1. Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga kehtestatakse lemmikloomade märgistamise uus siseriiklik nõue. Selle tulemusel luuakse ühtne lähenemine koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks ning nende loomade ja pidajate andmete registreerimiseks ühes registris. Praegu on lemmikloomade registreerimine killustunud erinevate kohalike omavalitsuste andmekogude vahel. Ühtne register võimaldab kiiremini tuvastada varjupaika jõudnud lemmiklooma pidaja, lühendab loomade viibimisaega varjupaigas ning parandab seeläbi loomade heaolu. Samuti aitab muudatus vähendada loomade ebapiisavast jälgitavusest tulenevat ebaseaduslikku lemmikloomakaubandust ja pettusi.
Loomapidajate ja tulevaste loomapidajate halduskoormus suureneb juhul, kui nad ei ole enne seaduse jõustumist täitnud kiibistamise ja registreerimise kohustust. Sel juhul lisandub ühekordne kiibistamise ja registreerimise kulu veterinaararsti juures ning 12-eurose riigilõivu tasumise kohustus looma esmasel registreerimisel või loomapidaja vahetumisel. Veterinaararstidele lisandub kohustus esitada looma andmed registrisse. Samal ajal väheneb kohalike omavalitsuste ülesannete maht ja töökoormus. Väheneda võib ka varjupaikade koormus, kuna kiibistatud loomad jõuavad kiiremini koju tagasi.
Lisaks tehakse veterinaarseaduses muudatusi ja täpsustusi, mille eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Muudatustega leevendatakse ja täpsustatakse muu hulgas nõudeid, mida on EL-i õigusaktide ülevõtmisel seni tõlgendatud vajalikust rangemalt või mida on võimalik täita paindlikumalt. Selgemaks muudetakse loomapidaja ettevõttes toimunud muudatuste kohta põllumajandusloomade registrisse andmete esitamise tähtaeg, lõpetatakse kulukas ja vähe kasutatud PRIA-le paberkandjal andmete esitamise protsess ning luuakse alus erandite rakendamiseks loomade märgistamisel. Samuti täpsustatakse loomataudide ennetamise ja tõrje korraldust.
Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2026. aasta 1. juulile. Lemmikloomade jälgitavusega seotud uued nõuded jõustuvad 2027. aasta 1. juunil.
2. Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga kavandatakse muudatused taimekaitsekoolituse regulatsioonis, et muuta see paindlikumaks. Edaspidi ei ole taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeltingimus üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, vaid ka asjakohaste teadmiste olemasolu, mida tõendab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.
Lisaks täiendatakse TaimKS-i võimalusega kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Taimekaitsevahendite kasutamine lennukitelt ja helikopteritelt jääb endiselt keelatuks, kuid teatud tingimustel on lubatud nende pritsimine droonidelt.
Samuti leevendatakse taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijatele kehtestatud iga-aastast koolitusnõuet ning muudetakse menetlusprotsessid paindlikumaks.
Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, osaliselt 1. jaanuaril 2027.
3. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu seab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ühtse struktuuri teabe kaitset korraldavate ametkondade reeglites. Luuakse normid, mille kohaselt sõnastatakse esmalt pädevused, seejärel neist tulenevad ülesanded ning lõpuks ülesannete täitmisel tehtavad tegevused. Muudatus puudutab Kaitsepolitseiametit, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksust, Välisluureametit ja riigi julgeoleku volitatud esindajat.
Riigi julgeoleku volitatud esindajatele seatud norme täiendatakse, et esindajal oleks lisaks salastatud välisteabe kaitse korraldamisele ja kontrollimisele ka riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimise roll. Seda juhul, kui riigisaladust avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile.
Eelnõus käsitletakse ka ametikohti, kuhu tööle asumisega tekib ilma eraldi vormistamise vajaduseta ametikohajärgne juurdepääsu õigus salastatud välisteabele. Muudatusega luuakse õiguslik alus keelduda salastatud välisteabe juurdepääsu andmisest, kui isik ei nõustu antud teabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. See tähendab, et kui välislepingu kohaselt on teabe kaitse nõuetega tutvumine ja allkirjastatud kinnituse esitamine kohustuslik, kuid isik sellest keeldub, siis tulenevalt eelnõu muudatusest ei ole võimalik talle konkreetsele teabele juurdepääsu anda vaatamata ametikohajärgse juurdepääsuõiguse olemasolule.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RSVS § 35 lõige 6, mille kohaselt peab riigisaladuse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise iga kord riigi julgeoleku volitatud esindaja juures registreerima.
4. Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see vajab ka ratifitseerimist.
Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui EL-i siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole olnud kunagi energiaharta tegelik mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. Seda arusaamal, et EL-i sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.
EL ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta art 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada EL riigi ja ELst pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades: need vaidlused on lahendatavad EL õiguse kohaselt.
Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkuleppe osapooleks ei ole Ungari, kuna ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega.
Harta art 26 alusel moodustatud vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teiseks pooleks on kolmas riik või kolmanda riigi investor. Vahekohtutel puudub EL siseste vaidluste lahendamiseks kohtualluvus ja kui nad siiski seda teevad, siis sellised lahendid ei ole EL-is täidetavad, sest on vastuolus EL õigusega.
Kokkulepe järgneb deklaratsioonile , mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja ühist arusaama energiaharta lepingu artikli 26 kohaldamatusest ELi-siseste vahekohtumenetluste alusena.
5. Ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadusega luuakse selgem ja ühtsem õiguslik alus e-konsultatsiooni kasutamiseks, kehtestatakse psühhiaatria erialal saatekirja nõue ning täpsustatakse erialata arstide tegutsemise aluseid. Muudatuste eesmärk on parandada eriarstiabi kättesaadavust, muuta tervishoiuteenuste kasutamine tõhusamaks ning vähendada halduskoormust ja tarbetute vastuvõttude arvu. E-konsultatsiooni võimaluste laiendamine toetab tervishoiutöötajate vahelist koostööd ning võimaldab patsientidel ja suunavatel arstidel saada kindla aja jooksul tagasisidet edasise ravi või eriarsti vastuvõtu vajaduse kohta.
Olulise muudatusena toimub edaspidi psühhiaatri vastuvõtule pöördumine saatekirja alusel. Kui seni sai inimene pöörduda psühhiaatri poole otse, siis edaspidi hindab patsiendi seisundit esmalt perearst või vaimse tervise õde. Tervisekassa tasub psühhiaatri vastuvõtu eest üksnes saatekirja olemasolul. Muudatuse eesmärk on suunata psühhiaatriline abi kiiremini nendele patsientidele, kes seda kõige enam vajavad, ning vähendada põhjendamatuid pöördumisi eriarsti vastuvõtule.
Lisaks muutub õigusselgemaks erialata arstide ehk üldarstide regulatsioon. Kui seni on nende roll tervishoiuteenuse osutamisel olnud õiguslikult ebaselge ja võimaldanud erinevaid tõlgendusi, siis muudatuse kohaselt ei saa erialata arst teha eriarsti pädevusse kuuluvaid tegevusi ega saa tervishoiuteenuse osutaja talle selliseid ülesandeid anda. Erialata arst võib tegutseda üksnes oma pädevuse ja omandatud kutse piirides. Samuti lihtsustub haiglate aruandlus, kuna kaotatakse kohustus esitada Sotsiaalministeeriumile eraldi eelarveandmeid -- vajalikud finantsandmed on juba olemas Rahandusministeeriumi saldoandmikes. See aitab vähendada dubleerivat aruandlust ja halduskoormust.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 01.01.2027.
6. Arvamuse andmine Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmise (872 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Põhiseaduse muutmise seaduseelnõu on algatanud 24 Riigikogu liiget sooviga sätestada Vabariigi Presidendi otsevalimine.
Justiits- ja digiministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda arvamuse andmisest.
7. Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi bürood käsitleva konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi bürood käsitleva konventsiooni eelnõu ja volitab kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhatajat Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutama.
Eesti on Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ingl European Civil Aviation Conference, edaspidi ECAC) liige alates 1995. aastast. ECAC eesmärk on edendada ohutu, tõhusa ja jätkusuutliku Euroopa lennutranspordisüsteemi pidevat arengut. ECAC tegeleb nii Euroopa siseküsimustega kui ka Euroopa seisukohtadega ülemaailmsetel foorumitel, eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ingl International Civil Aviation Organisation, edaspidi ICAO) käsitletavate küsimustega. Teisisõnu: ECAC on ICAO piirkondlik koostöövorm Euroopas.
8. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine (laia riigikaitse, elanikkonnakaitse ja küberturvalisuse kulud)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku muuta tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Muudatuste eesmärk on täpsustada laia riigikaitse, elanikkonnakaitse ja küberturvalisuse kulude jaotust valitsemisalade vahel.
Muudatustega suunatakse osa 2026. aasta eelarves kavandatud vahenditest ümber nendele ministeeriumidele ja asutustele, kes tegevusi tegelikult ellu viivad ja kulusid kannavad. Seejuures vahendite kasutamise eesmärk ei muutu.
Lisaks suurendatakse Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvet üleriigilise küberturvalisuse IKT-kuludeks ligi 1,8 miljoni euro võrra, vähendades samas mahus Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendeid.
9. Euroopa Inimõiguste Kohtule ühepoolse deklaratsiooni esitamine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab valitsuse istungile päevakorrapunkti „Euroopa Inimõiguste Kohtule ühepoolse deklaratsiooni esitamine”.
10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava kohta
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
11. veebruaril 2026. aastal esitas Euroopa Komisjon drooni- ja droonitõrjevaldkonna tegevuskava, eesmärgiga vähendada Euroopa Liidu julgeolekut järjest enam mõjutavat drooniohtu. Tegevuskavas keskendutakse peamiselt sisejulgeoleku tsiviilpoolele, mille raames on sätestatud tsiviilvaldkonna prioriteetsed meetmed, et tugevdada ennetamist, avastamist ja reageerimist ning vajaduse korral tsiviil-sõjalist koostoimet. Kuigi viimasel ajal on ohud olnud seotud mehitamata õhusõidukitega, käsitleb tegevuskava ka maismaa- ja meredroone (pealvee- ja allveedroone) ning nendega seotud droonitõrjesuutlikkust, samuti ilmavaatlusõhupalle.
Eesti toetab tegevuskava üldeesmärki tugevdada Euroopa Liidu valmisolekut drooniohtude ennetamiseks, avastamiseks ja tõrjumiseks. Positiivne on, et tegevuskava käsitleb drooniohtu mitte üksnes lennundus- või korrakaitseküsimusena, vaid laiemalt sisejulgeoleku, välispiiri kaitse, kriitilise taristu toimepidevuse, mereseire ja hübriidohtude kontekstis. Samuti peab Eesti oluliseks, et julgeolekumõõde on seotud tehnoloogiaarenduse, standardiseerimise ja Euroopa tööstusvõime tugevdamisega.
Tegevuskava rakendamisel peab säilima tasakaal julgeoleku tugevdamise ning konkurentsivõimelise droonituru ja drooniteenuste arengu toetamise vahel. Kavandatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ega tohi põhjendamatult piirata õiguspärast droonikasutust, innovatsiooni ega uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Eesti peab vajalikuks, et uued meetmed oleksid kooskõlas olemasoleva lennunduse ja mehitamata lennunduse õigusraamistikuga ega tooks kaasa dubleerimist, regulatsiooni killustumist ega ülereguleerimist. Eesti hinnangul ei seisne peamine probleem mitte uue regulatsiooni puudumises, vaid olemasolevate drooniturvalisust käsitlevate EL õigusnormide ebaühtlases rakendamises. Enne drooniturvalisuse nõuete võimalikku laiendamist on vajalik täpsemate mõjuhinnangute koostamine. Eesti peab oluliseks, et tegevuskava jätkumeetmed, sh rahastusinstrumendid, arvestaks eraldi Euroopa Liidu idapiiri liikmesriikide julgeolekuolukorda, kus drooniohud on tihedamalt seotud hübriidohtude ja riikliku julgeolekuga.
Tegevuskava rakendamisel tuleb keskenduda praktilisele teostatavusele, lennuohutuse tagamisele, riskipõhisele ja proportsionaalsele regulatsioonile, testimis- ja sertifitseerimisraamistiku väljatöötamisele, kriitilise taristu kaitse selgele õiguslikule alusele ning liikmesriikide sisulisele toetamisele rahastuse, standardite ja rakendusmeetmete kaudu. Eesti seisukohad on kooskõlas valmimisel Eesti mehitamata süsteemide teekaardiga aastateks 2026-2030.
11. Eesti täiendatud seisukohad laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi uuesti sõnastatud versiooni eelnõu kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Muudatustega tagatakse tõhusam uurimine ja süüdistuste esitamine ning tugevdatakse nii laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ennetamist kui ka ohvrite abistamist. Eesti karistusseadustiku kohaselt on lastevastase seksuaalkuriteo korral aegumise tähtajad esimese astme kuritegude puhul 10 aastat ning teise astme kuritegude puhul 5 aastat alates kannatanu 18-aastaseks saamisest või kriminaalmenetluse ajendi ilmnemisest. Eesti on kuritegude aegumist puudutavate ettepanekute osas olnud seisukohal, et Euroopa Liidu karistusõigus ei tohiks sundida liikmesriike muutma oma karistusõiguse süsteeme.
Lähtudes liikmesriikide enamuse toetusest pikemate aegumistähtaegade sätestamisele uuendatud direktiivis, oleme valmis muutma esialgset seisukohta paindlikumaks. Oleme antud eelnõu puhul valmis toetama erandlikke ja sihipäraseid aegumist puudutavaid lahendusi, mis arvestavad selliste kuritegude ohvrite pikaajalist traumat.
Pikem aegumistähtaeg avaldab positiivset mõju ohvritele, võimaldades neil pöörduda õiguskaitse poole ajal, mil nad on selleks valmis, arvestades, et laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumite puhul võib see toimuda alles aastaid peale toimunut.
12. Eesti esindamine Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 18. mai 2026. a kohtumisel
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
18. mail 2026 toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumine. Päevakorras on ELi välistegevuse tulevik, Global Gateway strateegia roll ELi välistegevuses ja Iraani sõja üleilmsed mõjud arengukoostööle. Eestit esindab kohtumisel välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Mariin Ratnik.
