Julgeoleku kindlustamine
Eesti inimeste ja riigi sõjaliseks kaitseks suunab valitsus järgmisel neljal aastal 5,6 miljardit eurot, millele riigi eelarvestrateegia käigus lisati veel 1,6 miljardit pika laskeulatusega relvasüsteemidele moona soetuseks 2031. aastani.
Lähiaastate kaitsekulu on seega märkimisväärselt üle 3% SKPst, olles igal aastal vähemalt 3,3% SKPst ja ulatudes 2026. aastal 3,7% SKPst. Oleme praeguse seisuga NATOs kaitsekulude osakaalult teisel kohal Poola järel ja USA ees.
Iseseisva kaitsevõime tugevdamisel jätkab Eesti Ukraina abistamist 0,25% ulatuses SKPst, mis summana ületab 100 miljonit eurot aastas. Riik teeb seda võimalikult suures osas Eesti kaitsetööstuse toodete abil, mis on seni suurim riiklik tööstuse kasvuplaan.
Sõjaline kaitse on edukas, kui seda toetab tsiviilühiskond ning elanikud ja ametkond on kriisideks valmis. Selleks eraldatakse järgmisel neljal aastal laia riigikaitse investeeringuteks täiendavad 219 miljonit eurot, millest 165 miljoni euroga tugevdatakse sisejulgeolekut. Rahastatavad projektid hõlmavad nii idapiiri väljaehitamist, hübriidohtudega toimetulekut kui ka elanikkonnakaitse tugevdamist.
Eesti julgeoleku kindlustamisse panustab iga inimene. Hüppeliselt kasvanud kaitsekulude katmiseks kehtestab riik tähtajalise laia julgeolekumaksu kuni 2028. aasta lõpuni. Nelja aasta jooksul kogub riik julgeolekumaksuga kuni 2,6 miljardit eurot, ettevõtete kasumimaksu osa sellest on 594 miljonit eurot.
Majanduse elavdamine ja inimeste heaolu
Majanduse elavdamiseks on järgmise aasta eelarves kokku 1,9 miljardit investeeringuid ja investeeringutoetusi. Investeeringute tasemelt on Eesti Euroopa Liidu tipus.
CO2 kvoodimüügi tuludest suunatakse majanduse elavdamiseks järgmistel aastatel täiendavalt 402,6 miljonit eurot. Sellest summast kaks kolmandikku läheb Rail Balticu ehituseks. 50 miljonit eraldatakse korterelamute energiatõhususe investeeringuteks ja 25 miljonit rohetehnoloogiate toetamiseks merenduses.
Riik investeerib 50 miljonit eurot rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendustesse. 74 miljoni euroga tugevdatakse elektrivõrke ja ehitatakse välja uusi liitumisvõimsuseid.
Taastuvenergeetika arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks planeeritakse erarahastuse toel riigi eriplaneeringutega Liivi lahe meretuulepargi elektriühendust ning Eesti-Läti neljandat elektriühendust.
Aastatel 2025−2028 toetab riik 160 miljoni euro ulatuses suuremahulisi investeeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisse, mis tugevdab Eesti eksporti ja loob heapalgalisi töökohti väljaspool nn kuldseid ringe.
Valitsus suurendab 2025. aasta lõpuks riikliku investeerimisfondi SmartCap juurde loodud kaitsefondi mahtu 100 miljoni euroni. Fond investeerib militaartooteid ja tehnoloogiaid arendavatesse ettevõtetesse ning investeerimisfondidesse, mis toetavad kõrge lisandväärtusega ja süvatehnoloogial põhinevat ettevõtlust Eestis.
Kõrghariduse tegevustoetuseks eraldab riik järgmisel aastal 262,6 miljonit eurot, mis võimaldab suuremas mahus õpet mh ka IKT, tehnika, tootmise ja ehituse vallas.
Riigi kulude kokkuhoid
Järgmise nelja aasta riigi kulude kokkuhoid ulatub 1 miljardi euroni ning arvestades juba varem tehtud otsuseid 1,3 miljardi euroni.
Avaliku sektori kulusid kärbitakse järgmise kolme aasta jooksul 10%.
Valitsuse otsustest tulenev sääst riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal ca 200 miljonit eurot.
Eelarverevisjoni käigus muutis valitsus otstarbekamaks nii sotsiaalvaldkonna teenused kui otsustas reformida töötushüvitissüsteemi, mis on loodud enam kui 20 aastat tagasi.
Õiglasem ja lihtsam töötushüvitissüsteem jõustub 1. jaanuarist 2026 ja aitab kuni 2028. aastani riigieelarves kokku hoida üle 45 miljoni euro.
Sotsiaalvaldkonna otsused puudutasid haigus- ja vanemahüvitistele kahekordse keskmise kuupalga lae kehtestamist alates 2026. aastast ning lõpeb sotsiaalmaksu maksmine koduse vanema eest. 2025. aastast lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine hooldekodus elavale pensionärile.
Riik vähendab bürokraatiat ja majanduskulusid ka teadus- ja arendustegevuses, samuti ei saa ministeeriumid enam lisaraha täiendavateks teadusprojektideks. Oluline on, et kokkuhoid ei puuduta otseselt teadlaste tööd, tippkeskusi ega teadusega tegelevaid ettevõtteid ehk seda uuendustegevust, mis panustab Eesti konkurentsivõimesse.
Põhjalikum ülevaade valitsuse ja ministeeriumite eelarve prioriteetidest on valitsuse kodulehel: https://valitsus.ee/2025-eelarve.
Riigieelarve avaldatakse rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigieelarved
