Austatud Riigikogu liikmed, lugupeetud aseesimees, suursaadikud, head kuulajad!
Selle aasta 24. veebruar ühendab igavesti Eesti ja Ukraina rahva vabadus- ja iseseisvuspüüdluse. Tähtpäev on ühtlasi ka meie põlvkonna tumedaim tund, mil ei alanud mitte ainult Ukraina Vabadussõda, aga ka täiemahuline sõda reeglitel põhineva ilmakorra ja Euroopa vastu. Meie jaoks on need hääbuva impeeriumi ohtlikud tõmblused nii osa ajaloost, mis ei taha ega taha lõppeda. Mida me tegelikult näeme, on Nõukogude Liidu lagunemise viimane vaatus. Vladimir Putin on nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Kui see on nii, siis oma rünnakuga Ukraina vastu viib Putin selle nn katastroofi lõplikult ellu. Ja seda mitte Ukraina, mitte Euroopa vaid Venemaa enda jaoks. 24.veebruaril kirjutas Venemaa end välja tsiviliseeritud maailma hulgast.
Enne veebruari arvati naiivselt, et impeeriumite ajastu ja koloniaalvallutused on püsivalt jäänud Euroopa minevikku ning alanud on rahuajastu. Just selles kohas lahknesid Lääne- ja Ida-Euroopa riigid ja hinnangud Venemaale enne sõda. Enam mitte, nüüdseks on aru saadud, et Venemaa on tõsiseim oht rahule ja meie eksistentsile. Venemaa agressioon ja massilised sõjakuriteod Ukraina rahva vastu on resulteerinud mitme asjaga, millega Venemaa juhtkond enne 24. veebruarit ei arvestanud. Venemaa on kaotanud maailma silmis respekti ja oma sõbrad. Venemaa ei saa enam kunagi olema ülejäänud maailma silmis usaldusväärne partner. Mitte kunagi.
Eesti on koos teiste Euroopa idatiiva liitlastega olnud Ukraina toetamise ja rahvusvahelise vastupanu eesliinil, olles seda nii sõnas kui isikliku eeskuju ja vankumatusega. Me ei tea, kuidas ja millal täpselt see sõda lõpeb, aga me teame kuidas see ei lõpe – see ei lõpe Venemaa võiduga. Siit edasi on Teise maailmasõja õppetunnina ja meie enda kogemusest tulenevalt äärmiselt oluline ka vastutuse küsimus. Ilma õigusliku hinnangu ja vastutuseta ei ole lootust õiglasele ja püsivale rahule. Venemaa peab hüvitama Ukrainale tekitatud kahjud, sõja- ja agressioonikuriteod peavad saama karistuse.
Peame seega veelgi enam rõhutama rahvusvahelise korra aluspõhimõtete olulisust riikides ja organisatsioonides, mis jäävad sõjast kaugele ja taju teravalt, et ka nende nahk on mängus. Kõige olulisem on olnud siiski Ukraina riigi ja rahva vapper vastupanu ja vankumatu tahe. Kogu rahvusvahelise kogukonna kõige olulisem ülesanne on seda kindlameelsust hoida.
Austatud Riigikogu!
24. veebruar 2022. See rünnak oli tähtsaim ajastu pöördepunkt Euroopale. Ma tunnistan ausalt, et ma pole end kunagi tundnud nii Euroopasse kuuluvana, pole kunagi olnud nii uhke Euroopa üle, kui vaadates seda reaktsiooni ning ühtsust, mida Euroopa Venemaa agressiooni suhtes on ilmutanud. Euroopa Liidu ühtsus ja solidaarsus, aga ka eestvedamine on olnud võtmetähtsusega kogu Läänemaailma mobiliseerimisel Venemaa vastu.
Juba 24. veebruaril otsustasime sanktsioneerida kogu Vene riigi ladviku ja kehtestada enneolematud majandussanktsioonid Vene sõjamasina peatamiseks. Versailles’ tippkohtumisel märtsis tegime põhimõttelised otsused väljuda Vene energiast ja senisest jõulisemalt liikuda fossiilkütuste kasutamise lõpetamise ja taastuvenergia suunas. Samuti tegime otsuse üheskoos tugevdada Euroopa kaitset ja otsustasime esmakordselt avada Euroopa Liidu ukse Ukrainale.
