1. Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse meresõiduohutuse seaduse veeteetasude regulatsiooni. Muudatustega kehtestatakse veeteetasu soodustused laevade keskkonnanäitajate alusel, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja investeeringuid rohetehnoloogiatesse.
Merematkelaevade ühikuhinda ja ühe laevakülastuse eest makstava veeteetasu ülempiiri tõstetakse, et ühtlustada need teiste laevatüüpide tasumääradega.
Lisaks kaotatakse erand, mille kohaselt oli ankrualal punkerdamine veeteetasu maksmisest vabastatud. Kuna tegemist võib olla keskkonnaohtliku tegevusega, ei ole erandi säilitamine põhjendatud. Samas jääb veeteetasust vabastus kehtima alternatiiv- ja taastuvkütuste punkerdamisel.
2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti osalemine ÜRO avamere ehk BBNJ kokkuleppes, et aidata kaasa väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate merealade elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele. Selleks rakendatakse kokkuleppe sätteid ning osaletakse rahvusvahelises koostöös.
3. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2025. a määruse nr 9 „Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu grupierandite määruste rakendamine konkurentsiseaduse § 6 lõike 1 kohaldamisel“ muutmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse nr 9 muudatuse eesmärk on ajakohastada selles nimetatud Euroopa Liidu grupierandi määruste loetelu ja nende kohaldamist riigisiseses konkurentsiõiguses.
Muudatus on vajalik, kuna senise tehnoloogiasiirde kokkuleppeid käsitleva grupierandi määruse (EL) nr 316/2014 asemel kohaldatakse alates 1. maist 2026 Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2026/877 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes. Uus määrus asendab varasema määruse ning säilitab tehnosiirde kokkulepete grupierandi põhilise ülesehituse, kuid täpsustab mitut sisulist küsimust ja ajakohastab raamistikku, arvestades digitaalse ja andmemahuka majanduse arengut.
Eelnõukohase määrusega ei kehtestata ettevõtjatele, inimestele ega riigile uusi kohustusi ega nõudeid ega suurendata olemasolevaid kohustusi. Seetõttu ei kaasne muudatustega mõju halduskoormusele.
4. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ muutmine
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruse muudatused on seotud 1. septembril 2026 jõustuvate looduskaitseseaduse muudatustega. Seadusemuudatusega antakse kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja riigile omandamise üle otsustamise pädevus, kui ala kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, energeetika- ja keskkonnaministrilt üle keskkonnaameti peadirektorile.
Sellest tulenevalt tuleb seadusemuudatusega kooskõlla viia ka asjaomane valitsuse määrus.
5. Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2025. a määruse nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on võimaldada Eestile 2026. aastaks eraldatud Läänemere kalapüügikvoodi täielikum kasutamine ning kehtestada Peipsi järvel ja Lämmijärvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arv ja selle arvutamise metoodika.
Läänemere räimekvoodi paremaks kasutamiseks muudetakse rannapüügi kvoodi jaotust: maakondlike kvootide asemel kehtestatakse kõigile maakondadele ühine lubatud saak ning kasutamata jäänud osa suunatakse traalpüüki. Selle tulemusel saavad traalpüüdjad Läänemere avaosas ja Liivi lahes püüda 2894,64 tonni rohkem räime ja 418 tonni rohkem kilu. Rannapüüdjatele jäetakse sügishooajaks vajalik osa kvoodist.
Peipsi järvel ja Lämmijärvel kehtestatakse põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvestamise metoodika. Eestile määratud 600 väljumist jagatakse püügivõimaluste vahel ning ühe põhjanooda ja ühe pöörinooda kohta nähakse ette 26 väljumist. Muudatus annab ettevõtjatele selgema ülevaate oma püügivõimalustest, võimaldab püüki paremini kavandada ja muudab järelevalve lihtsamaks. Sellega lõpetatakse ka senine nn olümpiapüügi põhimõte, mille puhul võis ühine väljumiste arv aktiivsemate püüdjate tõttu kiiresti ammenduda.
