Venemaa Föderatsiooni julm provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu annab märku autoritaarsuse tõusust, mis eirab ja püüab isegi hävitada rahvusvahelisel reeglitel põhinevat korda. See on murettekitav meenutus mitte väga kaugest minevikust, eelkõige 20. sajandi kahe julma totalitaarse režiimi – natsismi ja kommunismi – poolt Euroopas toime pandud kuritegudest.
Kremli praeguse režiimi ideoloogia taust ja juured peegeldavad paljudel juhtudel hiljutise Venemaa eelkäijaid: NSV Liitu ja Vene impeeriumi. Venemaa ei ole kunagi nõukogude võimu kuritegusid hukka mõistnud ja tema praegune juhtkond sallib ja isegi toetab innukalt nõukogude pärandit. Peame ELi tasandil tugevdama jõupingutusi, et võidelda Venemaa katsete vastu kirjutada ajalugu ümber ja kasutada totalitaarsete režiimide narratiive Ukraina-vastase sõja kontekstis, kasutades selleks õiguslikke, poliitilisi ja teadlikkuse suurendamise vahendeid. Ilma täpse, ausa ja põhjaliku minevikuhinnanguta ei suuda me tõhusalt ennetada tulevasi kuritegusid oma mandril ega uurida praeguseid kuritegusid Ukrainas.
Demokraatlik maailm on otsustavalt hukka mõistnud natsirežiimi ning andnud selle juhid ja kurjategijad kohtu alla. Natsismi kibedad õppetunnid ja selle režiimi poolt toime pandud kuriteod on muutunud meie haridussüsteemides ajalooõpetuse kohustuslikuks osaks. Samas ei ole nõukogude võimu kuritegude mäletamine ja teadmine veel leidnud oma õiget kohta eurooplaste teadvuses.
Täna vajame rohkem kui kunagi varem selget ja ettenägelikku juhtimist, et edendada Euroopa ajaloolise mälu narratiive kogu Euroopa Liidus, mis peaks lõpuks saama kõigi liikmesriikide riiklike haridusprogrammide osaks. Euroopa Liidul on parimad võimalused selle koordineeritud rolli võtmiseks ning selline žest oleks ka õigeaegne ja väga asjakohane, arvestades Venemaa desinformatsiooni ja väärteabe enneolematut taset, sealhulgas Euroopa ajaloo küsimustes.
Viimastel aastatel on Euroopa tasandil astutud olulisi samme, mille osana loodi Euroopa mälu ja südametunnistuse platvorm. EL võiks teha rohkem, andes platvormile vajalikke poliitilisi ja rahalisi vahendeid. Üleeuroopalise totalitarismiohvrite mälestusmärgi rajamine Brüsselis oleks väga oluline samm totalitaarsete režiimide, sealhulgas nõukogude režiimi kuritegude kohase mäletamise tagamisel, meie teadlikkuse tõstmise jõupingutustes, et vältida sarnaseid kuritegusid ja peatada need Ukrainas, ning ohvritele austuse avaldamisel.
Loodame väga teie isiklikule osalusele ja toetusele nende algatuste suhtes, mida võiks käsitleda ELi nõukogus.
Kaja Kallas, Eesti Vabariigi peaminister
Gitanas Nausėda, Leedu Vabariigi president
Krišjānis Kariņš, Läti Vabariigi peaminister
Mateusz Morawiecki, Poola Vabariigi peaminister
Klaus Iohannis, Rumeenia president
