1. Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Seaduse eelnõu
Konkurentsiseaduse muutmise eesmärk on tugevdada konkurentsijärelevalvet, et tagada tarbijatele õiglasem hind, kvaliteetsem ja laiem kaubavalik. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv), mille eesmärk on luua terves Euroopa Liidus toimiv konkurentsijärelevalve. Konkurentsijärelevalvemenetlus aitab luua ja säilitada vaba turgu, mis soodustab innovatsiooni ja muudab ettevõtjad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks.
Konkurentsijärelevalve toimuks kõigis liikmesriikides ühtedel alustel ja sarnaste uurimismeetoditega, mis suurendab valdkonna läbipaistvust ja kasvatab võimekust menetleda ka liikmesriikide üleseid rikkumisi. Eelnõu aluseks olev EL direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 4. veebruar 2021. Praeguseks on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa Kohtule Eesti vastu hagi seoses direktiivi mitteülevõtmisega.
Seaduse muutmise olulisim osa on konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsiooni kehtestamine. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab konkurentsiamet. Uus menetlus aitab konkurentsiametil paremini järelevalvet teha, sest selle uurimismeetmed on välja töötatud spetsiifiliselt konkurentsiõiguse rikkumise uurimiseks.
Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele olla määratud trahv kuni 10 protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal. Kriminaalmenetlusele omaseid menetlustoiminguid nagu jälitustoiming ja kinnipidamine konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada ei saa.
Eelnõu kohaselt on seadus plaanitud jõustuma 1. juunil 2024.
2. Välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga lahendatakse välissuhtlemisseaduse rakendamise pikaajalise praktika käigus ilmnenud kitsaskohti. Ühe olulise muudatusena lihtsustatakse eelnõuga välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetlust, et muuta see tõhusamaks. Suurim kavandatav muudatus puudutab välislepingu materjalide välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. Muudatusi kavandatakse ka välislepingute jõustamise, reservatsioonidele ja deklaratsioonidele vastuväidete tegemise ning välislepingute peatamise ja peatamise lõpetamise korda.
Teise olulise muudatusega korrastatakse välissuhtlemisseaduses sisalduvaid volitusnorme, sh andmekogude asutamiseks antud volitusnorme ning viiakse lõpule andmekaitsereform. Välissuhtlemisseaduses on mitme andmekogu asutamise volitusnormiks üldvolitus, mis ei sisalda põhiõiguste riive eesmärki ega ulatust. Kui isikuandmete töötlemine andmekogus toob kaasa täiendava riive, peab põhiõiguse riive eesmärk ja ulatus olema sätestatud seaduses. Andmekogude asutamise ja muude volitusnormide korrastamine tagab sihtrühmade jaoks õigusselguse. Eelnõuga uusi andmekogusid ei looda ega kavandata muuta olemasolevate toimimist ega neis töödeldavate andmetega seonduvat.
Muudatused on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. septembril.
3. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 "Kultuuriministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse ministeeriumi osakondade ülesandeid.
Kultuurilise mitmekesisuse osakonna ülesannete hulgast jäetakse välja väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste kultuurielu arengu toetamine, see ülesanne jääb edaspidi välisministeeriumile. Kultuurilise mitmekesisuse osakonna ülesandeks jääb väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste tagasipöördumise ja kohanemise toetamine.
Personali- ja õigusosakonna nimetus muudetakse õigus- ja haldusosakonnaks, sest osakonna koosseisust viiakse välja personalivaldkonna ülesanded. Personalijuhtimise valdkond allub edaspidi vahetult kantslerile.
Ministeeriumi struktuurist kaotatakse siseauditiosakond, siseaudiitorid viiakse üle vahetult ministri alluvusse.
Strateegia- ja innovatsiooniosakonna ülesannete hulka lisatakse uue ülesandena kultuurihariduse edendamine.
Muudatuse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.
Määruse jõustumine on kavandatud 1. märtsil 2024.
4. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt algatab valitsus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab suuremaid maa-alasid, et välja selgitada just kaitsetööstuspargi jaoks kõige sobivam 0,5-1 km2 suurune ala. Uuritavad planeeringualad jäävad Ida-Viru maakonnas Lüganuse valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda ja Pärnu maakonnas Pärnu linna alale. Eesmärk on leida kaitsetööstuspargile üks asukoht nendest planeeringualadest, kuid pole välistatud, et tööstuspargi eri tootmisüksused planeeritakse ka mitmesse asukohta.
Riigikaitse tugevdamiseks eraldab Eesti alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Muutunud julgeolekukeskkonnas soovib riik arendada välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi. Kaitsetööstuspargi loomisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse.
Kaitsetööstusparki planeeritakse näiteks: tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, elektri- ja sideliinid, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised. Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt hõlmates majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab kaitseministeerium.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kuludeks kokku planeerib kaitseministeerium 400 000 eurot, sellest 200 000 eurot sisaldub kaitseministeeriumi käesoleva aasta eelarves.
Planeerimismenetluse kestuseks prognoosib kaitseministeerium 1,5 aastat.
5. Volitus Politsei-ja Piirivalveameti peadirektorile halduslepingu sõlmimiseks
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on volitada politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektorit sõlmima halduslepingut eraõigusliku juriidilise isikuga. Halduslepinguga tellitakse välisministeeriumi väljaantavate diplomaatiliste isikutunnistuste sertifitseerimisteenuse ja kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamist. Samuti volitatakse PPA-d tegema haldusjärelevalvet.
Neid teenuseid on ka seni hangitud eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, kuid tsiviilõigusliku lepingu alusel. Halduslepingu alusel teenuse ostmisel on riigil nii lepingu täitmisel kui ka vaidlustes tugevam ja paindlikum positsioon võrreldes tsiviilõigusliku lepinguga.
PPA on sertifitseerimisteenuse ja kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise tellimiseks viinud läbi riigihanke. Lepinguid on plaanis hakata täitma alates 15. novembrist 2025.
6. Eesti kodakondsuse andmine (39 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras 39 isikule.
7. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja ta alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Aserbaidžaani Vabariigi kodakondsusest.
8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Kodakondsuse taotleja sooritav viimase kuriteo noores eas ning sellest on möödunud 14 aastat. Taotlejal on kindel töökoht ja sissetulek.
9. Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek" rakendamiseks Eestis 2020–2025 vahearuanne 2020–2023
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium esitab Eesti tegevuskava ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2020–2025 vahearuande 2020–2023. Tegevuskava eesmärgid on jagatud nelja rühma:
1. koostöö, infovahetus ja resolutsiooni eesmärkide edendamine rahvusvahelisel tasandil;
2. naiste inimõiguste tagamise toetamine ning naiste võimestamine konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetes piirkondades;
3. naised, rahu ja julgeoleku alal valdkondliku asjatundlikkuse kasvatamine ametkondades ja laiem teadlikkuse suurendamine Eestis;
4. naiste esindatuse suurendamine rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel Eestis, sealhulgas osalemisvõimalused rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel.
10. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
11. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiividest
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Ülevaade
Rahandusminister esitab ülevaate kolme direktiivi ja ühe määruse kohta, mille ülevõtmise tähtaeg on ületatud:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2118, 24. november 2021, millega muudetakse direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta. Direktiiv võetakse üle liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõu on läbinud esimese kooskõlastusringi ja saadetakse lähipäevil teisele kooskõlastusringile. Valitsuse istungile jõuab eelnõu eeldatavalt märtsis.
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2167, 24. november 2021, krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014 /17/EL. Direktiivi sisu on inkassofirmade tegevuse reguleerimine, lisaks ka pankade ja kiirlaenufirmade täiendav reguleerimine teatud tarbijakaitseliste sätetega. Kuna inkassofirmasid ei ole sellisel kujul seni Eestis reguleeritud, siis otsustati välja töötada täiesti uus seadus, mille väljatöötamine ja menetlemine võtab üldjuhul alati rohkem aega kui olemasolevate seaduste muutmine. Vastav seaduse eelnõu on välja töötamisel.
3. Nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523, 14. detsember 2022, hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme liidus tagamise direktiiv. Direktiivi artikkel 50 annab väiksematele riikidele halduskoormuse vähendamiseks võimaluse esimese kuue aasta jooksul ehk kuni aastani 2030 miinimummaksu mitte kohaldada. Erandit saavad kasutada need riigid, kus on vähem kui 12 suure hargmaise kontserni lõplikku emaüksust, kelle konsolideeritud kogutulu ületab 750 miljonit eurot. Kõnealune erand on lisatud direktiivi Eesti soovil ning Eesti rakendab seda vähemalt esimestel aastatel, mistõttu ei pea Eesti praegu kogu direktiivi üle võtma. Osa, mida Eesti peab üle võtma, puudutab hargmaiste kontsernide kohustusi, mida tuleb täita aastal 2026. Vastav seaduse eelnõu on välja töötamisel.
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2036, 19. oktoober 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kelle strateegiaks on mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine, ning seoses omavahendite ja kõlblike 3 kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise meetodiga. Selle määruse lõpus olevad nn finantskriisi direktiivi muudatused sisalduvad krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõus, mis on väljatöötamisel.
12. Eesti seisukoht Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni suhteid käsitleva tervikliku meetmepaketi läbirääkimiste kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Välisministeerium esitab valitsuse istungile Eesti seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu ja selle juurde kuuluvate läbirääkimiste juhiste kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste läbirääkimiste alustamist siseturuga seotud institutsionaalsete lepete üle. Nõukogu otsus on õiguslik vahend, et Euroopa Komisjon saaks alustada läbirääkimisi Šveitsiga.
Euroopa Liit ja Šveits on tihedalt seotud nii majanduslikult, ajalooliselt, kultuuriliselt, sotsiaalselt kui ka poliitiliselt. Euroopa Liit on Šveitsi peamine kaubanduspartner ja Šveits on Euroopa Liidu 4. kaubanduspartner. Šveits osaleb Euroopa Liidu siseturul ja on Schengeni assotsieerunud liige. Šveitsi elektrisüsteemid on tihedalt seotud Euroopa Liidu elektrivõrguga. Euroopa Liidu ja Šveitsi suhteid raamistavad hetkel mitmed kahepoolsed lepped.
25. veebruaril 2022 tegi Šveitsi Liidunõukogu ettepaneku taasavada läbirääkimised tervikliku Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolsete suhete paketi üle, kus institutsionaalsed küsimused lahendataks olemasolevate ja tulevaste kahepoolsete lepete raames. 2022. aasta märtsist kuni 2023. aasta novembrini pidasid Euroopa Komisjoni esindajad Šveitsiga ettevalmistavaid kõnelusi ning jõudsid vastastikuse mõistmiseni, et mõlemal poolel on ühtne arusaam edasiste sammude osas, samuti soovitud eesmärgid ja lahendused peamistele institutsioonilistele ja valdkondlikele küsimustele. Pooled leppisid kokku, et ühtset arusaama kasutatakse läbirääkimismandaatide alusena. Läbirääkimisi soovitakse Šveitsiga alustada 2024. aastal ning jõuda sama aasta jooksul kokkulepete allkirjastamiseni.
13. Eesti seisukohad nõukogu direktiivi äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT) eelnõu suhtes
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
12. septembril 2023 esitas Euroopa Komisjon direktiivi eelnõu, millega kehtestatakse äriühingu tulumaksu ühtne raamistik. Komisjoni hinnangul pidurdab ettevõtte tulumaksu ühtse süsteemi puudumine ELi siseturul konkurentsivõimet. Euroopa Liidus tegutsedes peavad ettevõtted järgima 27 erinevat ettevõtte tulumaksu süsteemi. Nende süsteemide keerukus ja erinevused loovad ebavõrdsed tingimused ning suurendavad ebakindlust maksuasjades.
Direktiivi eesmärk on muuta siseturul tegutsemine lihtsamaks ja soodsamaks. Direktiivi eelnõu kohaldatakse kodumaisesse või piiriülesesse kontserni kuuluvate ELi maksuresidendist äriühingute, sealhulgas nende teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade ning kolmandates riikides asuvate äriühingute püsivate tegevuskohtade suhtes. Kui kontserni aastane tulu on 750 miljonit eurot vähemalt kahel aastal viimasest neljast järjestikusest aastast, siis on direktiivi kohaldamine kohustuslik. Teistele kontsernidele aga vabatahtlik.
