Pressikonverents on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=3CTbvcbVjU4
Juhataja Kadri Peetersoo
Tere, head ajakirjanikud! Me alustame tänast pressikonverentsi. Ja annan alustuseks kohe sõna peaminister Kristen Michalile.
Peaminister Kristen Michal
Jaa. Tervist, austatud ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad!
Väike sissejuhatus. Millest me täna räägime?
Nagu te teate, viiendat aastat käib sõda Ukrainas. Ütleme, selle sõja põhjus ja probleemi juurpõhjus, nagu armastab meie naaberdiktaator rõhutada, on ikkagi Venemaa tegevus.
Ja selle sõja mõjud kanduvad aeg-ajalt ka üle piiride. Nüüd on siis kandunud – mitte esimest korda – teistesse riikidesse selle sõja mõjud samamoodi.
Kõigepealt, alustuseks tuleb ära öelda see ja rõhutada seda – see on oluline edasi anda –, et Eesti pole rünnaku sihtmärk.
Meile teadaoleva informatsiooni põhjal on tegemist Ukraina vasturünnakuga Venemaa rünnakutele ja see on meie piiridesse nüüd jõudnud ja siia mõjunud.
See ei ole esimene kord. Margo Palloson kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri nimel saab kommenteerida seda, et samasugune uurimine nagu eelmise aasta augustis leiab aset ka nüüd.
Nii et veel kord: tegemist ei ole esimese korraga ja Eesti ei ole selle sihtmärk.
Nüüd, teiseks, nähes seda, mis nüüd siinkandis toimub – eks kaitseminister oskab seda täpsemalt kirjeldada –, Primorski sadamat on rünnatud selle järel on Venemaa tõstnud oma valmisolekut, selliste rünnakute tõttu nende kaitseväe või nende armee valmisolekut, millele vastuseks on ka meie kaitsevägi olnud rohkem valmis, hoidnud silma peal sellel, mis toimub. Ja seetõttu on meil üsna adekvaatne ettekujutus sellest, mis praegu toimunud on.
Ja ilmselt selle praeguse rünnaku sihtmärk oli Ust-Luga sadam. Nii et need kaks, Primorski ja Ust-Luga sadam, on need, kus Venemaa põhiliselt oma energiakandjaid ekspordib ee, kus nende kaubad liiguvad. Ehk see siis, kust Putin saab seda raha, millega õõnestada Euroopa riikide ja muude maailma riikide iseseisvust ja pidada Ukraina vastu sõda, tappa inimesi.
Nüüd, kolmes laines on täna teadaolevalt, sellises kolmes suures parves, kui nii saab öelda, toimunud need rünnakud. Nendest kolmest parvest üks toimus umbes kell 3, teine kell 6 ja viimane kell 8. Nende käigus on tulnud ka meie poolele droone ja viimase laine puhul tuli selle kohta ka üleriigiline teavitus.
See teavitus, ütleme, on kindlasti asjakohane ja vajalik. Vähemalt meie praeguse informatsiooni kohaselt see teavitus oleks pidanud minema Ida-Viru piirkonnale, aga läks kogu Eestile. See tekitas omakorda segaduse. Aga parem niipidi, et see teavitus on läinud, kui et see teavitus üldse ei tööta. Sest nagu te näete, me ka, hoolimata sellest, et viies sõja-aasta on käimas, riigina areneme ja õpime.
Ka selles tuleb meil areneda ja õppida, mida saab teha paremini, kuidas seda teavitust paremaks muuta ja nii edasi. Siseminister saab ka seda kirjeldada.
Meil on ettevalmistamisel tegevused, et see teavitussüsteem muutuks oluliselt kaasaegsemaks ja tugevamaks, ütleme, et see ei sõltuks enam nii palju äpi sisselülitamisest ja kõigest muust, vaid ta läheks otse siis telefonile.
Edasi, kui vaadata kogu seda pilti, ilmselt energeetikast, siis Andrus Durejko räägib täpsemalt, mis see vaade on. Piiri äärest on umbes ligikaudu kaks-kolm minutit, millal droon üle piiri tuleb ja jõuab erinevate rajatisteni.
Ja meil tasub meeles pidada, et tegemist on rahuajaga. Eesti on rahuajal küll valmis kaitseks, nagu oleks võimalik mistahes rünnak. Nii et erinevaid objekte tuleb kaitsta rahuaja vahendite ja võimalustega.
