Valitsuse 11.3 istungi kommenteeritud päevakord

10.03.2021 | 20:33

Valitsuse istung toimub videoühenduse kaudu, algus kell 10. Kontaktide vähendamiseks toimub valitsuse pressikonverents kell 12 virtuaalselt. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, siseminister Kristian Jaani, välisminister Eva-Maria Liimets ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Pressikonverentsi korraldusest annab valitsuse kommunikatsioonibüroo täiendavalt teada.
    • Jaga

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse muudatused, mille kohaselt ei ole gümnaasiumis lõpueksamid sel aastal erandkorras lõpetamise tingimuseks, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu ei ole lõpueksamite korraldamine mõistliku aja jooksul võimalik. Lisaks loob eelnõu võimaluse vastavalt vajadusel eksamite toimumist edasi lükata ja näha ette täiendavaid eksamiaegu. Muudatus on vajalik tulenevalt COVID-19 epideemiast tingitud olukorrast.

 

2. Karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. a direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK.

Liikmesriikidel on märkimisväärseid lünki ja erinevusi õigusnormides, mis käsitlevad mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettusi ja võltsimist, seda liiki kuritegevuse takistamist ning sellega seotud muu raske ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmist, avastamist ja selle eest karistamist. See muudab politsei- ja õigusalase koostöö keeruliseks ja vähem tõhusaks. Sellest tingituna ajakohastati nõukogu raamotsust, et lisada sinna täiendavad sätted süütegude, eelkõige arvutikelmuse ja karistuste, ennetusmeetmete ja ohvriabi ning piiriülese koostöö kohta.

Uue direktiivi vastuvõtmine tõi kaasa ka vajaduse üle vaadata riigisisesed õigusaktid, mis reguleerivad mittesularahaliste maksevahenditega seotud kuritegevuse vastast võitlust Eestis. Seaduse eelnõuga plaanitakse muu hulgas tõsta omastamise sanktsiooni ülemmäära ehk vangistust ühelt aastalt kahele aastale. Tehakse ka muid muudatusi, et direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

 

3. Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eesti ja Saksamaa vaheline tulu-ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping jõustus 30. detsembril 1998. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise.

Uue protokolli sõlmise vajadus tulenes soovist viia maksulepingu sätted kooskõlla OECD maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise vastase tegevuskava raames kokkulepitud miinimumstandardiga. Protokolli jõustumine aitab kaasa maksudest kõrvalehoidumise võimaluste vähendamisele.

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon. Kehtiva korra järgi makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, kui tema suhtes on kehtestatud karantiin. Eelnõu kohaselt ei maksta kindlustatud isikule haigushüvitist, kui tema suhtes on karantiin kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 alusel ning seetõttu, et ta keeldus nakkushaiguse diagnoosimisest ja diagnoosimise nõue oli kehtestatud isiku riiki sisenemise eeltingimusena või kohustusena teha seda viivitamatult pärast riiki sisenemist.

Sotsiaalministeerium nõustub, et kindlustatud isikutele karantiini korral haigushüvitiste maksmise regulatsioon vajab terviklahendust, kuid leiab, et eelnõu käsitleb esile kerkinud küsimusi vaid osaliselt. Seetõttu teeb ministeerium valitsusele ettepaneku antud eelnõu esitatud kujul mitte toetada. Sotsiaalministeerium esitab lähiajal valitsusele ettepanekud karantiini korral haigushüvitiste maksmise korra täpsustamiseks.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 17. märtsiks Riigikogu sotsiaalkomisjonile.

 

2) Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (331 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon sooviga sätestada karistusseadustikus juriidilise isiku karistusena rahalise karistuse kõrval ka võimalus juriidilise isiku sundlõpetamiseks. Samuti nähakse eelnõuga ette konkreetsed kuriteokoosseisud, mille korral oleks võimalik juriidilist isikut sundlõpetamisega karistada.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu seadusena vastuvõtmist mitte toetada. Eelnõuga soovitakse pöörata karistusõiguse revisjonis tehtud muudatus (karistamine sundlõpetamisega) tagasi ning naasta kuni 31.12.2014 kehtinud regulatsiooni juurde. Justiitsministeeriumi arvates on karistusõiguse revisjoniga tehtud muudatuste põhjendused endiselt asjakohased ning seaduse muutmiseks puudub vajadus. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna tõhusalt kohaldatavad alused juriidilise isiku sundlõpetamise kohaldamiseks eksisteerivad väljaspool karistusõigust, on sundlõpetamine karistusõigusliku sanktsioonina ülemäärane.

Siiski kavandab Justiitsministeerium juriidiliste isikute karistusõiguslikku vastutust kehtiva õigusega võrreldes tõhusamaks muuta. Nimelt on kriminaalmenetluse revisjoni eelnõuga kavandatud täiendada juriidilistele isikutele kohaldatavaid tõkendeid jagunemise, ühinemise ja registrist kustutamise kande tegemise keeluga. Eeltoodud muudatused tagavad, et juriidilisel isikul ei ole menetluse kestel võimalik jagunemise, ühinemise või likvideerimise teel karistusõiguslikust vastutusest vabaneda.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 19. märtsiks Riigikogu õiguskomisjonile.

 

5. Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

 

Otsuse eelnõu kohaselt kiidab Riigikogu heaks Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile volitus võtta Euroopa Liidu nimel laenu Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamiseks ning lisatakse Euroopa Liidu eelarve uue tuluallikana ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhine omavahend.

Nõukogu otsuse põhipunktides lepiti kokku 17.-21.juuli 2020. a ülemkogul liikmesriikide valitsusjuhtide ja riigipeade poolt. Otsuse kinnitamine kõigi ELi liikmesriikide poolt on vajalik, et Euroopa Komisjon saaks turult laenu võtta riikidele taaskäivitamise kavast toetuste andmiseks.

Taaskäivitamise kava tuleneb COVID-19 viirusest tingitud kriisist, selle eesmärk on toetada ELi liikmesriikide majanduste taastumist. Rahastu maht on 750 miljardit eurot (2018. a hindades). Kava vahendid jagatakse erinevate fondide vahel.

Kavast rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastut (nn RRF, kokku 312,5 miljardit eurot, Eesti toetus 880 mln kuni 1,1 mld, täpne toetus sõltub 2021. a majandusarengust võrreldes teiste EL riikidega), lisaraha suunatakse ühtekuuluvuspoliitikasse (React-EU, kokku 47,5 miljardit eurot, Eesti toetus u 200-2020 mln eurot, täpne summa sõltub 2021. a majandusarengust ja tööpuudusest võrreldes teiste EL riikidega), lisaraha maaelu arengu fondi (kokku 7,5 miljardit eurot, Eesti toetus 63 mln eurot) ja lisaraha õiglase ülemineku fondi (kokku 10 miljardit eurot, Eesti toetus 199 mln eurot).

Neile lisandub lisaraha teadus- ja arendusprogrammile Horisont (5 miljardit, peamiselt vaktsiinide arendamiseks), ettevõtete laenudeks läbi InvestEU (5,6 miljardit) ning meditsiinilise varustuse EL-ülese varu tagamiseks läbi RescEU-le (1,9 miljardit). Neid vahendeid liikmesriikide vahel ette ära ei jaotata.

Kava rahastamine toimub laenu teel, mida maksavad tagasi kõik liikmesriigid EL eelarve sissemaksete kaudu alates hiljemalt 2027. a kuni 2058. a. Eesti osa laenu tagasimakses sõltub eelkõige Eesti jõukusest võrreldes teiste liikmesriikidega ehk rahvusliku kogutulu (RKT) osakaalust Euroopa Liidu RKT-s ning on keskmiselt orienteeruvalt 34 miljonit eurot aastas ehk kokku ligi 1,1 miljardit eurot.

