„Õiglane ja püsiv rahu saab sündida ainult siis, kui Ukrainal on kindlad ja Venemaad heidutavad julgeolekutagatised ning selge tee Euroopa ja euroatlandi kogukonda. Äsjasel NATO tippkohtumisel kinnitasid liitlased oma kindlat pühendumust toetada Ukrainat tänavu ja järgmisel aastal 70 miljardi euroga. Täna on sõjaline initsiatiiv Ukraina käes ning iga uus toetusotsus ja selge sõnum suurendavad survet Moskvale ning näitavad, et aeg ei tööta Venemaa kasuks,“ ütles kohtumise eel peaminister Kristen Michal.
Tahtekoalitsiooni kuulub enam kui 30 riiki, kes toetavad Ukrainat poliitiliselt ja sõjaliselt ning valmistavad ette julgeolekugarantiisid pärast sõjategevuse lõppu. Eesti on valmis panustama kompaniisuuruse üksuse, instruktorite ja staabiohvitseridega. Mandaadi Eesti kaitseväelaste Ukrainasse lähetamiseks annab Riigikogu.
Esmaspäeval kell 15.30 kohaliku aja järgi avab Kristen Michal Pariisis koos Läti peaministri Andris Kulbergsi, Leedu parlamendi asespiikri Rasa Budbergytė, Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Benjamin Haddadi ning Pariisi linnapea Emmanuel Grégoire’iga Balti keti mälestustahvli.
23. augustil 1989. aastal, kui ligi kaks miljonit eestlast, lätlast ja leedulast moodustasid Molotovi–Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval enam kui 600 kilomeetri pikkuse inimketi Tallinnast Vilniuseni, toimus Pariisis üks suurimaid Balti riike toetavaid meeleavaldusi Lääne-Euroopas. Mitu tuhat inimest marssis Trocadéro väljakult Luigesaarel (prantsuse Île aux Cygnes) asuva Vabadussambani Pariisis. Balti keti mälestustahvel valmis Eesti, Läti ja Leedu saatkondade tihedas koostöös Pariisi linnaga.
Teisipäeval, 14. juulil osaleb peaminister koos teiste riigi- ja valitsusjuhtidega Prantsuse rahvuspüha paraadil. Paraadil on prantslaste ja teiste liitlaste kõrval esindatud ka Eesti liputoimkond.