See tähendab seda, et Eesti Energia on panustanud, Elering, Enefit Power ja kõik ülejäänud on panustanud hulga raha erinevatesse kaitsemeetmetesse. Ja seda tuleb teha ka tulevikus.
Aga see ajaline välp kindlasti piirab neid tegevusi, mida saab seal täpselt teha. Seda kõike saab Eesti Energia [juht] ise kirjeldada ja kaitsevägi ka täpsemalt.
Ja kuuendaks, siia lõppu ma lisaksin, et tasub vaadata ka laiemalt pilti. Me oleme ajastus, kus pole ebatavaline, et näiteks Balti riikide õhuruumi [rünnatakse]. Hiljuti oli Leedus õhupallide lugu, mida te ju teate, me kõik teame ammu. Nüüd mõned päevad tagasi Primorski ründamisega tulid nende juurde droonid või droon. Lätti tulid nüüd droonid, sellised sõja ülekandumised riikidesse.
Ja samasugused, ütleme, hübriidoperatsioonid on olnud ka mujal Euroopas, nt Taanis, Belgias, Saksamaal. Isegi mäletan varasemast ajast, et ka Ameerika Ühendriikides erinevate militaarobjektide kohal on olnud droone.
Nii et arvestada tasub, et valmis tuleb olla, silma tuleb peale hoida ja oma elanikke tuleb teavitada. Aga seda ettekujutust, et me suudaksime panna Eestile ja Venemaale seina vahele, nii et sealt midagi kunagi üle ei tule, ei ole ka mõistlik luua. Sellist kindlust ei saa keegi luua, sest piirist edasi õhuruum teadupärast on vaba, kõrgemalt ja madalamalt.
Meil on oma võimed olemas, aga ei ole sellist seina võimalik ehitada. Nii et sellega tasub alati arvestada. See on kindlasti oluline selline taju.
Ja siia juurde ma ütleksingi, et hästi oluline on ka ajakirjanduses, meedias ja avalikkuses käsitlemisel mõista, et Eesti peab olema enesekindel riik. Meil on olemas võimed, me oleme kasvatanud väga jõuliselt kaitsekulutusi. Ja see ei ole niisama.
See ei olnud lihtne, selle eest on tulnud maksta väga palju lõivu. On tulnud kuulata opositsiooni pikki tiraade sellest, miks on vaja makse tõsta, ettepanekuid sellest, kuhu tuleb kaitsekulutusteks raha panna, ja sellistel juhtumitel tuleb kindlasti kuulata neid veel.
Aga meie kaitsekulud on 5,4% [SKT-st]. Me oleme NATO-s [selle näitaja poolest] tipus ja see raha läheb kõik Eesti riigi kaitsesse, seda täpselt selle plaani alusel, mis on NATO-s tehtud ja mida kaitseväe juhataja vajalikuks peab.
Nii et seetõttu ma soovin kõigile selliste sündmuste käsitlemisel ka enesekindlust ja mõistmist, et me teeme kõik selleks, et Eesti inimesed oleks kaitstud, ning sellesse pannakse nii palju raha, nii palju jõudu ja nii palju aega kui vähegi võimalik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Kristen Michal! Palun, siseminister Igor Taro!
Siseminister Igor Taro
Aitäh! Võib-olla kõige olulisem sõnum praegusel hetkel on see, et kõik võivad oma igapäevaste tegevustega jätkata. Lapsi tasub kooli saata, tasub tööle minna, selles mõttes midagi lahti ei ole.
Tegemist oli eksinud drooniga, nagu peaminister juba mainis. Ja nagu nende juhtumite puhul me oleme korduvalt maininud, see kindlasti ei pruugi olla viimane kord. Kuni Venemaa sõdib, me peame selliste riskidega arvestama.
Erinevalt nüüd sellest Elva juhtumist, mis oli eelmise aasta suve lõpus, siis me ju nägime seda, mis toimus, kõik oli jälgitav, konkreetselt need intsidendid, mis aset leidsid, olid ka PPA seiresüsteemidega vaadatud.
Eks siseministeeriumi valitsemisala asutuste töö ongi reageerida võimalikult ruttu, kui midagi juhtub, ja seda ametnikud ka tegid, olid seal kohal. Menetlustest räägib peadirektor täpsemalt.