EL eelarve tulude mitmekesistamiseks nähakse uue eelarve tuluallikana ette ringlusse võtmata plastpakendijäätmete põhise omavahendite kasutuselevõtt, mille alusel kogutakse alates 2021. aastast u 3% EL eelarve tuludest ning selle võrra kogutakse vähem rahvusliku kogutulu põhist omavahendit. Eesti makse EL eelarvesse suureneb plasti komponendi lisamisega u 11 mln euro võrra aastas. Täpne summa sõltub plastpakendijäätmete ringlusse võtmise tasemest, mida rohkem plastpakendijäätmeid ringlusse võetakse, seda väiksem on Eestile selle omavahendi suurus.

Kui kõik liikmesriigid on otsuse heakskiitmiseks vajalikud siseriiklikud menetlused lõpetanud, siis saab komisjon laenu võtta ning hakata liikmesriikidele taaskäivitamise kavast eri fondide kaudu väljamakseid tegema.

 

6. Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 "Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruse" muutmine
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla vangistusseaduse muudatusega, millega võtsid Jõhvi ja Tartu piirkonnas arestimaja teenuse osutamise üle vastavalt Viru ja Tartu vangla. Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi, mille vajadus on tekkinud praktika käigus.

Kuna vangistusseaduse muudatuste kohaselt võib vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, kuni 48 tunniks kinni peetud, sundtoodavaid ja kainenema toimetatud isikuid, siis on vaja nende isikute andmeid vangiregistris töödelda. Edaspidi kantakse vangiregistrisse nende kuni 48 tunniks kinni peetud, kriminaalmenetluse seadustiku alusel kahtlustatavana kinni peetud, sundtoodavate ja kainenema toimetatud isikute andmed, keda peetakse kinni vanglas.

Nendeks andmeteks on näiteks kinnipidamise või sundtoomise protokolli andmed, kinnipidamise või kainenema toimetamise alus, protokolli kuupäev, koostaja nimi, terviseandmed, andmed võimalike julgeolekuabinõude kohta, eelkõige ohjeldusmeetmete, näiteks käeraudade, kasutamist. Varasemalt ei ole lühiajaliselt kinni peetavate isikute andmeid vangiregistris töödeldud.

 

7. Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse lisatingimust, mida rakendatakse COVID-19 kriisimeetmetest antavatele käendustele ja laenudele, kui ühele juriidilisele isikule antava käenduse või laenu maht on kokku 10 000 000 või rohkem eurot.

Muudatusega nähakse ette, et suuremahulise 10 miljonit või enam euro ulatuses, käenduse või laenu meetme rakendamisel ei ole enam vaja valitsuse eelnevat nõusolekut.

Määrus jõustub üldises korras.

 

8. "Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kiidetakse heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekud ning volitatakse maaeluminister Urmas Kruuset vajadusel esindama Eesti Vabariiki arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.

Kuigi 2021. aastaga on alanud EL-i uus seitsmeaastane (2021–27) eelarveperiood, ei alga 2021. aastal veel uue, reformitud EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamine. Seetõttu kujunevad 2021. ja 2022. aasta nn üleminekuaastateks, mil jätkatakse perioodi 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitka (ÜPP) elluviimist, kasutades selleks algselt uue ÜPP kaheks esimeseks aastaks ette nähtud rahalisi vahendeid.

Liikmesriikide perioodi 2014–2020 maaelu arengukavad pikenevad automaatselt kaheaastaseks üleminekuperioodiks (1.1.2021–31.12.2022). Automaatne pikenemine nõuab siiski arengukavade muutmist, sest uued rahalised vahendid on vaja meetmete vahel ära jagada, sellest tulenevalt muuta ka püstitatud eesmärke ning teha meetmete rakendamise tingimustes vajalikke muudatusi.

 

9. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2020. a korralduse nr 458 „Raha eraldamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Muudetakse rahandusministeeriumile eraldatud vahenditest COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetuste maksmise tingimusi Ida-Viru maakonna ettevõtjatele.

