Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta selgitas, et muudatused lähtuvad praktikas ilmnenud vajadustest, rahvusvahelistest soovitustest ning 2024. aastal tehtud teenistusliku järelevalve ettepanekutest. „Soovime, et prokuratuuri juhtimine oleks selgem, töökorraldus paindlikum ning vastutus paremini määratletud. See aitab tagada kvaliteetse ja sõltumatu prokuratuuri töö,“ ütles minister.
Eelnõuga muutub muu hulgas prokuratuuri sisemine töökorraldus ja juhtimissüsteem. Olulise muudatusena on seaduse jõustumisel riigi peaprokuröri ametiaeg piiratud ühe seitsmeaastase perioodiga ilma võimaluseta kandideerida teiseks järjestikuseks ametiajaks. Juhtivate riigiprokuröride ja vanemprokuröride ametikohad muutuvad viieaastasteks tähtajalisteks ametikohtadeks.
Muudatused puudutavad ka prokuröride töökorraldust ja menetluspraktikat. Edaspidi vajab Riigikohtusse kassatsiooni esitamine senisest veelgi tõsisemalt sisulist kaalumist ning juhtivprokuröri ja riigi peaprokuröri heakskiitu. Samuti täpsustatakse distsiplinaarmenetluse korda ning sätestatakse uued alused prokuröri ametist vabastamiseks.
Paindlikumaks muutub ka töökorraldus. Eelnõu loob võimaluse töötada osalise töökoormusega, muudab prokuröride tööpiirkondade määramise paindlikumaks ja pikendab katseaegu. Lisaks nähakse ette võimalus tõsta Ida-Viru maakonna prokuröride ametipalka kuni 20 protsenti, et toetada piirkonnas kvalifitseeritud töötajate hoidmist ja värbamist.