See kindlasti ei jäänud meil tähelepanuta. Ja arvestades seda, mis paari päeva eest Primorskis toimus, oli ka see tähelepanu n-ö kõrgendatud valmisolekus.
Ohuteavituse mõttes me kindlasti alati hindame seda, mis on konkreetse juhtumi nii-öelda risk. Selles mõttes on väga hea näide see, et see ohuteavitus toimis siis, kui ta pidi toimima. Just sellel hetkel, kui hinnati, et tuleks elanikkonda teavitada, seda tehti.
Nüüd on oluline see, et hetkel on see liikunud nendesamade äppide kaudu, Eesti riigiäpp ja rakendus Ole Valmis. See on üks meeldetuletus kõigile, et väga mõistlik on vähemalt Eesti riigiäpp endale alla laadida, panna teavitused peale ja siis käituda vastavalt juhistele.
Need põhilised juhised, mis täna anti, olid sellised, et kui drooni märgatakse, siis sellisel juhul on mõistlik varjuda, mitte minna teda uudistama, või siis kui leitakse mingisugused rusud või alles jäänud tükid, siis tuleb nendesse suhtuda täpselt nii, nagu suhtutakse võimalikku lõhkekehasse, mis avastatakse, või selle sarnasesse – seda ei tohi näppida, vaid tuleb helistada telefonil 112.
Eks meil seoses ohuteavitusega oli ka kõrgem kõnede tulv mingil hetkel hommikul. Häirekeskus testis ka valmisoleku taset, käivitati kõik ressursid, see sai maha, kõik toimis edasi.
Ja nii nagu peaminister on ka maininud, me oleme ju astunud täiendavaid samme selleks et seda ohuteavitust muuta veelgi operatiivsemaks, veelgi paremaks, et see ei sõltuks tulevikus äppidest.
Niipea, kui meil oli see e-alarmi esimene katsetus, siis kui neid sireene esimest korda katsetati, seal kasutati veel SMS-e. Kohe pärast seda sai tehtud otsus, et me läheme Cell Broadcasti süsteemi peale. Raha selleks sai otsekohe laia riigikaitse fondist eraldatud ja ümber tõstetud. Seal oli umbes neli miljonit eurot vaja ümber tõsta.
Ja lihtsalt tulenevalt siis tehnoloogilistest eripäradest, see asi saab valmis umbes aasta pärast, seega järgmise aasta alguseks. Siin on lihtsalt sellised protsessid, mida meie ei saa kiirendada. See sõltub suurtest tehnoloogiafirmadest – Apple’ist, Androidist –, kuidas see kõik käima saab.
Nii et kõik teenistused toimisid ja selles mõttes tegime ka järeldused kogu sellest asjast. Ja sellega ma hetkel lõpetaksin. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Igor Taro! Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!
Kaitseminister Hanno Pevkur
Jaa. Tere päevast! Proovime lühidalt ülevaate anda, mis öösel toimus ja ja kuhu me oleme jõudnud.
Nagu peaminister õigesti märkis, umbes kolmes laines ukrainlaste rünnak Loode-Venemaale aset leidis, peamine sihtmärk oli Ust-Luga sadam.
Ja kuna viimastel päevadel nii Primorsk kui ka Venemaa enda tegevused näitasid seda, et nad on oluliselt aktiivsemad Leningradi oblastis, siis kaitsevägi suurendas oma valvsusmeetmeid ja on juba mitmeid päevi olnud valusmeetmetega tõhustatult tegevuses.
Ja ma peaksin kohe ära ütlema ja kiitma seda otsust, mis me Igoriga tegime, et liita PPA ja kaitseväe pildid kokku. See koordinatsioon öösel oli väga hea, meil oli pilt ees ja saime koordineerida neid tegevusi.
Praeguseks saab öelda, et Venemaal Ust-Luga sadam põleb päris suures mahus ehk ukrainlaste rünnak oli edukas. Kogu selle rünnaku kestel kasutati – täpset infot veel kogume, aga suurusjärgus – sadakond drooni. Nendest tõepoolest üks – see info vajab ka muidugi täpsustamist meie kolleegidega Lätist – kukkus Lätis alla ja üks tabas Auvere korstent.
Nüüd tuleb täpsus huvides ära öelda see, et need droonid ja droonipilved rünnaku käigus mitmed lõikasid ka Eesti mere-õhupiiri ja see kõik toimus Soome lahe kohal.
