Valitsus arutas energiaturu- ja süsteemi hetkeolukorda ning tulevikku

13.01.2022 | 17:17

Stenbocki maja, 13. jaanuar 2022 -  Valitsuse liikmed arutasid täna energiaturu kitsaskohtade ja tulevikuvõimaluste üle, et tagada meie tarbijaile püsivam ja madalam hind tulevikus.
    • Jaga

„Kogu maailmas valitsev olukord energiahindadega on pannud kahjuks ka meie inimesed ja ettevõtted väga keerulisse olukorda,“ nentis peaminister Kaja Kallas. „Energiakriisi leevenduseks on valitsus teinud otsuseid enam kui 240 miljoni euro ulatuses, et olla inimestele ja ettevõtetele toeks. Praegu on aga väga oluline, et riigi abi jõuaks kohalike omavalitsuste kaudu hädasolijateni võimalikult ladusalt ja kiiresti. Näiteks Tartus saavad inimesed juba täna kätte energiahinna šoki kompenseerimiseks antud toetuse. Enne, kui asuda täiendavate toetuste juurde, peame kaardistama olukorda, kuidas praegused abimeetmed mõjuvad. Loodan, et võimalikult paljud omavalitsused jõuavad inimestele toetuste maksmise süsteemi kasutusse võtta niipea kui võimalik.“

Energiaturu hinnakriisist rääkides ütles peaminister, et see peaks kujunema pöördepunktiks, kus riik mõtestab ümber kogu energeetikasektori ja lülitab taastuvenergeetikale üle minemiseks sisse oluliselt kiirema käigu. „Peame kiirendatult läbima energiareformi tegemata järeleandmisi Eesti varustuskindluses. Elektribörsi hindadest on näha, et elektrihinnad on madalad seal, kus kasutatakse peamiselt taastuvat energiat. Täna võtsime kabinetinõupidamisel vastu mitmeid otsuseid, et liikuda edasi taastuvenergia arendamisega, eelkõige puudutavad need vajaliku seadusandlusega tempokamat edasiliikumist. Põhiküsimus praegu on tasakaalu leidmine keskkonnakaitse ja taastuvenergia rajatiste ehitamise vahel, kuid väga oluline on ka riigi poolt kohalikele omavalitsustele sellise kasu pakkumine, et kogukonnad oleksid nõus tuuleparkide rajamisega oma maadele. Samuti peame Eestis olema valmis algatama arutelud tuumaenergia kasutuselevõtuks.“

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul peab riik praeguses olukorras olema tarbijatele toeks ajutiste meetmete kaudu, kuid peame tegelema ka takistuste kõrvaldamisega, mis võimaldaks energeetikaprojektide kiiremat arengut. „Eesti taastuvenergiale üleminekut on võimalik kiirendada ning see vajab riigi erinevate huvide rägastikus energeetikaprojektide tähtsustamist. Projektid peavad kiiremini jõudma paberimajandusest reaalmajandusse, nii saame ise panustada sellesse, et me tulevikus enam tänaseid hinnatippe ei kogeks. Lisaks tingimuste loomisele, et uued tootmisvõimsused Eestis kiiresti püsti saaksid, on väga oluline tugevdada ka elektri ülekandevõimsusi. Esialgu on nendest kasu, et tiputarbimise ajal ei jääks soodsam elekter võrgu pudelikaelade tõttu teistesse piirkondadesse, aga tulevikus, kui tootma hakkavad ka kodumaised uued elektrijaamad, on need kaubateed meie elektri viimiseks naaberriikidesse,“ ütles Aas.

Valitsuskabinetis kaardistati nii menetlusprotsesside, looduskaitseliste piirangute jäikuse kui ka kohalike kogukondade vastuseisust tingitud probleeme ja pandi paika tegevuste ajakava nende lahendamiseks. Samuti arutati elektrisalvestamise hoogustamist ja võimalust kiirendada analüüside valmimist otsuse langetamiseks, kas Eestisse tuleks rajada tuumajaam.

Minister Aasa sõnul käib kohaliku taastuvenergia tootmise suurendamise nimel pidev töö ning selle uusi vilju näeme juba lähiaastatel. Lahenduse on leidnud näiteks kõrguspiirangute probleem, korraldatakse suuremahulisi taastuvenergia vähempakkumisi, valmistatakse ette Eesti-Läti meretuulepargi rajamist, töös on mereala planeering ja kohaliku kasu eelnõu ning muude tegevuste hulgas valmistatakse ette ka näiteks riigi avaliku sektori rohehanget.

Valitsus on seni kehtestanud energiahindade hüppelise tõusu kompenseerimiseks toetusmeetmeid rohkem kui 240 miljoni euro ulatuses. Oktoobrist märtsini hüvitatakse igale tarbijale, nii eraisikule kui ettevõttele, elektri võrgutasu 50% ulatuses; detsembrist märtsini kompenseeritakse gaasi võrgutasu 100%. Et probleeme leevendada, on valitsus juba varem ära jätnud kõik seni planeeritud aktsiisitõusud. Välja on töötatud sihitud meede peredele, kus sissetulek ühe inimese kohta on alla mediaanpalga. Nendele leibkondadele hüvitatakse energiakulude hinnatõusust ligi 80 protsenti ja see meede hõlmab nii elektri, gaasi kui ka kaugkütte kulusid.

Energiakulude hüvitamise kohta saab lähemalt lugeda siit: https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine

Peaminister Kaja Kallas kohtus täna eraldi ka suuremate elektrimüüjatega. Kohtumisel arutati kõrgete energiahindadega seoses tekkinud probleeme ning võimalusi, kuidas nii lühiajaliselt kui ka pikemas plaanis inimeste ja ettevõtete olukorda leevendada.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo