Kaarel Eenpalu (Karl Einbund)

Töö- ja teenistuskäik

• Aastatel 1939-1940 oli ASi "Eesti Fosforiit" juhatuse esimees. 
• Aastatel 1938-39 oli peaminister Vabariigi Valitsuse 26. koosseisus, Teenetemärkide Komitee aseesimees.
• Aastal 1937 oli Rahvuskogu 1. koja ja Riigivolikogu liige.
• Aastatel 1934-38 oli siseminister Konstantin Pätsi (valitsuse 25. koosseisu) juhitavas valitsuses, alates 27.08.1934 peaministri asetäitja.
• Aastatel 1932-1934 oli Riigikogu V koosseisu liige ja alates 1933. aastast esimees.
• Aastal 1932 oli riigivanem.
• Aastatel 1926-1932 oli Riigikogu III, IV ja V koosseisu liige ja esimees.
• Aastatel 1924-26 oli siseminister Jüri Jaaksoni (valitsuse 13. koosseis) ja Jaan Teemanti (valitsuse 14. koosseis) juhitavas valitsuses.
• Aastal 1924 oli ajalehe "Kaja" peatoimetaja.
• Aastatel 1920-24 oli siseminister Ado Birki (valitsuse 6. koosseis), Jaani Tõnissoni ( valitsuse 7. koosseis), Juhan Kukke (valitsuse 10. koosseis), Konstantin Pätsi (valitsuse 11. koosseis) juhitavas valitsuses.
• Aastal 1920 oli ajalehe "Tallinna Teataja“ peatoimetaja.
• Aastatel 1919-20 oli riigikontrolör.
• Aastatel 1918-19 osales Vabadussõjas, olles Tartu kooliõpilaste pataljoni ülem, hiljem 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ülem.
• Aastal 1918 oli “Postimehe” toimetaja, aastatel 1910-1915 oli toimetuse kaastööline.
• Aastatel 1915-18 osales suurtükiväeohvitserina I maailmasõjas, olles 1917-18 Tartu Omakaitse ülem.

Autasud

1923 – Eesti Vabadussõja mälestusmärk

1923 – Soome Valge Roosi I klassi orden

1923 – Läti Karutapja I klassi orden

1927 – Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk

1928 – Läti Kolmetähe 1. klassi orden

1930 – Kotkaristi I klassi teenetemärk

1934 – Polonia Restituta I klassi orden

1935 – Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk

1937 – Rahvuskogu põhiseaduse I järgu mälestusmärk

1938 – Valgetähe I klassi teenetemärk

1939 – Riigivapi I klassi teenetemärk

Kaarel Eenpalu juhitav esimene valitsus

19.VII - 1. XI 1932

Kaarel Eenpalu juhitav valitsus (valitsuse 22. koosseis) sai ametisse pärast Riigikogu V koosseisu valimisi ning Jaan Teemanti juhitava neljanda valitsuse tagasiastumist. Valitsuskoalitsiooni kuulusid Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis ja Rahvuslik Keskerakond.

Eenpalu valitsuse ametisse astumise ajal oli majanduskriis Eestis süvenemas. Majanduse elavdamise võimalusena tõusis taas päevakorda krooni devalveerimise küsimus. Riigivanem oli raha ümberhindamise pooldajate leeris, mistõttu alustaski majandusministeerium suvel krooni devalveerimise kava koostamist. Valitsuse sammud said aga Riigikogust sotsialistide fraktsiooni eestvedamisel tagasilöögi. Teise abinõuna asuti tsentraliseerima põllumajandustoodete eksporti.

Riigiõiguslikust seisukohast oli aga valitsuse kõige kaalukam tegevus põhiseaduse muutmise algatus. 13.-15. augustil 1932 toimusi esimene põhiseaduse muutmise rahvahääletus. Kuna valitsuserakondade teavitustegevused jäid tagasihoidlikuks, seevastu sotsialistide ja vabadussõjalaste vastupropaganda oli jõuline, siis kukkus eelnõu rahvahääletusel napilt läbi.

Valitsusliit lagunes, kui majanduse elavdamisega jänni jäänud valitsusest kutsus Rahvuslik Keskerakond oma kolm ministrit tagasi. Valitsusjuht esitas valitsuse lahkumisavalduse 3. oktoobril 1932 ning valitsusohjad andis ta Konstantin Pätsile üle 1. novembril 1932. Vabariigi Valitsuse 22. koosseis oli ametis 106 päeva. 

Valitsuskabineti koosseis

• riigivanem Kaarel Eenpalu

• haridus- ja sotsiaalminister Jaan Hünerson

• kaitseminister, riigivanema asetäitja alates 17.08.1932 August Kerem

• kohtu- ja siseminister Ado Anderkopp

• majandusminister Johannes-Friedrich Zimmermann

• põllutööminister Oskar Köster

• teedeminister Jaan Raudsepp

• välisminister Mihkel Pung

Kaarel Eenpalu juhitav teine valitsus

9. V 1938 - 12. X 1939

Kaarel Eenpalu juhitav teine valitsus (26. koosseis) vahetas välja riigipöördeaegse, enam kui neli aastat ametis olnud Konstantin Pätsi juhitava viienda valitsuse ning see oli ühtlasi esimene valitsus 1938. aastal kehtima hakanud põhiseaduse ajal. Vastavalt uuele korrale nimetas valitsuse ametisse president K. Päts ja  valitsuse usaldushääletust parlamendis ei toimunud. Valitsuskabineti koosseisu kuulus esialgu 9 parteitut ministrit, 1939. aasta alguses loodi ka kümnes, Riikliku Propaganda Talituse juhi koht. 