Praegu loomulikult täpsustatud info kogumine veel käib, aga nii nagu ka Igor ütles, vahetut ohtu me enam hetkel ei näe, vahetu oht puudub.
Kindlasti on veel oluline see, et meie koordinatsioon nii politsei- ja piirivalveameti ja kaitsepolitseiametiga kui ka kaitseväega on toiminud väga hästi.
Kindlasti menetlused annavad meile täpsema pildi, millise drooniga täpselt tegemist oli. Ma olen olnud ühenduses kõikide meie piirkonna kolleegidega – Läti, Leedu, Soomest ja Rootsi kolleegiga –, just helistasin ka Ukraina kolleegile, kes on hetkel küll presidendi juures, aga lubas kohe tagasi helistada.
Nii et kõikide asjaosalistega on kontakt loodud. Ja meie vaatest koordinatsioonitegevused toimivad. Kindlasti see õhuruumi piirang, mida me oleme Ida-Eestis kehtestanud, ehk siis NOTAM või lennukeeluala jääb kehtima. Ja me ei välista seda, et me mõneks päevaks seda lennukeeluala ka suurendame.
Aga rõhutan siinkohal ka kohe üle, et see kindlasti ei mõjuta kuidagi Tartusse suunduvaid lende. Kellelgi ei peaks olema mingisugust kahtlust, et Tartu lennud kõik toimivad samamoodi. Kui me räägime, siis me räägime Kirde-Eesti kohal täiendavate lennupiirangute kehtestamisest.
Ja valvustegevused loomulikult hoiame ka kaitseväe poole pealt aktiivsena. Ma hetkel rohkem ei räägi.
Juhataja
Aitäh. Hanno Pevkur! Palun, kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson!
Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson
Tervist! Kaitsepolitsei põhifookus on hetkel Auvere intsidendil. Ma siis käin üle põhifaktid üle, mis sellega seostuvad.
Täna varahommikul kell 3.43 sisenes seireandmetel Vene poolelt Eesti õhuruumi droon ja paar minutit hiljem tabas see droon piirist umbes 2 kilomeetri kaugusel asuvat Auvere elektrijaama korstna ülemist otsa. Toimus plahvatus.
Hindame ka, et tegemist on kursilt kõrvale kaldunud Ukraina drooniga, mida võimalik, et mõjutati Venemaa õhuruumis. Ja ka droonivraki esmavaatlus viitab sellele, et tegemist on ikkagi Ukraina päritolu drooniga.
Inimesed selles intsidendis Auveres kannatada ei saanud. Me oleme nüüd alustanud koostööst prokuratuuriga kriminaalmenetlust, Auveres sündmuskohal toimetab kaitsepolitsei uurimismeeskond, uurime sündmuskohta, droonivrakke ja detaile, et siis täpsemalt selgeks saada, millega on tegemist.
Kutsun üles Eesti inimesi, kui kellelgi on mingisugust audio-videomaterjali, kas kodu, looduse või mis iganes salvestistest, või kui keegi nägi või kuulis midagi, siis palun seda infot jagada kaitsepolitseiga.
Ja nagu ka eelnevalt mainitud, Venemaa agressioon Ukraina vastu kestab ja me peame tõenäoliseks, et selliseid intsidente võib aset leida veel. Aitäh!
Juhataja
Aitäh, Margo Palloson! Ja nüüd palun, Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Dureiko!
Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko
Tere päevast! Lisaks eelnevale saan Eesti Energia nimel öelda, et saime ka eelhoiatuse meie valvekeskusesse, aga loomulikult drooni põrkumise või plahvatuse heli peale tegelikult meie valvekeskus reageeris. Leidsime droonirusud, eraldasime piirkonda, tagasime inimeste ohutuse ja saabus päästeamet. Hiljem tulid ka uurimisasutused.
Kapo menetlused käivad, see töö on seal, kõigile on ohutus tagatud. Meie Auvere kompleksi elektrijaamad on madala elektri hinna tõttu reservis. Nad on juba eilsest saadik seal.
Jaamade töökindlus on tagatud, oleme n-ö reservopereerimise režiimis ja tagame Eestile vajaduse korral varustuskindlust. Nii et selles on kõik endine.
Loomulikult, korsten on saanud välise kahjustuse, kahju ulatuse määravad ära menetlustoimingut, aga see ei sega jaama opereerimist. Nii et see on tänane seis.
