Peaminister Kaja Kallase avaldus ühisel pressikonverentsil Soome peaministri Petteri Orpoga, 5. juuli 2023

Kohtusime äsja Brüsselis Ülemkogul ja on suur rõõm, et saame jätkata oma mõttevahetusi siin, Tallinnas.

Soomel on Eesti südames alati olnud väga eriline koht. Meie mõlema valitsuse koalitsioonilepped tähtsustavad koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel. Mul on hea meel, et nüüd, kus Soomest on saanud NATO liige, on toimumas oluline edasihüpe ka meie juba niigi tihedas kaitse- ja julgeolekukoostöös.

Nädala pärast istuvad Eesti ja Soome kõrvuti NATO tippkohtumise laua taga Vilniuses – esimest korda kui liitlased. Soome liitumine NATOga tugevdas tervikuna nii NATO-t kui ka Läänemere piirkonna julgeolekut. Me jätkame koostööd liitlastega, et ka Rootsist saaks võimalikult varsti NATO liige.

Peame jätkama jõupingutusi, et kaotada hallid alad Euroopa julgeolekus. Need on ebastabiilsuse ja sõdade kasvulava. Seetõttu toetab Eesti Ukraina liitumist nii Euroopa Liidu kui ka sõja järel NATOga. Eesti kogemus kinnitab, et just NATO liikmelisus on kõige turvalisem, odavam ja usaldusväärsem viis Venemaa heidutamiseks. Bukaresti tippkohtumisel Ukrainale antud lubadus ei või jääda pelgaks sõnakõlksuks, sellele peab järgnema Vilniuses praktiline kava Ukraina NATO liikmelisuse saavutamiseks. 

Peame kõik tegema rohkem ka enda julgeoleku tugevdamiseks. Ootame Vilniuses NATO uute regionaalsete kaitseplaanide ja NATO õhukaitse rotatsioonilise mudeli heakskiitmist. Need plaanid peavad olema tagatud vajalike jõudude ja võimetega.

Eesti mäletab oma ajaloost valusat õppetundi, kui kaotasime oma vabaduse pooleks sajandiks. Soome otsustas oma vabaduse eest võidelda ja kandis küll kaotusi, kuid säilitas iseseisvuse. Eesti kannatas 50 aastat nõukogude okupatsiooni all. Seetõttu otsustasime pärast iseseisvuse taastamist, et me ei jää enam mitte kunagi üksi. Mul on erakordselt hea meel, et me oleme nüüd Soomega liitlased. Eesti on tõstnud oma kaitsekulutused 3 protsendini SKT-st vaatamata sellele, et selle nimel pidime tegema raske otsuse ja tõstma makse.

NATO Euroopa liitlased peavad senisest palju enam investeerima oma kaitsevõimesse. Peatselt algaval tippkohtumisel ongi seetõttu Eesti üks peamisi eesmärke, et jõuaksime kokkuleppele selles, et kõik liitlased panustaksid 2 protsenti SKT-st kaitsesse ning pikemaajaliselt 2,5 protsenti.

Hea Petteri!

Soome on jätkuvalt Eesti kõige olulisem kaubanduspartner. Rõõm on näha, et Eesti ja Soome vaheline turism on pärast koroonapandeemiast tingitud madalseisu taas jõuliselt kosunud. Sellele aitab loodetavasti kaasa ka see, et järgmisel aastal kannab meie ülikoolilinn Tartu Euroopa Kultuuripealinna tiitlit. Ootame soomlasi külla Eesti kultuuri nautima ja Tartu vaimu kogema.

Veendumus, et tunneme üksteist hästi ja oleme niigi tihedalt seotud, ei tohiks  takistada otsimast uusi lähenemis- ja arenguvõimalusi. Vastupidi, see on pinnas teha koos veelgi rohkem, olgu seda siis digiteemadel, majanduskoostöös, keskkonna hoidmisel,  kultuurivaldkonnas või kaitsekoostöös.

Oluline on ka meie koostöö energiajulgeoleku tagamiseks. Eesti-Soome vahelise ESTLINK 3 kaabli väljaehitamine on meie piirkonna jaoks üks prioriteetseid projekte. Olukorras, kus Venemaa agressioon naabrite vastu on suurendanud elektri ja gaasi tarnekatkestuste riski kogu Euroopa Liidus, on oluline, et Eestil ja Soomel oleks olemas lisaühendus. Samuti on meil vaja suurendada oma jõupingutusi avamere tuuleenergia arengu hoogustamiseks Läänemerel. Ühiselt saame tagada taastuvenergia ja võrgutaristu projektide suuremat rahastamist Euroopa vahenditest. 

Aitäh!