Muudatuste mõju kalandusele on positiivne, kuna need võimaldavad püügikvooti paremini kasutada ja suurendada ettevõtjate võimalikku tulu. Peipsi järve ja Lämmijärve muudatus puudutab 10 püügivõimaluse omanikku. Põllumajandus- ja toiduametile kaasneb ajutine töökoormuse kasv ning kutselise kalapüügi registrisse tuleb teha väikesemahuline arendus, mille kulu kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi vahenditest.
Määrus peab jõustuma hiljemalt 1. septembril 2026.
6. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga jätkatakse Koidula, Luhamaa ja Narva-1 maanteepiiripunktide senise ajutise 12-tunnise lahtiolekuaja kohaldamist ning lühendatakse Koidula ja Narva raudteepiiripunktide lahtiolekuaega. Kõigi nimetatud piiripunktide piiri- ja tollikontroll toimub edaspidi ajavahemikus kell 07.00–19.00.
Lahtiolekuaegade piiramine võimaldab maksu- ja tolliameti ametnikke kasutada tõhusamalt põhjaliku tollikontrolli tegemiseks ning politsei- ja piirivalveameti ametnikke piiriturvalisuse tagamiseks ja piiriintsidentidele reageerimiseks. Lahtiolekuaegade esialgse piiramise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud.
Muudatused jõustuvad 1. septembril 2026.
7. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu on seotud liiklusseaduse muutmisega, millega sätestati teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel kohustus paigaldada automaatkontrolli osutusmärk. Eelnõuga täpsustatakse automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise tingimusi ning nähakse ette kohustus dokumenteerida osutusmärgi asukoht paigaldamise protokollis.
8. Volitus OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu
2026. aasta riigieelarve seadusega eraldati finantseerimistehinguna kliimaministeeriumi valitsemisalale 4 miljonit eurot OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks, et tugevdada äriühingu omakapitali ja tagada Rail Baltica projekti elluviimiseks vajalik võimekus. Lisaks suurendatakse osakapitali fondiemissiooni teel, kandes ülekursi osakapitali, et korrastada äriühingu omakapitali struktuuri.
9. Nimetamiskomitee liikmete ja neile makstava tasu määramine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus nimetab riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamiskomiteesse Erkki Raasukese, Hele Hammeri, Aavo Sõrmuse ja Elise Nassari. Uus koosseis määratakse seniste liikmete ametiaja lõppemise tõttu. Komitee ülesanne on teha ettepanekuid riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamiseks. Nimetamiskomitee liikmetele koosolekutel osalemise eest makstav tasu ei muutu.
10. Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. aasta korralduse nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“ muutmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Määrusega pikendatakse Ukraina sõjapõgenikele Eestis ajutise kaitse andmist kuni 2028. aasta märtsini, kuid ajutise kaitse saajate hulgast arvatakse välja isikud, kes ei ole Ukrainas kaitseväekohustust täitnud ja kellel puudub õigus Ukrainast seaduslikult lahkuda.
Kitsendus ei puuduta isikuid, kellele on ajutine kaitse antud enne 31. juulit 2026 või kelle taotlus on selleks ajaks menetluses. Nende ajutise kaitse staatus säilib. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju ning kedagi selle alusel Eestist välja ei saadeta.
11. Siseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse seaduse järgi nimetab ministeeriumi kantsleri ametisse ja vabastab ametist ministri ettepanekul valitsus. Siseminister Igor Taro teeb ettepaneku määrata Tarmo Miilits siseministeeriumi kantsleri ametikohale teiseks ametiajaks.
12. Riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise tulu kasutamine 2025. aastal
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kliimaministeerium annab valitsusele ülevaate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadud tulu kasutamisest 2025. aastal. Aruanne esitatakse Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. aasta määruse nr 121 alusel.