Juhataja
Aitäh, Andrus Durejko!
Hanno Pevkur
Ma pean ühe täpsuse veel tegema. Ma unustasin ütlemata, palun väga vabandust.
Nimelt, meetmete poole pealt veel, me tõstsime öösel üles ka Balti õhuturbe. Ehk hävitajad olid üleval. Kui Ida-Virumaal inimesed kuulsid varahommikul madalalt lendavad hävitajaid, siis see oli meie teadlik tegevus.
Ja teine palve veel. Kuna tõesti osa nendest droonidest, mida selles rünnakus Ust-Lugale kasutati, lähenesid mere poolt, nagu ma ütlesin, riivates ka Eesti õhuruumi piiri merel, siis me ei saa välistada, et näiteks mõni nendest droonidest on kukkunud ka kusagile Soome lahte.
Nii et kui inimesed kusagil rannas näevad droonitükke või droone, siis nii, nagu ka kaitsepolitseameti peadirektor ütles, palun mitte ise näppima minna, vaid anda sellest teada telefonil 112. Me tuleme ja tegeleme nende droonitükkidega.
Nii et need kaks olulist märkust või mis vajasid kindlasti veel täpsustamist.
Juhataja
Aitäh! Nüüd võib esitada küsimusi. Andke käega märku, öelge nimi, oma väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Kaja Kunnas, Helsinkin Sanomat
Kas te teate täpsemini, mis seal Ust-Lugas põleb? Gaasimahutitest on olnud juttu. Teiseks, kuna see sõda on nüüd nii selgelt levinud Soome lahele, siis kui mures te olete selle pärast? Ja kolmas küsimus: mis on saanud meie droonimüürist?
Hanno Pevkur
Kõigepealt Ust-Lugas toimuvast. Loomulikult, info kogumine käib. Satelliidipiltidega on hetkel natukene keeruline, [sest ilm on] udune ja vihmane, aga loomulikult, info kogumine toimub.
See, mis on ka sotsiaalmeedias näha, on see, et põleng ja kahju on üsna ulatuslik. Mis täpselt pihta on saanud, selle kohta me veel infot kogume.
Aga arvestades tulekahju ulatust, peab olema kindlasti ka naftasaaduste põleng, mis iganes ta siis seal on. Ja nagu ma ütlesin, seda infot täpsustame.
Mis puudutab seda, kas nüüd meie piirkonnas on kuidagi julgeolekuolukord muutunud, ma julgen väita, et ei ole.
Venemaa sõjaline võimekus meie piiride taga viimasel ajal ei ole muutunud. Nende põhiline fookus on jätkuvalt Ukrainas. Loomulikult, Ukraina jätkab oma vabaduse kaitsmist ja ka Venemaa sissetulekute piiramist.
Ma arvan, et nende rünnakute põhiline eesmärk on ikkagi piirata Venemaa sõjamasina toimimist sellega, naftaeksporti vähendatakse.
Ja kuna Hormuzi väin on suletud, siis see mõjutab otseselt ka Venemaa sissetulekuid.
Nii et need on need põhilised märkused, miks praegu Ukraina selliseid rünnakuid on ette võtnud.
Ja mis puudutab droonivastaseid meetmeid, siis siin kõikides riikides tegevused käivad intensiivselt. Eesti on nüüd viimaste valvsusmeetmete puhul käivitanud ja kasutusele võtnud juba soetatud uued võimed. Aga paljud hanked on veel pooleli, tarned on alles tulemas.
Nii et esimesed raadarid, täiendavad, oleme juba kasutusele võtnud, samamoodi droonivastased seadmed.
Nagu ma ütlesin, me tõstsime oma valvsusmeetmeid, aga loomulikult me ei ole veel finišis, me oleme ikka veel poole tee peal.
Juhataja
Siseminister.
Igor Taro
Ma võib-olla lisaksin, et esiteks, me oleme juba loobunud tükk aega tagasi sellisest terminist nagu droonimüür, tulenevalt sellest, et droonioht ei seostu meil enam ammu ainult idapiiriga. Kogu Läänemere regioon seoses varilaevastikuga on olnud ka selline riskipiirkond ja me oleme näinud ka, et see oht on ju tabanud ka teisi riike, Taanit, Belgiat, Norrat.