Ajastu pöördepunktiks on ka Euroopa Liidu liitumise perspektiivi andmine Ukrainale, Moldovale, Georgiale, liitumisläbirääkimiste alustamise Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ning loodame peatset kandidaatriigi staatuse otsust ka Bosnia ja Hertsegoviinale aga ka Soome ja Rootsi liitumine NATOga ning loodetavasti ka Schengeni liikmelisuse andmine Rumeeniale, Bulgaariale ja Horvaatiale. Nendest lubadustest kinnipidamine muutub nüüd ajas üha olulisemaks, sest nende otsuste mõju ja tähendus kasvab iga päevaga.
Ükski neist otsustest poleks nii kiiresti sündinud, kui poleks olnud sõda. Sõda nõuab kiiret otsustamist, sõda nõuab julgeid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. Ka see on aspekt, millega Putini Venemaa ei arvestanud. Venemaa tahtis endale allutada Ukraina ja purustada Euroopa ühtsuse. Vastu sai ta hoopis tugevama ja ühtsema Euroopa kui kunagi varem. Ja veel sai ta vastu maailma, mis ei armasta Venemaad. Mõned kardavad, mõned kasutavad Venemaad ära, aga keegi ei armasta.
Austatud Riigikogu!
Maailm on selle sõja tulemusel sisenenud ajastusse, kus kriisid uus normaalsus. Kardetavasti kulub enne üpris mitmeid aastaid, kui maailm taaskord oma tavapärasesse ühiskonnakorda saab siseneda. Eesti on olnud õigel teel eeldades, et konfliktid on kõikehõlmavad. Energiakriis ja enneolematu inflatsioon, piiride survestamine ja rändekriisid Euroopa ümber, Vene sõja eest põgenevad Ukraina sõjapõgenikud, ründed info- ja küberruumi sees ja vastu ning tugi äärmuslusele ja ebastabiilsusele ning muude haavatavuste ärakasutamine on kõik seostatavad ühe põhjuse ja teguriga - Vene imperialism ja Vene sõjamasin. Ent Venemaad saab paraku muuta vaid Vene rahvas ise ja täna ei ole meil põhjust arvata, et see võiks juhtuda ettenähtavas tulevikus. Ma ei tea, kas kunagi ja millal sel juhul saabub aeg, kus vene rahvas endalt ja oma juhtidelt küsib – miks meile seda sõda vaja oli? On Venemaal maad vähe, loodusvaradest puudus või mida paganat loodeti selle kallaletungiga saavutada? Vastata saavad sellele ainult venelased ise, meie saame vaid olla paremini valmis, kuni nad vastust ja vastutajaid otsivad. Me peame olema valmis, siis oleme ka vähem haavatavad.
Seetõttu on ka paljud otsused erakordsed ja esmakordsed. Esmakordselt ajaloos on Euroopa Liit rahastanud sõjalise abi andmist Euroopa Rahurahastust ja arutelud juba käivad, kuidas seda jätkata. Euroopa Rahurahastu on tähelepanuväärselt aidanud ka eraldatud sõjavahendeid kompenseerida ja asendada. Siiani Eesti saadud kompensatsioon on 150 miljonit. Peatselt jõuame kokkuleppele esmakordses laskemoona tootmist ja soetamist puudutavas ühisinstrumendis, mille kiireloomulist algatamist soovisin Versailles’ tippkohtumisel. Ootame Euroopa Komisjonilt peatselt kesk-pika sõjalise võimearenduse algatust, et konsolideerida Euroopa sõjatööstust, et arendada ühtselt võtmetähtsusega võimeid ja tagada, et kaitsesse lisanduvad vahendid võimalikult palju teeniks ühist kaitset. Küberkaitses ootame küberinvesteeringute hindamise metoodikat, mille alusel seada toimepidevuse eesmärgi IKT investeeringutes. Aasta lõpus alustab ka esmakordselt ajaloos Euroopa Liidus sees loodud sõjaline väljaõppemissioon, et toetada Ukraina kaitseväge.
