1. Asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on muuta kinnisomandist loobumise kord selliselt, et kinnisasja omand läheks senise riigi asemel üle kohaliku omavalitsuse üksusele. Muudatus põhineb vajadusel anda kinnisvara üle asutusele, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja vastutab elukeskkonna arendamise eest.
Kehtestatakse ka välistused, mille puhul kinnisasjast loobuda ei saa – näiteks juhul, kui sellega kaasnevad keerukad kohustused. Notaritele lisandub kohustus neid asjaolusid tõendada, mille tõttu tõstetakse ka vastava tehingu tasu.
KOVidele nähakse ette rahaline toetus kinnisvara haldamiseks. Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2026.
2. Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõuga ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu 2023. aastal Ar-Riyāḑis vastu võetud kaks välislepingut: üldeeskirjade neljas lisaprotokoll ja postikonventsiooni esimene lisaprotokoll. Muudatuste eesmärk on täpsustada UPU juhtorgani rolli, tõsta eelarve piirmäära ning kohandada postiteenuseid paremini e-kaubanduse vajadustega, eelkõige jälgitavuse osas. Tegemist on peamiselt tehniliste ja organisatsioonisiseste muudatustega, mille mõju lõppkasutajale on väike.
3. Arvamuse andmine pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga lisada 1. juuni ehk lastepäev riigipühade ja puhkepäevade nimekirja.
Justiits- ja Digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium rõhutab, et kuigi täiendava puhkepäeva eesmärk on heaolu suurendamine, tuleb enne otsustamist analüüsida selle tegelikku mõju. Lisapuhkepäev ei ole tasuta ning võib tuua kaasa majanduslikke tagajärgi. Ministeerium soovitab kaaluda alternatiive, mis pakuvad peredele tuge ilma ühiskonnale lisakoormust tekitamata.
4. Arvamuse andmine Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (673 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga muuta Riigikogu liikme staatuse seadust, sidudes Riigikogu liikmete palga ja kuluhüvitised nende osalemisega täiskogu ja komisjonide töös.
Justiits- ja Digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku seisukohta mitte kujundada, kuna tegemist on parlamendi enesekorraldusliku küsimusega. Ministeerium rõhutab, et parlamendil on põhiseaduslik õigus ise oma töökorraldust ja sisemist organisatsiooni määrata, ilma teiste riigiorganite sekkumiseta.
5. Arvamuse andmine Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (674 SE) kohta
Esitajad: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mitmed Riigikogu liikmed eesmärgiga muuta Riigikogu liikme staatuse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.
Siseministeerium ja Kaitseministeerium soovitavad Vabariigi Valitsusel seisukohta mitte kujundada, viidates parlamendi enesekorraldusõigusele. Kaitseministeerium toetab täiendavalt ettepanekut kehtestada julgeolekukontrolli kohustus ka väliskomisjoni ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmetele. Justiits- ja Digiministeerium nõustub seisukohast loobumisega, leides, et küsimus kuulub Riigikogu enesekorraldusõiguse alla ning seondub mandaadi teostamise ja parlamendi tööga.
6. Arvamuse andmine alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Riigikogu liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mitmed Riigikogu liikmed essmärgiga kaotada alates 1. septembrist 2025 lasteaia kohatasu.
Praeguse seaduse järgi ei tohi lapsevanema kohatasu ületada 20 protsenti alampalgast. Rahandusministeerium ja Regionaal- ning Põllumajandusministeerium eelnõu ei toeta. Põhjendustena tuuakse, et eelnõu asetab kohaliku omavalitsuse kohustused riigi õlule, selgitamata piisavalt kaasnevat rahalist mõju ega kulude katteallikaid. Samuti ei loo see süsteemi, mis kompenseeriks omavalitsustele saamata jääva tulu või arvestaks teenuse muutuvat maksumust ajas.
7. Arvamuse andmine mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu rahanduskomisjon algatas 16. juunil seaduseelnõu, millega luuakse võimalus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Maksustamisperioodi saab lühendada juhul, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist, sel juhul lõpeb maksustamine kustutamise ajaga. Samuti peatub maksukohustus ajutise kustutamise korral, kui sõiduk on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud.
8. Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valga linnatuumik on muinsuskaitsealana riikliku kaitse all alates 1995. aastast. Ala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1995. aasta määrusega nr 81 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ja Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine“. Muinsuskaitseala põhimäärust uuendati Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2006. aasta määrusega nr 15 „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärus“.
Kultuuriministeerium teeb ettepaneku lõpetada Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise, kuna ala ei vasta enam riikliku kaitse kriteeriumitele. 2019. aastal hakkas kehtima muinsuskaitseseadus, mis uuendab kõikide seniste muinsuskaitsealade kaitse korraldust. Tänaseks on Muinsuskaitseamet analüüsinud kõiki 12 muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse kriteeriumitele. Valga linna praegune muinsuskaitseala ei vasta viiest kriteeriumist kolmele kriteeriumile (keskkonna säilivus, väärtuslike ehitiste kontsentratsioon maa-alal ning terviklikkus). Seega jõuti järeldusele, et Valga linnatuumiku kaitsmine muinsuskaitsealana lõpetatakse. Väärtuslikumad hooned on jätkuvalt kaitstud mälestistena. Valga kesklinna kultuuripärandi hoidmine jätkub kohaliku tasandi kaudu, näiteks miljööväärtusliku alana üldplaneeringus. Lisaks on otsus osa riigi suunast ajakohastada pärandikaitset ja vähendada põhjendamatuid piiranguid.
9. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020. a korralduse nr 300 "Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks" muutmine
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu
Taristuminister teeb ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 2020. aasta korraldust, millega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek anda riigile kuuluvad parvlaevad „Kihnu Virve“, „Ormsö“ ja „Soela“ tasuta kasutamiseks vedajale kuni viieks aastaks avaliku teenindamise otselepingute täitmiseks. Muudatus on tingitud otselepingute pikendamisest ja riigivara valitseja vahetumisest. Kuna 2025. aasta mais pikendati kehtivaid otselepinguid kuni kaheks aastaks, pikendatakse ka korraldusega antud nõusoleku tähtaega seitsme aastani. Samuti asendatakse senine riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeeriumiga, kes alates 1. juulist 2023 vastutab tsiviilotstarbeliste sõidukite haldamise eest.
10. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
11. Eesti kodakondsuse andmine (58 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 58 isikule naturalisatsiooni korras.
12. Riigieelarve tegevuspõhise liigenduse muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Alates 2020. aastast on riigieelarve üles ehitatud tegevuspõhiselt, seostades strateegilised eesmärgid kasutada olevate vahenditega ning kinnitades eelarve programmide ja nende tegevuste lõikes. Analüüsi käigus on selgunud, et IT asutuste kulude jagamine asutuste teenustele tekitab märkimisväärset töökoormust. Selle leevendamiseks tegid mitme ministeeriumi kantslerid ettepaneku planeerida IT asutuste kulud eraldiseisvalt, mitte jagatuna teiste tegevuste vahel.
Eraldiseisva käsitluse rakendamine võimaldab lihtsustada kaudsete kulude limiidi arvestust ning eeldab, et igas valitsemisalas leitakse IT asutuse kuludele koht olemasolevates programmides. Selleks tuleb kas luua uus programmi tegevus või kohandada mõne olemasoleva tegevuse nimetust. Ettepaneku selliseks muudatuseks esitasid Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium, kelle ettepanekute alusel koondas ja ühtlustas Rahandusministeerium tegevuste nimetused. Lisaks tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku viia programmide koosseis vastavusse oma juhtimiskorraldusega.
Rahandusministeerium esitab muudatused Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ning tegevuspõhise liigenduse muudatused kajastatakse 2026. aasta riigieelarves.
13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 14. juuli 2025. a kohtumisel
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
14. juulil 2025. aastal toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumine kaubandusministrite koosseisus. Kohtumisel arutavad ministrid ELi kaubandussuhteid Ameerika Ühendriikidega, ELi kaubandussuhteid Hiinaga ja käimasolevaid vabakaubanduslepingute läbirääkimisi. Eestit esindab kohtumisel alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kyllike Sillaste-Elling.