Euroopa Komisjon andis 17. veebruaril 2021. a riigiabi andmise loa ning rahandusministeeriumil on võimalik alustada toiminguid selleks, et ettevõtjatele antud vähese tähtsusega abi ettevõtja riigiabi saamise tingimustele vastavuse korral ümber kvalifitseerida riigiabiks. Lisamakse tuleb pärast riigiabi saamise tingimustele vastavuse kontrolli teha Noorus OÜ-le, kellele vähese tähtsusega abi limiidi täitumine ei võimaldanud toetust täissummas välja maksta. Noorus OÜ (Noorus SPA Hotel ja Noorus SPA Inn) toetusesumma oli 180 000 eurot, välja maksti 162 769,81 eurot, juurde kuulub maksmisele 17 239,19 eurot.

 

10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile hooldekodude täiendava tööjõukulu hüvitamiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse sotsiaalministeeriumile kokku 259 474 eurot, et hüvitada Iru Hooldekodule, Sihtasutusele Ida-Viru Keskhaigla, Sihtasutusele Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Piigaste Südamekodu OÜ-le, AS-le Lõuna-Eesti Hooldekeskus, Maarjamaa Kodud OÜ-le, OÜ-le Kuusiku Hooldekodu, AS-le Viru Haigla, Imastu Hooldekodu OÜ-le, Sihtasutusele Hooldekodu Härmalõng ja sihtasutusele Peipsiveere Hooldusravikeskus täiendavad tööjõukulud seoses teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 juhtumitega.

 

11. Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks Ruhnu valla kasuks (Ruhnu külas Töökoja kinnistu)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseministeerium omandas Ruhnu vallalt Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas asuva Töökoja kinnistu, et rajada sellele päästeameti üksuste ning politsei- ja piirivalveameti merepääste teenindamiseks vajalik ühishoone. Siseministeeriumile antakse eelnõu kohaselt nõusolek selle kinnistu hoonestusõigusega koormamiseks Ruhnu valla kasuks, kes rajab sinna kiirabikeskuse.

 

12. Juhised kõrgete ametiisikute huvide konflikti ennetamiseks ja nende tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks (GRECO soovitused)
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Juhiste eesmärk on vältida kõrgete ametiisikute, eelkõige ministrite ja nende nõunike, korruptsiooni ning suurendada tegevuse läbipaistvust.

Valitsuse poolt veebruaris heaks kiidetud korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025 näeb ette ministrite ja nende nõunike huvide konflikti vältimise juhiste ning lobistidega suhtlemise hea tava loomise ametiisikutele. Nende heakskiitmisel täidab Eesti Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase ühenduse GRECO soovitusi.

Huvide konflikti vältimise juhis on eetikapõhimõtete kogum ministritele ja nende nõunikele, mis aitab huvide konflikti vältida. Tegemist on läbipaistvuse kultuuri kujundavate põhimõtetega, mille rikkumise eest ei ole sanktsioone ette nähtud, küll aga eeldatakse ministrite ja nende nõunike teadlikkust nendest ja vastavust põhimõtetele. Seal hulgas peaksid valitsusliikmed ja poliitnõunikud läbima korruptsiooni – ja huvide konflikti teemalise e-koolituse. Juhis rakendub kohe peale heakskiitmist.

Lobistidega suhtlemise hea tava suurendab õigusloome läbipaistvust ning arusaadavust. Lobi on normaalne demokraatliku protsessi osa, kus erinevad huvirühmad oma huve esindavad, samas peab see toimuma avalikult ning võrdsetel alustel kõigile osapooltele. Hea tava sisaldab lobisti ja lobitöö mõistet ning toob näiteid, keda saab lobistina käsitleda. Lobistidega suhtlemise hea tava kohustab muu hulgas avalikustama kohtumisi lobistidega. Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele rakendub alates 1. maist 2021, et valitsusasutused saaksid ametiisikuid lobistidega kohtumiste avalikustamise nõudest teavitada ja juhendada, samuti tagada info avalikustamise veebis alates 30. juunist 2021.

 

13. Aruanne kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2020. aastal
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Aruanne

 

Aruanne on koostatud kaitseväeteenistuse seaduse alusel ning annab ülevaate kaitseväekohustuslaste, ajateenijate, tegevväelaste ja reservväelastega seotud eesmärkide täitmisest 2020. aastal.

Kutsealustena arvele võetud isikute arv on endiselt langemas. Seisuga 01.01.2021 oli kaitseväekohustuslaste registris arvel 33 316 kutsealust (01.01.2020.a oli arvel 33 946 kutsealust), kellest 14,1% elab välisriigis (peamiselt Soomes). Kokku oli registrisse kantud 269 920 kaitseväekohustuslase andmed.

2020. aastal alanud COVID-19 pandeemia mõjutas oluliselt arstlike komisjonide tööd ning sundis senise töö ümber korraldama. Eriolukorra perioodil toimusid ainult e-komisjonid, kus arstid hindasid kutsealuste tervislikku seisundit Tervise Infosüsteemi (TIS) andmete põhjal. See võimaldas kutsealuste seast välja selekteerida need, kes olemasolevate diagnooside põhjal ei ole ajateenistuseks kõlbulikud ja seetõttu ei pidanud hiljem arstlikusse komisjoni tulema.

2020. aastal tõusis ajateenistusse kutsutavate kutsealuste arv 3500-ni. Hoolimata COVID-2019 pandeemiast tingitud eriolukorrale ning sellega kaasnevate piirangutega, suutis Kaitseressursside Amet täita täielikult 2020. aastaks kehtestatud plaani, suunates aega teenima 3462 kutsealust ning 54 vabatahtlikult ajateenistusse tulnud naist. Kokku asus ajateenistusse 3516 kodanikku.

Ajateenistuse läbis ja määrati sõjaaja ametikohale 2020. aastal 3 160 ajateenijat, sh 28 naissoost isikut. Ennetähtaegselt vabastati teenistusest 190 ajateenijat (sh 12 naissoost ajateenijat). Tervisliku seisundi tõttu vabastati teenistusest 168 ajateenijat (sh mitte ühtegi naissoost isikut), mis teeb 5% ajateenistusse asunutest. Võrreldes 2019. aastaga (6,8% - 235 ajateenijat) on tervislikel põhjustel väljalangevus veelgi rohkem vähenenud.

Reservväelaste õppekogunemistel osales 1245 reservväelast ehk 62,7% planeeritust. Suur osa planeeritud õppekogunemistest jäi ära seoses COVID-19 pandeemiaga. Samuti ei toimunud 2020. aastal ühtegi lisaõppekogunemist. Õppekogunemised mis läbi viidi, saavutasid oma eesmärgi nii väljaõppe kui ka lahingvalmiduse alaselt. Ära jäänud õppekogunemised on planeeritud järgnevatele aastatele.

Tegevväelaste arv kasvas 2020. aasta lõpuks võrreldes aasta algusega 147 tegevväelase võrra 3655-ni, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem. 2020. aastal on tegevväelaste värbamine olnud kuue aasta kõrgeim. Ajateenistuse lõpetanud noortest on tegevteeteenistusse asunud 7,51% ning ajateenistuse lõpetanud naistest 52% (14 naist) on jätkanud tegevteenistuses.

 

14. Ülevaade 2020. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebustest
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Ülevaates käsitletakse individuaalkaebusi, mis on esitatud Eesti Vabariigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel.

2020. aastal lahendas EIK 134 Eesti vastu esitatud kaebust. Neist 12 otsust 21 kaebuses (osa kaebusi on ühendatud samasse menetlusse) kuuluvad avaldamisele. Pärast riigi seisukohtade saamist tegi EIK Eesti kohta kaks sisulist otsust. Seitse kaebust tunnistas EIK kuue otsusega vastuvõetamatuks. Üksteist kaebust kustutas EIK kohtuasjade nimistust pärast seda, kui pooled olid sõlminud sõbraliku kokkuleppe või riik oli teinud ühepoolse deklaratsiooni. Ühe kaebuse menetlemise lõpetas EIK seetõttu, et kaebaja ei vastanud EIK kirjadele. Ainsa rikkumise Eesti suhtes leidis EIK 2020. aastal kohtuasjas Jeret vs. Eesti. EIK tuvastas konventsiooni artikli 3 rikkumise, kuna kinnipeetavast kaebajale haiglas oleku ajal käeraudade kohaldamine ei olnud proportsionaalne meede.

