadavaks tegemisele, vähendades sellega halduskoormust. Riigi finantsjuhtimiseks vajaliku eksperditeadmise hoidmiseks suurendatakse Rahandusministeeriumi palgafondi 2027. aastal 1,3 miljoni euro võrra, parandades ühtlasi ministeeriumi konkurentsivõimet tööandjana.
Teise pensionisamba taastamine ja paindlikum süsteem
Iga aasta, mil inimene pensioniks kogub, on oluline ning praegune 10-aastane sundpaus pärast teisest sambast lahkumist ei ole mõistlik – teise sambaga peab saama taasliituda varem. Soovime, et juba 2027. aastast tekiks II sambaga taasliitumise võimalus 2021. ja 2022. aastal sambast lahkunutel võimalus sellega taasliituda. Tulevikus tekib ka võimalus pensionivara välja võtta osaliselt, mitte üksnes täies mahus. Muuhulgas korrastatakse süsteemi nii, et seda ei saaks enam samal viisil vabaks lasta nagu varasemate reformide ajal, kaitstes seeläbi pikemaajalist säästmist.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Ühistransport toetab regionaalset tasakaalu
Ühistranspordi riigieelarveliseks toetuseks eraldatakse 190,2 miljonit eurot. Toetus tagab siseriikliku bussi- ja raudteetranspordi ning lennu- ja parvlaevaühenduste toimimise.
Regionaalse tasakaalu toetamiseks vaatame liikuvusteenust tervikuna. See tähendab paremini planeeritud liinivõrku, nõudepõhiseid lahendusi hajaasustuses ning mugavaid ühendusi rongi, bussi, sadamate ja kohalike teenustega. Lisaks peavad liikuvuslahendused peavad olema kulutõhusad. Seal, kus tavapärane suur buss ei ole mõistlik, tuleb kasutada paindlikumaid ja nõudepõhiseid lahendusi.
Arendame ühistransporti koos kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ja ühistranspordikeskustega. Eesmärk on vältida killustatust ja pakkuda inimesele lihtsat ning arusaadavat teenust.
Eesti toidujulgeolek on tagatud
Eesti toidujulgeoleku tugevdamine tähendab investeerimist kodumaisesse toidutootmisse. Me ei saa kriisiolukorras sõltuda ainult impordist või pikkadest rahvusvahelistest tarneahelatest.
Toidujulgeoleku fookuses on isevarustatus põhitoiduainetega: linnuliha ja munad, seakasvatus, aiandus, kartul, haude- ja aretusvõimekus, katmikalad, kastmine ja säilitamine.
Toidujulgeolek tähendab ka töötlemisvõimekust. Eestis toodetud tooraine peab saama väärindatud Eestis, sest see loob töökohti, kasvatab lisandväärtust ja tugevdab kriisikindlust.
Tootjate konkurentsivõime ja kriisivalmidus käivad käsikäes. Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse, ressursitõhususse, biogaasi, taastuvenergiasse ja kõrvalsaaduste väärindamisse aitavad vähendada kulusid ja sõltuvust välistest sisenditest.
Kriisikindel toidutootmine vajab tugevat taristut ja teadmisi. Maaparandus, bioohutus, tauditõrje, riskihindamine, prognoosimine ja laborivõimekus peavad olema piisavad.
Siseministeerium
Piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid, kellele on tagatud väljaõpe ja konkurentsivõimeline palk
2027. aasta riigieelarvest suunatakse 7,3 miljonit eurot lisaraha siseturvalisuse tagajate palkadesse. Eesti julgeolekuolukord on muutunud ja siseturvalisuse tagajate roll on muutunud järjest olulisemaks. PPA, Kapo, Päästeameti, Häirekeskuse ja kogu Siseministeeriumi valitsemisala inimesed on need, kellele Eesti peab saama kriisihetkel loota. Palkade korrigeerimine on võtmetähtsusega, et tagada Eestile piisav hulk kvalifitseeritud inimesi, keda oodatakse appi kriisis, suurõnnetuste korral ja julgeolekuohu olukorras.
Tagamaks siseturvalisuse töötajate kaasaegse väljaõppe, investeerime sisekaitseakadeemia taristusse: alustame uue õppe- ja majutushoone ehitamist, loome Väike-Maarjasse võimaluse reaaleluliste stsenaariumite harjutamiseks.
Idapiiri kiirem väljaehitamine, drooniseire ja -tõrje võimekuse arendamine
Eesti idapiir on Schengeni ja Euroopa Liidu välispiir ning Eesti investeering piiritaristusse kaitseb ka ülejäänud Schengeni ala: 2027. aasta eelarvest eraldatakse selleks täiendavalt neli miljonit eurot. Tänapäevane piir peab ka nägema, kuulma ja suutma reageerida. Selleks on vaja kaameraid, radareid, droone, droonitõrjet, sideühendusi ja muid tehnilisi lahendusi ning tagama piirivalvurite liikumisvõimaluse. Lisarahastusega ehitame lõpuni välja Narva jõe seirepositsiooni ja rajame patrulltee.
Sotsiaalministeerium
Viime Tervisekassa eelarve tasakaalu ja hoiame vajaliku ravi inimestele kättesaadavana
Tervisekassa eelarve puudujääk väheneb järgmisel neljal aastal aasta-aastalt ja jõuab 2030. aastaks tasakaalu. Vajaliku ravi kättesaadavus jääb vähemalt samaks.
Tervisekassa eelarve tasakaalu saavutamisel arvestatakse, et patsient peab saama vajaliku abi ning tevishoiusüsteem olema pikaajaliselt rahastatav. Tervisekassa eelarve, sh vajalikud kulutused, suureneb igal aastal (2027. aasta prognoos 2,67 mld eurolt 2030. aastal ligikaudu 2,99 miljardi euroni). Prognoosi kohaselt jääb Tervisekassa reserve 2030. aastaks alles 444 miljonit.
Eelarve tasakaal saavutatakse juba alustatud tervishoiusüsteemi korralduste muudatustega, kulutuste osalise edasilükkamisega ja suurema maksulaekumisega. Kõikide reformide, Tervisekassa arengukava ja eelarveprojekti lähtekoht on patsiendi vajadus, austus tervishoiutöötajate vastu, õiglus teiste töötajate ja maksumaksjate suhtes ning vastutus tulevaste põlvkondade ees.
Leevendame vaimse tervise kriisi ja parandame ohvriabiteenuste kättesaadavust
Vaimse tervise kriisi leevendamiseks, ohvriabiteenuste kättesaadavuse parandamiseks ning uimastitarvitamise ja sõltuvuskäitumise ennetuseks ja raviks otsustas valitsus järgmiseks neljaks aastaks investeerida lisaks igal aastal 3,5 miljonit eurot.
Olulisima uuendusena arendame välja ja rakendame astmelise abi mudeli, mis võimaldab vaimse tervise muredega tegeleda enne, kui need vajavad psühhiaatri sekkumist. Praegune praktika näitab, et umbes pooltel juhtudel ei ole psühhiaatri vastuvõttu vaja. Lisarahastuse eesmärk on anda inimesele abi juba varases etapis – eneseabi, nõustamise või perearstikeskuse näol –, mitte alles siis, kui probleem on muutunud raskeks.
Samuti toetame senisest enam ohvriabi ning selle raames naiste tugikeskuseid, aitame seksuaalvägivalla ohvreid, lähisuhtevägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi ning inimkaubanduse ohvreid.
Tugevdame sotsiaalvaldkonda ja erihoolekannet
Sotsiaalvaldkonna tugevdamiseks otsustas valitsus eraldada järgmiseks neljaks aastaks kokku ligi 37 miljonit eurot. Täpsem jaotus lepitakse kokku riigieelarve seaduse menetlemise käigus, aga oluline osa sellest on planeeritud erihoolekandele.
Välisministeerium
Hoiame ja tugevdame diplomaatilist võimekust – diplomaatia on julgeolekuinvesteering
Tänases välis-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnas on diplomaatilise võimekuse hoidmine ja tugevdamine eriti oluline. Eesti ei saa konkureerida suurusega, küll aga liitlaste, usaldusväärsuse ja tugeva diplomaatiaga. Tugev kaitse vajab ka tugevaid liitlassuhteid.
Välisteenistus toetab Eesti majanduskasvu, avades ettevõtetele uksi välisturgudel, toetades eksporti ja tugevdades Eesti rahvusvahelist nähtavust. Tugevam majandus kasvatab omakorda riigi võimekust ja vastupanuvõimet ning seeläbi ka Eesti julgeolekut.
Osaleme Ukraina ülesehituses, luues võimalusi Eesti ettevõtetele ning toetame neid Ukraina turule sisenemisel
Ukraina toetamine on meie keskne prioriteet. Seda näitab ka 2027. aastal korraldatav Ukraina ülesehitamise konverents Tallinnas.
Majanduse ja rahanduse üldnäitajad
Majanduskasv kiireneb. Lähis-Ida konflikti majandusmõju on seni osutunud kevadel oodatust väiksemaks ja Eesti ekspordi oluliste sihtriikide majandusolukord on osutunud tugevamaks.
2025. aastal kasvas SKP 1,3 protsenti, 2026. aastaks ootame 2,5-protsendilist ja 2027. aastaks 2,3-protsendilist kasvu. Kasvu toetab sel aastal eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. Sisenõudlusele annab sel aastal olulise tõuke ühtlase maksuvaba tulu kehtestamine, mistõttu netopalgafondi kasv on ligikaudu 10 protsenti ning inflatsiooniga korrigeerituna suureneb palgatöötaja ostujõud 6 protsenti. Meie oluliste ekspordipartnerite majanduste olukord on paranenud, mis loob Eestile paremad ekspordivõimalused.
- Valitsuse pikaajaline eesmärk on toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske.
- Seni ei ole Lähis-Ida konflikti mõju laiemalt hindadesse jõudnud. Kuigi ootame, et hinnakasv selle aasta sügiskuudel kiireneb, jääb 2026. aastal tervikuna inflatsioon oluliselt aeglasemaks kui 2025. aastal, ulatudes 3,2 protsendini.
- 2027. aasta riigieelarve eelnõus otsustatud meetmed ei mõjuta oluliselt selle ja järgmise aasta majanduskasvu väljavaadet. Kuigi eelarves tehti oluline pingutus defitsiidi vähendamiseks, jääb selle mõju majanduskasvule 2026-27 alla 0,05 protsendipunkti.
- Nominaalne puudujääk on 2026. aastal on 4,2% SKPst. 2027. aasta riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus asuda eelarvepuudujääki vähendama juba 2027. aastal, piirates puudujäägi 4%ni SKPst aastatel 2027–2029 ning 3,4%ni aastal 2030.
- 2027. aastal väheneb eelarve defitsiit 2026. aastaga võrreldes 0,4% võrra ja järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5% võrra SKP-st. Defitsiidi vähendamisega soovitakse tagada püsivalt kasvanud kaitsekuludele püsivamad katteallikad, pidurdades samal ajal võlakoormuse kasvu.
- Võlakoormus ulatub 2027. aastal 28,3%ni SKPst.
- 2027. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,2% SKPst.
Viimati uuendatud 28.09.2026