Valitsuse esimene suurem ettevõtmine puudutas kohalike omavalitsuste ümberkorraldamist. Selle tulemusel moodustati senisest 369 vallast 248 valda. Läbi terve 30-te lõpuosa suunas valitsuste tegevust aina enam välispoliitilised sündmused. Eenpalu valitsusjuhiks oleku ajal sai Eesti ametlikuks välispoliitiliseks kontseptsiooniks neutraliteet, sh sõlmiti mittekallaletungilepingud Saksamaaga.

Peale II ilmasõja algust, 18. septembril 1939 toimus Poola allveelaeva Orzel põgenemisintsident, misjärel NSV Liit süüdistas Eestit Poolale abi andmises. Sellele järgnes 24. septembril 1939 NSV Liidu ultimaatum Eestile vastastikuse abistamise pakti sõlmimiseks, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eenpalu juhitav valitsus pidas 26. septembril kriisiistungi, NSV Liidu nõudmised otsustati vastu võtta. 28. septembril 1939 sõlmisid välisminister Karl Selter ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees V. Molotob Moskvas pakti.

Peale NSV Liidu poolt pealesurutud pakti sõlmimist otsustas president Päts valitsuse kandepinda laiendada. Selleks vabastas ta 12. oktoobril 1939 opositsioonile vastumeelse valitsusjuhi ametist ning valitsusjuhi ohjad võttis enda kätte Jüri Uluots. Vabariigi Valitsuse 26. koosseis oli ametis 522 päeva.

Valitsuskabineti koosseis

• peaminister Kaarel Eenpalu

• haridusminister Aleksander Jaakson

• kohtuminister Albert Assor

• siseminister Richard Veerma

• majandusminister Leo Sepp

• põllutööminister Artur Tupits

• sotsiaalminister Oskar Kask

• sõjaminister Paul Lill

• teedeminister Nikolai Viitak

• välisminister Karl Selter

• minister Ants Oidermaa (24.01.1939-12.10.1939)

Näitus "Kaarel Eenpalu", autor Tiit Noormets

Kaarel August Eenpalu (kuni 1935 Karl-August Einbund) oli üks tuntumaid ja tegusamaid Eesti riigimehi.

Näituse koostas Riigikantselei tellimusel Rahvusarhiivi teadur Tiit Noormets ja kujundas Einike Leppik. Näitus valmis Kaarel Eenpalu 135. sünnipäeva tähistamiseks.

Näituse paneeli vaatamiseks kliki pisipildil!

Kunstnik Enn Põldroosi maalitud portreemaal on üks kümnest riigivanema portreest Stenbocki majas. Loomutruu portree sünnile aitasid kaasa Kaarel Eenpalu lapselaps Anne Eenpalu mälestused ja meenutused. Autor saigi maailma hakata alles siis, kui silme ette oli tekkinud elav kujutlus inimesest ja tema tegevusest. Enn Põldroos otsustas mitte piirduda ainult isikuga, vaid luua maaliline keskkond, mis kõneleks nii portreteeritava iseloomust, tegevusest kui ka pärandist.

Maalilt vaatab vastu mõtlik, kaugusesse vaatav nooremapoolne Eenpalu. Üks tema kätest on iseloomulikult sõrmeotstega lauale toetatud, teine käsi on surutud rusikasse. Käte maneer viitab Eenpalu vastuolulisusele, kuid samas ka temale kui väsimatule tegutsejale. Eenpalu taustaks on rahvusvärvid, viidates sellega sümboolselt tema innukale tegevusele Vabadussõjas, kodude kaunistamisel, lipukampaaniate, nimede eestistamise, Võidupüha juurutamisel jne. Rahvuslikkus, kartmatus, korraarmastus, aga kindlasti ka haridus, karsklus, kirjakunst - need olid tema kreedod.

Esilekerkivalt tühja pruuni lauapinda võib tajuda ka põllumaana ning seega vihjena Eenpalu näidistalule Arukülas. Põllumajandus oli Eenpalul hinges, energiliselt arendas ta oma kodutalu, olles eeskujuks ja parimate praktikate edukaks rakendajaks. Enamuse oma poliitikukarjäärist esindas ta just põllumeeste huve.

Maalilt leiab otsese viite ka valitsusjuhi rollile. Nimelt on maalil kujutatud tammepuust nikerdatud keerdsambaga tooli. Ja just sellel toolil on istunud kõik Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra peaministrid ja riigivanemad alates 1918. aastast kuni tänase päevani. Huvitava kokkulangemisena tähistabki keerdsammas järjepidevust, seda nii laiemas kultuurikontekstis kui konkreetselt valitsusjuhtidega seotud traditsiooniga.