Iga järgneva kriisi lahendused ehitame eelmiste kriiside õppetundidele. Euroopa Liidu tervisekriisis karastunud kriisimehhanism on aidanud kõikvõimalike abivajadustega nii Ukrainat kui liikmesriike. Ajutise kaitse esmakordne käivitamine võimaldas ühtset ja solidaarset vastust enneolematule sõjapõgenike voole. Ja kuigi 40.000 sõjapõgenikku on pannud Eesti vastuvõtuvõimekuse tõsiselt proovile, siis ilma ajutise kaitseta oleks täna Eestis juba üle 100.000 Ukraina sõjapõgeniku. See on reaalne Euroopa Liidu solidaarsus. Lisaks sõjalisele abile, on Euroopa Liit andnud Ukrainale makromajanduslikku abi 7,2 miljardi euro ulatuses ja oleme veelgi enam andmas 2023. aastaks. Esmakordselt ajaloos kasutame selleks ühtset laenuvõimet, et anda Ukrainale tuge püsimiseks aga ka hädavajalikuks ülesehituseks. Lisaks peaks seda abi täiendama ka Vene riigi ja oligarhide külmutatud varade kasutamine Ukraina hüvanguks, et kompenseerida Ukrainale tekitatud purustusi.
Austatud Riigikogu!
Viimasel aastal on Euroopa läbi valu mõistnud, et energia on osa julgeolekust ja et energiaühendused on ühest küljest meie suur võimalus, aga samas läbi ühenduste oleme haavatavad. Eriti puudutab haavatavus energiaühendusi Venemaaga. Venemaa puhul ei või keegi enam kunagi kindel olla, kas ühendus kaudu saabub energia või mõni ultimaatum. Pöördeaeg Euroopas puudutab seega ka pööret energia tootmises, salvestamises ja tarbimises. Olen siin saalis varasemaltki öelnud, et kliimapoliitika on oma olemuselt loodusressursside ja energia mõistliku kasutuse poliitika. Tänane hinnakasv on suurel määral tingitud kõrgest energia ja toidu hinnast, mille omakorda on kaasa toonud Venemaa sõda. Loobumine Vene fossiilkütustest on seega olnud pigem liiga aeglane kui liiga kiire. Taastuvenergia arendamise asemel panuse tegemine odavale Vene energiale oli vale ja läks meile väga kalliks maksma. Õnneks ei ole nendest gaasitorudest tänaseks saanud seda õlekõrt, mis murrab Ukraina ja Euroopa selgroo. Euroopa on talveks valmis ning üsna lähedal Versailles’ püstitatud eesmärgile täielikult vabaneda Vene gaasist.
Tunnustan Riigikogu julge otsuse eest tõsta Eesti taastuvenergia ambitsioon aastaks 2030 sajale protsendile tarbimisest. Osa Euroopa kohanemisest on energiaturu ümberkujundamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ja projektide kiirendamiseks. Valitsuses otsustasime, et esitame muudatusettepanekud juba Riigikogu menetluses olevasse elektrituruseadusesse. Kõrvaldame takistusi olemasolevate projektide teelt ja kavatseme ennekõike kiirendada arendusjärgus projekte. 2030. aasta perspektiivis aga otsustasime regiooni peaministrite ja Euroopa Komisjoni presidendi osalusel, et seitsmekordistame meretuuleenergia mahtu Läänemerel. Augustis lisati Eesti-Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND ka Euroopa prioriteetprojektide nimistusse ja töötame selle nimel, et sinna jõuaks ka Estlink 3, et lahendada ka täna pudelikaelaks olevad välisühendused Soomega. Uute võimsuste kiirendamiseks teeme kahe aastaga ära ka Eesti eelis-tuulealade kaardistuse. Samas oleme seisukohal, et RePower algatustest tulenevad võimalused peavad olema saadaval ka juba olemasolevatele projektidele.
Hea uudis on seega, et majanduslik heaolu on võimalik lahti siduda fossiilsetest kütustest ning taastuvenergia on ka tasuv energia. Uus roheinvesteeringute klassifikatsioon võimaldab kiirendada jätkusuutlikke investeeringuid. Seda täiendavad ka looduskapitali arvestamist, tarneahelate säästlikkust ja ettevõtete juhtide vastutust puudutavad otsused. Tehtud otsused annavad investeerimiskindluse energiapöördeks ja looduse paremaks arvestamiseks majandusotsuste tegemisel. See võimaldab suurenergeetikas lõpuks loobuda „põletatud maa taktikast“ ehk põlevkivi, turba, metsa ning ringkasutatava jäätmete põletamisest. Uute mastaapsete maagaasi investeeringute asemel peaksime panustama taastuvenergiasse ning bio- ja sünteetiliste gaaside kasutamisele.
Lugupeetud kuulajad!
Olles keset kohest reageerimist nõudvaid kriise, ei saa me silmist lasta ka pikemat perspektiivi. Me peame muutma oma tegemisi nii, et ka meie lapsed ja lapselapsed saaks nautida, elamisväärset keskkonda ja kliimat.
ÜRO-s oleme seadnud eesmärgiks võtta planeedi soojenemine kontrolli alla ja hoida ära katastroofistsenaariumid 2050. aastaks. Meenutan siinkohal ÜRO kunagise peasekretäri Dag Hammarskjöldi öeldut, et ÜRO eesmärk ei ole juhtida inimkonda taevasse, vaid päästa ta ära põrgust. Väljakutse peatada planeedi soojenemine ja samas püsida planeedi looduslikes taluvuspiirides lasub suurel määral arenenud tööstusriikide õlul.
Oleme jõudnud lõpusirgele Euroopa Liidu „Eesmärk 55“ kliimakokkuleppe läbirääkimistega. Märgiline kokkulepe on praeguseks saavutatud selles, et 2035. aastal müüakse Euroopas viimane sisepõlemismootoriga uus auto.Transport, põllumajandus, jäätmed, hooned ongi hetkel meie murelaps, sest praegu liigume siin kursil 13% emissioonide vähenemist, aga eesmärk on 24%. Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot aastas kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks.
Oleme viimastel aastatel oma senise tegevusega keerulisse seisu jõudnud ka metsanduse ja maakasutuse sektoris, kuivõrd sektor on juba praeguseks süsiniku sidujast muutunud süsiniku heitjaks. Pingelistest läbirääkimistest hoolimata saavutasime Eestile terve rea paindlikkusi ja kompensatsioonivõimalusi, millele ehitada edasine tegevuskava. Sõltumata saavutatud paindlikkustest on siiski täiesti selge, et vanaviisi edasi kindlasti ei saa. Sektori tähelepanu peab puidu ja kütuse ekspordi asemel minema süsiniku talletamise ja lisandväärtuse kasvatamisele. Me ju tahame, et Eesti loodus ja Eesti metsad püsivad, seega peame valima, kuidas saame oma metsadest saadud puitu paremini väärindada ning teha puidust tooteid, mis ka süsinikku seovad, olgu nendeks siis mööbel või puitmajad.
Arutelud on lõpusirgel ka tööstust ja energeetikat puudutavas heitmekaubanduse valdkonnas, mis on seni ainus emissioone vähendanud sektor. Oleme siin suutnud kaitsta tasuta kvootide säilimist, mis on oluline põlevkivisektorile. Samuti oleme suutnud kokku leppida senisest tõhusama CO2 hinnakontrollimehhanismi. Tulevikus on võimalik liiga järsu süsinikuhinna kasvu puhul automaatselt ja kiiresti turule sekkuda, et hinda stabiliseerida, ning tagada kokkuvõttes sujuvam üleminek ja ennustatavam CO2 hind ettevõtete jaoks. Võrdset konkurentsi kolmandate riikidega peaks tulevikus aitama tagada aga uus süsiniku piirimehhanism.