2021. aasta jaanuari seisuga oli EIK-s pooleli 18 Eestile vastamiseks saadetud kaebuse arutamine. Lisaks on Eesti ühes Rootsi vastu arutatavas kohtuasjas sekkunud menetlusse kolmanda isikuna. 2020. aastal esitas Eesti EIK-le oma seisukoha menetluses, milles EIK tõlgendab inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni ehk Oviedo konventsiooni. 2020. aastal lõpetas Euroopa Nõukogu ministrite komitee kahe Eesti kohta tehtud otsuse (mis hõlmasid 15 kaebust) täitmise järelevalve. Need otsused puudutasid 2018. aastal suletud Tallinna vangla tingimusi.

 

15. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti „EU Pilot“ päringutest 2020. aastal
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Ülevaade käsitleb 2020. aasta Eesti seisukohtade kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Majanduspiirkonna Kohtus ja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes. Samuti sisaldab ülevaade aasta jooksul toimunud projekti „EU Pilot“ päringuid.

Ajavahemikus 1.01.–31.12.2020 esitas välisministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega Eesti seisukohad kokku 43 kohtu- ja rikkumismenetluses. Ülevaates on toodud välja möödunud aasta olulisemad arvud ja suundumused, millele järgneb üksikasjalik kaasuspõhine käsitlus kõigist nimetatud menetlustest ja viimase viie aasta statistikast.

 

16. Täiendatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalike konsultatsioonide kohta, mis käsitlevad energiatõhususe direktiivi ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivi läbivaatamist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Tulenevalt Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni otsusest, millega muudeti Vabariigi Valitsuse 4. veebruaril 2021. aastal heakskiidetud seisukohtades punkti 2.3, mis käsitleb biomassi kasutamist energiatootmises, esitab majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsuse istungile seisukoha heakskiitmiseks.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europoli) volituste laiendamise kohta
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon esitas 09.12.2020. a kahe määruse uuendamise ettepanekud, millega täpsustatakse, laiendatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) pädevusi. Muudatuste tulemusel antakse Europolile senisest paremad võimalused liikmesriikide õiguskaitseasutuste toetamiseks ameti pädevusse kuuluvate raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi ning Euroopa Liidu ühishuve kahjustava kuritegevuse ennetamisel ja uurimisel.

 

18. Eesti seisukohad eurorühma 15. märtsi 2021. a ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 16. märtsi 2021. a mitteametlikul videokohtumisel
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Eurorühmas antakse ülevaade euroala eelarve toetusmeetmetest alates COVID-19 kriisi algusest ja arutatakse pandeemia mõju eri majandussektoritele ning võimalikke kaasnevaid struktuurseid muutusi. Euroopa Komisjon (komisjon) tutvustab ka Kreeka abiprogrammi järgset 9. järelevalve aruannet. Eurorühma kaasava formaadi kohtumisel toimub ettevalmistus märtsi euroala tippkohtumiseks.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus antakse ülevaade EL jaemaksete strateegia kohta koostatud EL Nõukogu järeldustest. Arutatakse ka digitaliseeruva majanduse maksustamist. Majanduse taastumise punkti all tutvustab komisjon teatist riikide eelarvepoliitika kohta COVID-19 kriisis, millele järgneb arvamuste vahetus. Antakse ülevaade 26. veebruaril toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumisest ning valmistatakse ette EL ühissõnumeid nende uueks kohtumiseks aprillis. 7.-10. aprillil toimuvaks IMFi kevadkoosolekuks valmib EL poolt ka ühisavaldus IMFi rahandus- ja finantskomitee (IMFC) kohtumiseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus