„Teise pensionisamba lammutamine oli suur karuteene inimeste tuleviku suhtes. Praeguste muudatustega anname kõigile tänastele kogujatele ja uutele liitujatele vajaliku kindlustunde pensionipõlveks. Oluline on, et pensioniks kogumine oleks järjepidev, aga riik peab pakkuma inimestele ka mõistlikku paindlikkust ja kindlust. Kui on soov pärast pausi taas oma tuleviku jaoks koguma hakata, saab seda edaspidi teha kiiremini,“ ütles peaminister Kristen Michal.
Muudatused annavad inimestele rohkem võimalusi teha oma pensionirahaga läbimõeldud otsuseid. Praegu tuleb enne pensioniiga raha välja võttes võtta välja kogu sambasse kogutud summa, kuigi tegelik vajadus võib olla väiksem. Edaspidi saab inimene ise otsustada, kui palju raha välja võtta. Ülejäänud raha jääb pensionikontole edasi kasvama ja aitab tulevikus tagada suurema pensioni. Osalise väljamakse tegemisel peatub uute sissemaksete tegemine viieks aastaks.
Kõige enam inimesi lahkus teisest sambast pärast pensionikogumise vabatahtlikuks muutmist 2021. aastal. Paljud neist on hiljem soovinud uuesti koguma hakata, kuid senine kümneaastane ooteaeg on olnud selleks liialt pikk. Uue korra järgi saavad 2021. ja 2022. aastal sambast lahkunud inimesed taasliituda juba 2027. aastal. Pärast sambaga taasliitumist jätkub kogumine kuni pensionieani või puuduvast töövõimest tuleneva pensioniõiguseni.
„Teise pensionisamba taastamisega ei ole võimalik korvata kogu kahju, mida tema lõhkumisega tulevastele pensionäridele ja säästmisharjumusele üldiselt põhjustati. Kuid ta leevendab seda ja samba uues kujus on arvestatud vajadust muuta süsteem paindlikumaks ja kliendisõbralikumaks,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
Pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, mille jooksul aitab liitintress pensionivara kasvatada. Pausi järel saab kogumist kiirendada, suurendades sissemakseid 4 või 6 protsendini palgast.
Muudatustega soovib riik suurendada ka pensionisüsteemi stabiilsust ja usaldusväärsust. Seaduses sätestatakse põhimõte, et muudatuse puhul, millega tahetakse vähendada teise samba sissemakse 4 protsendi sotsiaalmaksu osa või seda ära kaotada, peab vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. See annab inimestele suurema kindluse ning aitab toetada pikaajalisi investeeringuid Eesti majandusse.
Pensionifondide Eesti-suunalised investeeringud said tugeva hoobi muudatustega, mis lubavad raha välja võtta ennetähtaegselt. Kui Eesti ettevõtetesse ja projektidesse investeeriti varem 20 protsenti pensionifondide varast, siis nüüdseks on see kukkunud umbes 10 protsendi tasemele.
Kui palju on teise sambasse kogunenud raha kasvatanud sotsiaalmaksust tehtud 4 protsendi maksed või ka teenitud tootlus, saab igaüks ise vaadata Pensionikeskuse veebilehel, „Minu pensionikonto“ alt.
Kuidas mõjutab teine sammas või sellega taasliitumine sissetulekut pensionieas, saab arvutada eesti.ee lehel oleva pensionikalkulaatori abil.
Teist sammast kasutab enam kui 580 000 inimest. OECD riikide võrdluses olid Eesti pensionifondide tootlused 2024. aastal esikohal. Pensionifondide maht ületab 7,5 miljardit eurot, Eesti majandusse on investeeritud sellest umbes 760 miljonit eurot.
Seadusemuudatused jõustuvad plaani kohaselt 1. novembril 2027. Osalisi väljamakseid saab tegema hakata alates 2028. aastast, kuna vajalikud IT-arendused võtavad aega.
