Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tutvustas nõukogule teadusmahuka ja innovaatilise ettevõtluse arendamise tervikpilti. Analüüsi kohaselt on Eestis ettevõtete eri arenguetappide toetamiseks palju asjakohaseid meetmeid, kuid alati need ei moodusta ettevõtja, teadlase ja investori vaatest selget tervikut. Seetõttu vajab Eesti horisontaalsete toetusmeetmete kõrvale sihitumat innovatsiooni- ja tööstuspoliitikat.
Nõukogu arutas juhtettevõtete programmi kontseptsiooni, mille eesmärk on liikuda üksikute projektide toetamiselt ökosüsteemipõhisele mudelile. Selle järgi koondaks tugeva rahvusvahelise potentsiaaliga Eesti ettevõte enda ümber väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, iduettevõtted ning teadusasutused, sõnastaks ühise arendusprobleemi ja veaks mitmeaastast arendusteekaarti ekspordile suunatud uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste loomiseks.
Peaminister Kristen Michali sõnul peab Eesti piiratud ressursside tingimustes tegema selgemaid valikuid, millistes tehnoloogiates ja valdkondades soovime rahvusvahelist konkurentsieelist kasvatada. „Kui jagame toetusi ja tähelepanu ühtlaselt üle kogu välja laiali, ei teki ühtegi läbimurret. Peame valima fookusvaldkonnad, kus meil on eeldus maailmas läbi lüüa, ning joondama nende taha haridustellimuse, teadlaskarjääri stiimulid, kapitaliinstrumendid, taristu, innovatsioonihanked ja muu. Soomes on sarnane lähenemine häid tulemusi toonud. Rahvusvahelises konkurentsis edu saavutamiseks peame ka Eestis liikuma üksikutelt toetustelt terviklikuma koostöömudeli poole. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi loodav juhtettevõtete programm saab olla selle lähenemise praktiline katse,“ ütles Michal. TAIP toetas juhtettevõtete programmi kontseptsiooniga edasi liikumist ning selle arutamist valitsuse majanduskabinetis.
Nõukogu arutas Dan Bogdanovi juhtimisel ka Eesti andmestike väärindamist ning andmete teisest kasutust teaduses, poliitikakujunduses ja ettevõtluses. Arutelus rõhutati, et andmed loovad väärtust üksnes siis, kui need on kvaliteetsed, leitavad ning turvaliselt ja õiguspäraselt kasutatavad. Eestis on juba loodud mitmeid lahendusi, näiteks andmete teabevärav, Statistikaameti ERIKA platvorm ja eetikalubade taotlemise süsteem, kuid nende areng on seni olnud killustunud.
TAIPi hinnangul tuleb vähendada dubleerimist ning liikuda andmete taotlemise ja kasutamise kesksema teenuse poole. Samuti arutati Justiits- ja Digiministeeriumi rolli kesksete IKT-teenuste arendamisel, andmekvaliteedi tõstmisel ning dubleerivate arenduste vältimisel.
Eraldi käsitleti tehisaru taristut. Justiits- ja Digiministeeriumi ülevaate järgi vajab Eesti lokaalset tehisaru andmekeskust tundlike andmete töötlemiseks avalikus sektoris ning tehisaru tööstuse arendamiseks. Esitatud ülevaate järgi võiks Eesti tehisaru taristu tugineda neljakihilisele mudelile. Madalama tundlikkusega teenused saavad kasutada Euroopa või globaalset pilve, ärikriitilised ja madalat latentsust vajavad teenused Eestis paiknevat erasektori taristut, teadus- ja arendustegevus teaduse ja innovatsiooni taristut ning kõige tundlikumad riigi funktsioonid riigi kontrolli all olevat suveräänset taristut.
Nõukogu rõhutas, et avalikul sektoril, teadlastel ja ettevõtetel on vaja selgeid juhiseid, milliste andmete ja teenuste puhul millist taristukihti kasutada. Samuti tuleb arvestada Eesti.ai algatuste vajadustega ning luua tingimused selleks, et teadusasutused, riik ja erasektor moodustaksid tehisaru arendamisel sidusa ökosüsteemi.
TAIP nõukogu järgmine istung toimub 29. septembril.
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu (TAIP) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika küsimustes, suunates strateegiliste otsuste kaudu ühiskonna heaolu toetavat, majanduse konkurentsivõimet kasvatavat ning eesti keele ja kultuuri kestlikkust väärtustavat arengut.
Loe rohkem TAIP kohta: https://valitsus.ee/taip