Direktiivi abil loodetakse vähendada ettevõtjate maksustamisega seotud nõuete täitmise kulusid, suurendada õiguskindlust, julgustada piiriülest laienemist ning vähendada äriotsuseid mõjutavaid moonutusi. Selleks näeb direktiiv ette ühtse lähenemisviisi ettevõtjate maksubaasi arvutamisele. Iga kontserniliikme puhul leitakse finantsaruandluse korrigeerimise abil esialgne maksustatav tulu, mis koondatakse ühtseks maksubaasiks ning seejärel jaotatakse see nõuetele vastavatele kontserniliikmetele. Oma residendist ettevõtjale omistatud maksubaasi võib kontserni liikme residendiriik oma maksuseaduse kohaselt maksustada.
Direktiivis sätestatud reeglite ülevõtmise tähtajaks on eelnõus ette nähtud 2028. aasta 1. jaanuar ja reeglite rakendamine peaks algama 2028. aasta 1. juulist. Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik muuta tulumaksuseadust ja selle rakendusakte või alternatiivina kehtestada täiesti uus seadus.
Eesti toetab direktiivi eesmärki vähendada ettevõtjate halduskoormust, kuid leiab, et eelnõu seda eesmärki pakutud kujul ei saavuta, direktiiv ei ühtlusta maksubaasi arvutamist täielikult – igas liikmesriigis tuleb teha korrigeerimisi ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja olenevalt liikmesriikide valikutest ka maksuarvestuses. Lisaks valmistab muret ettepanekuga kaasnev maksuhalduri töökoormuse oluline suurenemine, mis ei pruugi olla proportsionaalne direktiivi rakendamise võimaliku positiivse mõjuga.
Direktiivi vastuvõtmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust.
14. Eesti täiendatud seisukohad äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustust reguleeriva Euroopa Liidu direktiivi kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon tuli 23. veebruaril 2022. a välja kestliku hoolsuskohustuse direktiivi eelnõuga. Eesti seisukohad selle eelnõu kohta kinnitas valitsus 9. juuni 2022.a istungil.
Direktiivi eesmärk on seada ettevõtetele kohustus arvestada oma tegevuses inimõiguste ja keskkonna kaitsmise nõuetega. Ettevõtted peavad kaardistama inimõiguste ja keskkonna kahjustamise riskid ning rakendama ettevõtte strateegiates meetmeid ja poliitikat nende maandamiseks ning kahjuliku tegevuse vähendamiseks, ennetamiseks ja lõpetamiseks. Riik peab tagama järelevalve nende kohustuste täitmise üle ning sanktsioonisüsteemi, samuti tsiviilõigusliku vastutuse kestliku hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Eesti toetab direktiivi eesmärke inimõiguste ja keskkonna kaitsel, kuid on seisukohal, et direktiiv on kujundatud viisil, mis jätab hoolsuskohustuste sisu ja seeläbi ka ettevõtete vastutuse tingimused ja ulatuse ebaselgeks.
Hetkel valmistutakse hääletama direktiivi lõpliku versiooni, mis on kujunenud Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vaheliste läbirääkimiste tulemusena, üle. Hoolimata Eesti pingutustest läbirääkimisperioodi vältel, ei õnnestunud saavutada direktiivi sisus ja tulemust, mis vastaks senistele valitsuse seisukohtadele ja annaks ettevõtjatele ja riigile piisava kindluse tsiviilõigusliku vastutuse sisu ja ulatuses. Seetõttu soovib Eesti jääda direktiivi lõppteksti heakskiitmise hääletusel jääda erapooletuks.
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 25.-29. veebruari 2024. a kohtumistel
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumine toimub 25.-29. veebruaril 2024 Abu Dhabis seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni 13. ministrite konverentsiga. Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumistel on kavas heaks kiita nõukogu järeldused ja võtta vastu otsus Euroopa Liidu nimel võetavate seiskohtade kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite konverentsil. Kaubandusministrite esimene kohtumine toimub 25. veebruaril ja teine kohtumine toimub ametlikult 29. veebruaril, kuid olenevalt läbirääkimiste seisust võidakse kokku kutsuda ka täiendavaid kaubandusministrite kohtumisi.
