Eesti tõstatas Ülemkogul vajaduse kehtestada Euroopa Liidu üleselt keeld Ukrainas Venemaa poolel sõjategevuses osalenute sisenemiseks Euroopa Liitu. Eesti on näidanud siin eeskuju ja kehtestanud tänaseks sissesõidukeelu Schengeni alale enam kui 1300 Vene võitlejale.
„Tegemist on Euroopa sisejulgeoleku küsimusega. Vene võitlejate pääsemine Euroopasse kujutab endast riski, mille vähendamiseks vajame Euroopa Liidu üleseid lahendusi. Ülemkogul saavutasime selle, mida taotlesime - Euroopa Komisjon sai selge suunise pakkuda võimalusi, kuidas tõkestada Vene võitlejatele sisenemine Euroopasse,“ ütles peaminister.
Ülemkogul osales video vahendusel Ukraina president Zelenskõi. Kinnitati kindla toetuse jätkumist Ukrainale ning rõhutati vajadust jätkata survet Venemaale. Paraku varjutas arutelusid jätkuv olukord, kus Ungari blokeerib varem tehtud otsuste elluviimist, millest kõige pakilisem on 90 miljardi eurose laenu viivitamatu andmine Ukrainale.
„Selline tegevus on otseses vastuolus Euroopa Liidu strateegiliste huvidega ning nõrgestab kogu Euroopa usaldusväärsust. Ukraina toetamine ei saa jääda ühe liikmesriigi sisepoliitiliste huvide taha. See ei ole vastuvõetav, kokkuleppeid tuleb austada,“ märkis Michal.
Peaminister rõhutas, et järgmiste sanktsioonidega tuleb jõuliselt edasi liikuda. „Kahjuks teenib Venemaa praeguses olukorras kõrgete energiahindade pealt arvestatavat lisatulu. Seda enam on vajalik surve hoidmine ja ka uute sanktsioonide kehtestamine,“ ütles ta.
Ülemkogu üheks keskseks teemaks oli Euroopa majanduse toimimine, ettevõtluskeskkond ning energiaturgudel toimuv. Liidrid kinnitasid, et vajalik on heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ülevaatus. Eesti peaminister rõhutas seejuures hinnavolatiilsuse leevendamise tähtsust. Komisjon peab ETS ettepaneku esitama hiljemalt käesoleva aasta juuliks. Sellega seoses on olulisel kohal ühenduste ja taastuvenergia hoogsam arendamine, et vältida sõltuvust kolmandate riikide fossiilkütustest.
„Eesti eeskujul tervitas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamist üleeuroopaliselt. Selle Eesti edumudeli laienemine ja kasutuselevõtt kogu Euroopas on meie jaoks vägagi märgiline. Eesti olulisi algatusi saadab järjest edu – muidugi saab selle üle vaid heameelt tunda,“ sõnas Michal.
Sel nädalal tuli Euroopa Komisjon välja niinimetatud 28. režiimi ehk „EU Inc“ ettepanekuga. Sellega luuaks Euroopa Liidu äriühinguvorm, mis võimaldab ettevõtte luua mistahes liikmesriigis samade reeglite alusel ja täiesti digitaalselt. Ettevõtjate jaoks tähendavad Ülemkogu kokkulepped vähem bürokraatiat, paremini toimivat ühisturgu, rohkem digilahendusi ning investeeringuid innovatsiooni ja tööstusse.
Lisaks arutasid ELi liidrid Lähis-Ida julgeolekuolukorda. Arutelu keskendus Hormuzi väina mereturvalisuse taastamisele. Ülemkogul rõhutati vajadust vältida konflikti laienemist ning leevendada kriisi mõjusid Euroopa ettevõtetele ja inimestele. „Iraani tegevusel on selge mõju piirkonna stabiilsusele. Samal ajal tuleb arvestada sellega, kuidas kriis mõjutab Euroopa energiajulgeolekut ja tarneahelaid,“ ütles peaminister.
