„Venemaa kujutab strateegilist ohtu nii Arktikas, Läänemere piirkonnas kui mujal Euroopas. Ka varilaevastiku tegevus Põhja-mereteel on tõusutrendis. See toidab Venemaa sõjamasinat ja kujutab niigi haavatavas piirkonnas tõsist keskkonnaohtu,“ tõi Michal välja.
Peaministri sõnul mõjutab Venemaa agressioonisõja tulemus Ukrainas otseselt ka Arktika tulevikku. „Kui Venemaa Ukrainas läbi kukub, on see hea uudis Arktikale. Venemaa tuleb sundida tõsiselt läbirääkimistele ning selleks on vaja survet – karmimaid sanktsioone, suuremat isolatsiooni ja veel rohkem toetust Ukrainale enne talve.“
Michal rõhutas, et Arktikas põimuvad julgeolek, majandus ja kliimamuutused. Uued kaubateed ja ligipääs loodusvaradele suurendavad konkurentsi ning riske, sealhulgas kriitilisele taristule.
„Euroopa Liidu vahetu huvi on, et Arktika julgeolek oleks tagatud ja areng jätkusuutlik. Tervitame Euroopa Liidu Arktika-poliitika uuendamist. Koostöös NATO ja Arktika partneritega peame säilitama Arktikas rahvusvahelisel õigusel põhinevat korda ja ära hoidma piirkonna keskkonna- ja julgeolekuolukorra halvenemist,“ ütles peaminister.
Tippkohtumisel vastu võetud ühisavalduses kutsusid Eesti, Soome, Taani, Läti, Leedu, Saksamaa, Prantsusmaa, Rumeenia, Poola, Rootsi, Hollandi ja Kreeka liidrid Euroopa Liitu võtma Arktikas strateegilisema ja aktiivsema rolli. Eriti oluliseks peetakse transpordi- ja digiühendusi, satelliiditehnoloogiaid, kriitilise taristu kaitset ning võimet hübriidohtudele reageerida.
Euroopa Arktika tippkohtumise ühisavaldus: European Arctic Summit 2026 Statement
Fotod: https://flic.kr/s/aHBqjD4JpA
