Peaminister Kaja Kallas tunnustas Euroopa Liidu otsust suunata Venemaa külmutatud varade tulud Ukraina toetamiseks. „See tähendab Ukrainale reaalseid vahendeid relvade ostmiseks, kuid me ei saa sellega piirduda. Peame leidma võimaluse kasutada ka Venemaa külmutatud varasid endid,“ ütles ta.
„Venemaa kasutab meie hirmutamiseks hübriidrünnakuid ja tuumaähvardusi. Me ei saa selle taktika lõksu langeda. Meie tegevus peab näitama meie pühendumust Ukraina võidule,“ toonitas Kallas. Peaministrid rõhutasid vajadust jätkata Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamist ning tõhusamalt võidelda sanktsioonidest kõrvalehiilimise vastu.
Kohtumisel rõhutati, et NATO Washingtoni tippkohtumine peab saatma selge toetava signaali Ukrainale. Samuti arutati vajadust leida kiiresti lisavahendeid Euroopa Liidu tasemel, turgutamaks Euroopa kaitsetööstust. Ka järgmine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve peab pöörama rohkem tähelepanu ühenduse kaitsevalmidusele.
Balti riikide peaministrid leppisid kokku koostöös selle nimel, et järgmises Euroopa Liidu pikaajalises eelarves oleks senisest rohkem vahendeid piiriüleste transpordi- ja energiaühenduste väljaehitamiseks, mis on oluline nii ELi majanduse kui julgeoleku seisukohalt.
„Meie eesmärk on ehitada Rail Baltic valmis aastaks 2030. Selle eesmärgi saavutamiseks peame ajakavast kinni pidama. Hindan kõrgelt meie koostööd energiasektoris, sealhulgas elektrisüsteemide sünkroniseerimisel. Oleme kiirendatud sünkroniseerimisega graafikus ja loodame ühendada oma elektrisüsteemid Kesk-Euroopa võrguga 2025. aasta veebruariks,“ sõnas Kallas.
Kolme Balti riigi valitsusjuhid peatusid ka kliimaeesmärkide saavutamise teemal. Kohtumine toimus Balti Ministrite Nõukogu formaadis, milles eesistuja on tänavu Leedu.
Fotod: https://flic.kr/s/aHBqjBq66U
