Kristen Michali sõnul loob droonikokkulepe uued võimalused Ukraina sõjakogemusest saadud õppetundide ja Eesti kaitsetööstuse võimekuse ühendamiseks ning õhukaitse tugevdamiseks.
„Ukraina on sõja tingimustes arendanud välja maailma ühe konkurentsivõimelisema kaitsetööstuse, millele on seni kehtinud väga ranged ekspordipiirangud. Droonikokkuleppega laienevad võimalused teha koostööd Eesti kaitsetööstusega ning rakendada Ukraina sõjatehnoloogiaid meie vajaduste jaoks. Sellest võidavad nii meie kaitsevõime, kaitsetööstus kui ka Ukraina,“ ütles peaminister.
Vastavalt kokkuleppele on Ukraina valmis oma tooteid Eestile eksportima. Eesti on valmis vajaduse korral hankima Ukrainast või ühiselt arendama ja tootma koos uusi võimeid vastavalt kaitseväe vajadustele. „Eesti jaoks on oluline igast eurost võimalikult palju võitlusvõimet luua ning võimalusel eelistame ka kohalikku tootmist,“ sõnas Michal.
„On selgelt Eesti huvides saada Ukrainast teadmisi ja tehnoloogiaid meie enda kaitsevõime ja kaitsetööstuse tugevdamiseks. Saavutatud kokkulepe tähendab, et Eesti-Ukraina ühisettevõtted saavad Eestis tootma hakata ja Ukraina kinnitab vajalikud ekspordilitsensid valitud toodetele,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Eesti on Ukraina üks järjekindlamaid ja suuremaid toetajaid ja Eesti kaitsetööstuse kaasatus sellesse koostöösse kasvab pidevalt. „Anname igal aastal Ukrainale sõjalist abi mahus üle 0,25% SKP-st. Sel aastal on see 0,28% SKP-st. Julgustame kõiki NATO liitlasi sama tegema,“ rõhutas Michal.
„Oleme juba kokku panemas ka juhtrühma võimalike ühistootmisprojektide valimiseks ja menetlemiseks „Build with Ukraine“ raamistikus,“ kinnitas Pevkur. Konkreetseid finantskohustusi Eesti riigile droonikokkuleppega ei kaasne.
Fotod: https://flic.kr/s/aHBqjCYAri