Kliima ja energiapoliitikaga seoses on valitsusel juba olemas konkreetne tegevuskava taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Valitsuse rohepoliitika komisjon on ekspertrühma töö toel jõudnud erinevate valdkondade hindamise, meetmete kaardistamise ja tegevuskava ettevalmistamisega lõpusirgele, kuid konkreetsed valikud ja otsused tuleb langetada juba järgmisel valitsusel ja järgmisel Riigikogul. Hea uudis on, et Eestil on kasutada enam kui 3 miljardi euro jagu otse kliimamuutustele suunatud Euroopa Liidu vahendeid. Vaid pisut üle kuu aja tagasi sai käivitatud õiglase ülemineku fond Ida-Virumaale ning mul on erakordselt hea meel, et juba on teatanud oma magnetite tehase suurinvesteeringust Silmet. Eesti ei jää ka rahvusvahelisel areenil kõrvalseisjaks, sest äsja otsustasime, et järgmise suure välispoliitilise eesmärgina võiks ÜRO suure kliimakohtumise ehk COP29 ettevalmistuskohtumine toimuda 2024. aastal Eestis.
Austatud Riigikogu!
2022. ei ole lihtsalt olnud järjekordne aasta ja Vene agressioon lihtsalt järjekordne intsident. See on pöördepunkt ja aasta, pärast mida maailm ei ole enam selline, nagu ta oli veel 9 kuud tagasi. Varem või hiljem lõpeb sõda, aga haavad sellest sõjast jäävad veel kauaks. Agressoreid, kes on tahtnud teisi rahvaid endale allutada ja hävitada, on ajaloos olnud ennegi. Aga nad ei ole kunagi jäänud karistuseta. Ei jää ka seekord.
President Zelenskõi on väljendanud valmisolekut õiglaseks rahuks. Selle sisu on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamine ÜRO Harta mõttes, Ukraina kindlustamine enese kaitsmiseks tulevikuks, taastamine ja ülesehitamine, sealhulgas Vene varade abil ning sõja ajal toime pandud Vene kuritegude eest vastutusele võtmine. Euroopa Liit ja ka Eesti toetavad Ukrainat täielikult ja nii kaua kui on vaja. Peaksime tegema nii, et kui me kunagi tänasele tagasi vaatame, siis me jääksime mitte ainult mäletama 2022. aastal alanud suurt sõda kuid ka seda aega, mis tõi meis välja meie parimad küljed. Me oleme suured ja suuremeelsed, kui ulatame käe hädas olevale Ukrainale nii siin kui ka seal. Me oleme väikesed ja väiklased, kui abivajajatele selja pöörame ja otsime kõikidest suhetest ainult omakasu. Me ei murdu, me ei anna alla, me saame hakkama. Sest sellest sõltub meie eluviis, meie vabadus, meie heaolu ja meie julgeolek.
Hea Riigikogu!
Oma tänases kõnes sain puudutada vaid mõningaid kõige olulisemaid aspekte valitsuse tegevusest Euroopa Liidus sellel aastal. Paratamatult on enamus meie muredest praegusel ajal seotud ühel või teisel moel sõjaga. Ma kinnitan nii teile kui kogu Eesti rahvale, et me oleme ka edaspidi head liitlased oma partneritele ja me ei unusta ka oma inimesi. Me saame koos nendest rasketest aegadest üle. Me oleme oma mõtetes kui tegudes toeks Ukrainale ja Ukraina rahvale.
Lõpetuseks tahan tänada kolleege ja liitlasi ning Prantsusmaa ja Tšehhi eesistumisi liidu nõukogus, kes kõik on teinud väsimatult suurepärast tööd sel pöördelisel kannatuste aastal. Tänan Riigikogu aktiivse tegutsemise ja usalduse eest. Loodan, et ka järgmine Eesti Euroopa Liidu kõne pidaja jätkab tugeva Euroopa kursil ega pea hakkama päästma üksinduses Eestit. Kui Euroopa on tugev, on tugev ka Eesti.
Elagu Eesti! Elagu Euroopa!
Aitäh!