Nii et täna me peaksime rääkima pigem droonikuplist või ringkaitsest. See on see lähenemine, mida me oleme muutnud vastavalt ohuolukorrale.
Ja tõepoolest, juba olemasolevate meetmetega me nägime, mis toimub. Me oleme ju korduvalt ka jälginud seda, kui Ukraina on oma tegevustega aktiviseerunud, et on asju, mis on paralleelselt meie piiriga sündinud.
Tahaks kindlasti üle rõhutada selle, et üks pahatahtlik narratiiv liigub – põhiliselt venekeelses sotsiaalmeedias – selle kohta, justkui mingisugused asjad lendavad Eesti territooriumilt. See ei vasta tõele.
Seda võiks kindlasti rõhutada, et see ei vasta tõele. Me oleme oma seireandmetes korduvalt jälginud seda, kuidas need seadmed ja need asjad liiguvad piki meie piire.
Ja kuna Venemaa rakendab ka vastumeetmeid, siis juhtub seda, et tõepoolest GPS-jamming’u või -spoofing’uga nende segavate meetmete tõttu asjad riivavad ka meie territooriumi. Ja see ilmselt jääbki toimuma.
Tõepoolest, meil on suured, mitme miljoni, mitmesaja miljoni ulatuses hanked käima lükatud, juba jõutud mingisugustesse faasidesse. Aga see võtab aega, enne kui me jõuame nende meetmetega järgmisele tasemele. Aitäh!
Juhataja
Järgmine küsimus.
Vahur Koorits, Õhtuleht
Küsin kaitseministrilt. Kas kaitseväel käib ka mingisugune väljaõpe, et võidelda sedalaadi droonide vastu, nagu on need Venemaa Geran ja teised? Ja kas on ka nende tõrjumiseks soetatud selleks sobivaid vahendeid?
Hanno Pevkur
Lühike vastus on: jah, käib, juba pikalt. Lisaks oleme soetanud ka Eesti tööstuselt kiireloomuliselt mõned spetsiifilised seadmed, pluss on tellitud ka välispartneritelt.
Nii et jah, töö käib. Aga oleme ka testinud väga palju erinevaid seadmeid ja jätkuvalt peame kinnitama, et nii nagu ka Ukrainas ei suudeta kõike maha võtta, kuigi viimasel ajal on nad olnud üsna tublid, siis mida keerulisemad on ilmaolud, seda keerulisem on neid ka maha võtta. Aga ka selle juhtumi puhul arvestagem, et hetkest, millal see droon ületas Eesti piiri ja millal ta jõudis Auvere korstnani, oli selle vahel vaid mõned minutid.
Kindlasti ei ole meie huvi eskaleerida olukorda nii, et me võtame ja laseme millegi pihta ning näiteks kas tükid või otseselt mingisugune mõju jõuab Venemaa territooriumile, nii et Venemaa saaks süüdistada meid milleski. See ei ole meie huvides.
Aga nagu ma ütlesin, valvsusmeetmed olid juba viimastel päevadel tõstetud niigi.
Varvara Sergejeva, Raadio 4
Tere! Mul on küsimus drooni tüübi kohta. Kas see droon oli ikkagi mõeldud plahvatamiseks või jälgimiseks?
Margo Palloson
Me hetkel seda drooni marki siin ei hakkaks spekuleerima, tegemist oli sõjalise drooniga, seal tõenäoliselt oli ikkagi mingi kogus lõhkeainet. Mis see täpselt oli, seda uurimine näitab.
Merike Teder, „Aktuaalne kaamera“
Nende hävitajate kohta: mis kell, kui palju ja muid detaile? Aitäh!
Hanno Pevkur
Peamister peab minema varsti infotundi. Aga ma mõtlen lühidalt ära, et Itaalia õhuturve, kes meil siin Ämaris on, oli üleval ja varahommikul – need täpselt kellaajad selles mõttes ei oma tähtsust, millal nad Ämarast üles tõusid ja millal nad olid Jõhvi kohal – need tiirutasid seal mõnda aega.
Ehk nad seadsid üles patrullpoksi, nende keeles, ehk patrullala ja teostasid neid tegevusi, mis nende ülesanne sellises olukorras on.
Juhataja
Aitäh! Lõpetame siinkohal pressikonverentsi ära. Kellel on küsimusi, see saab teha intervjuusid. Aitäh kõigile, kes kohale tulid!