Eesti teenis eelmisel aastal CO₂ ühikute müügist 256,5 miljonit eurot. Alates 2013. aastast on Eestile laekunud üle 2,3 miljardi euro. Seda raha kasutatakse investeeringuteks, mis vähendavad energiakulusid, parandavad elukeskkonda ja tugevdavad Eesti energiajulgeolekut.
13. Ülevaade 2025. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigiabi läbipaistvuse tagamiseks esitab rahandusministeerium alates 2008. aastast konkurentsiseaduse alusel valitsusele ülevaate eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaade avaldatakse ka rahandusministeeriumi veebilehel.
Ülevaade kajastab 2025. aastal antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmeid ning põhineb riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri ja abiandjate täiendavate aastaaruannete andmetel.
2025. aastal anti ettevõtjatele Eesti riigi ja Euroopa Liidu vahenditest koos kriisiabiga riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 472,6 miljonit eurot, millest riigiabi moodustas 80,7 protsenti. Abi kogumaht kasvas võrreldes 2024. aastaga 62,1 miljoni euro võrra. Ilma kriisiabita anti riigiabi ja vähese tähtsusega abi 468,5 miljonit eurot.
Suurimad abiandjad olid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (26,5 protsenti abi kogumahust), kultuuriministeerium (16,7 protsenti), Elering AS (15,7 protsenti) ja PRIA (13,7 protsenti).
Riigiabi kogumaht koos kriisiabiga oli 2025. aastal 381,5 miljonit eurot, kasvades aastaga 40,8 miljoni euro võrra. Riigiabi moodustas 0,92 protsenti SKP-st (2024. aastal 0,86 protsenti). Riigiabi anti peamiselt toetustena (346,9 miljonit eurot ehk 90,9 protsenti) ning maksusoodustuste ja -vabastustena (34,7 miljonit eurot). Ilma kriisiabita oli riigiabi maht 377,4 miljonit eurot.
Vähese tähtsusega abi kogumaht oli 91,1 miljonit eurot (2024. aastal 69,7 miljonit eurot). Sellest 96,5 protsenti anti toetustena.
14. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse Armeenia toodete suhtes kohaldatavaid ajutisi kaubanduse liberaliseerimise meetmeid, eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Venemaa kehtestas 2026. aasta mais ja juunis mitmetele Armeenia eksporditoodetele, näiteks brändile, veinile, mineraalveele ja põllumajandustoodetele, ning kaupade transiidile läbi Venemaa piiranguid, mis on tekitanud Armeenia eksportijatele ja tootjatele olulisi takistusi.
Armeenia toetamiseks ja Euroopa Liidu ning Armeenia kaubanduskoostöö tihendamiseks tegi Euroopa Komisjon 2. juulil ettepaneku kehtestada kaheks aastaks ajutised kaubanduse liberaliseerimise meetmed. Nendega peatatakse teatavate Armeenia toodete tollimaksud GSP+ süsteemi raames, sealhulgas mitmete Venemaa keelustatud põllumajandustoodete puhul. See puudutab näiteks lilli, tomateid, õunu, seeni ja mett. Lisaks kaotatakse tollimaksud kaheksa põllumajandustoote puhul tariifikvootide piires. Nendeks on kurgid, viinamarjad, pirnid, aprikoosid, kirsid, virsikud ja nektariinid, ploomid ning maasikad.
Eesti toetab ettepaneku võimalikult kiiret vastuvõtmist, kuna meetmed aitavad lähendada Armeeniat Euroopa Liidule, mitmekesistada riigi ekspordivõimalusi ja vähendada Venemaa mõju regioonis. Eesti on panustanud ka kahepoolselt Armeenia ekspordi mitmekesistamisse ja uute turgude leidmisse. Armeenia on Eesti arengukoostöö prioriteetriik.
Meetmetel ei ole eeldatavasti olulist mõju Eesti turule, kuna Armeeniast Eestisse ja Euroopa Liitu imporditavate põllumajandustoodete maht on väike ning nende osakaal Eesti kaubavahetuses ei ole märkimisväärne.
