1. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni 2021. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eesti Vabariik ühines Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) asutamiskonventsiooniga 1992. Aastal. 2022. aasta augusti seisuga on IMO asutamiskonventsiooni heakskiitnud 175 IMO liikmesriiki.
IMO asutamiskonventsiooni muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga kiidab Eesti heaks IMO konventsiooni 2021. aastal IMO assamblee 32. istungjärgul vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad IMO nõukogu liikmete arvu suurendamist, nõukogusse valitud liikmete ametiaja pikendamist ja konventsiooni autentse teksti avaldamist IMO ametlikes keeltes.
2. Arvamuse andmine riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga luua uus pensioni liik – lesepension. Õigus sellele oleks pensioniikka jõudnud inimesel, kelle abikaasa, kellega isik on abielus olnud vähemalt 10 aastat, on isiku vanaduspensioniea saabumise ajaks või vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning see võrdub surnud abikaasa arvutatud pensionile. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda pensionist väiksem.
Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium ei toeta eelnõu ja see ettepanek tehakse ka valitsusele. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tekitab eelnõuga kavandatud lahendus isikute ebavõrdse kohtlemise, sest lesepension määratakse vaid neile, kes pensioneerumise hetkel on jäänud leseks. Kuna nii meeste kui naiste keskmine eluiga on kõrgem, kui riiklik vanaduspensioniiga, siis pakutud lahendus ei ole enamikele leskedele reaalselt kättesaadav. Lesepension, mille suurus võrdub isiku surnud abikaasa pensioniga, on abiks vaid juhtumitel, kus sureb jõukam abikaasa. Eestis on üldjuhul naised meestega võrdselt tööturul osalenud ning nende pensionid on meeste pensionidega võrdsed, seega antud lahendus ei anna olulist lisandväärtust leskedele. Rahandusministeeriumi hinnangul puudub selle ettepaneku sisuline analüüs. Eelnõu puhul on hindamata mõjud lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, mis võivad seadusemuudatusega kaasneda. Eelnõu seletuskirja kohaselt suurendab muudatus riigieelarve kulusid, kuid ühtegi arvutust kulude suuruse ja nende võimalike katteallikate kohta lisatud ei ole. Analüüsimata on ka rakenduskulud ja asjaolu, kas eelnõu nii kiire jõustamine on üldse tehniliselt võimalik.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 23. novembriks Riigikogu sotsiaalkomisjonile.
3. Arvamuse andmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga taastada kuni 1. jaanuarini 2021 kehtinud haigushüvitiste maksmise kord. Nimetatud korra kohaselt oli töötaja omavastutus haiguspäevade hüvitamisel kolm esimest päeva, tööandja maksaks töötajale haigushüvitist neljandast kuni kaheksanda päevani ja haigekassa alustaks töövõimetushüvitiste väljamaksmist alates üheksandast päevast.
Seoses COVID-19 viiruse levikuga kehtestati alates 1.jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2022.a ajutine haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hütivitist alates kuuendast päevast. Eelnõu kohaselt säilitatakse ajutine haigushüvitiste maksmise kord tähtajatuna.
Seaduse rakendamise kulud kaetakse riigieelarvest.
Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku toetada eelnõu eesmärki jätkata 1. jaanuarist 2023. a haigushüvitise maksmist praegu kehtiva korra kohaselt, kuid ei toeta eelnõu esitatud kujul.
Seletuskirja kohaselt kaetakse seaduse rakendamise kulud riigieelarvest, kuid eelnõus puuduvad sätted tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks rahastada tekkivaid kulusid püsivalt riigieelarvest. Samuti tuleks muuta ka sotsiaalmaksuseaduse asjakohaseid sätteid.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, sest eelnõuga kaasnevate kulude katmiseks riigieelarvest ei ole 2023. a riigieelarve seaduse eelnõus riigipoolset rahastamist ette nähtud. Samuti vajab regulatsiooni muutmine tähtajatuks põhjalikumat analüüsi ning huvigruppidega põhjalikumat arutelu.
Valitsus loobub arvamuse andmisest.
4. Arvamuse andmine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu majanduskomisjon sooviga muuta kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust (KAHOS) ja anda omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalike huvides võõrandada, võimaluse saada seadusega ettenähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvate asjaajamiskuludele ka tema poolt tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.
Rahandusministeerium on algatatud eelnõu sisuga nõus, kuid juhib tähelepanu, et kaasnevate lisakuludega ei ole 2023. aasta eelarves arvestatud. Valitsus plaanib majanduskomisjoni algatatud eelnõu toetada.
5. Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
EL Nõukogu kiitis 20. septembril heaks otsuse anda Ukrainale laenudena 5 miljardi euro ulatuses makromajanduslikku finantsabi. Laenuriskide maandamiseks kasutatakse EL eelarve ühise eraldisfondi võimalusi ning liikmesriikide garantiisid. Liikmesriikide garantii katab ka varem, tänavu 12. juulil kokku lepitud 1 miljardi euro suuruse Ukraina finantsabi paketi laenu kahjuriski.
Riigikogu otsuse eelnõu näeb ette Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 7 402 387 eurot. Pärast otsuse heakskiitmist sõlmitakse komisjoni ja Eesti vahel tagatisleping.
Otsuse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa vahetuid otseseid kohustusi. Kohustused tekivad, kui garantii realiseerub ning Eesti peab tasuma Euroopa Komisjonile tagatisnõude alusel küsitud summad. Enne liikmesriikidele tagatisnõude esitamist on komisjonil kasutada ka EL ühise eraldisfondi vahendeid summas 540 miljonit eurot, sh intressi- ja halduskulude katteks. Ukrainale antavad laenud on pikaajalised, nende keskmine pikkus on 25 aastat ning laenud struktureeritakse nii, et tagasimaksed algavad, kui Ukrainal on neid jõukohane maksta.
6. Rapla maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Rapla maakonnas 18 kaitsealust parki ja puistut, mis on minetanud looduskaitseväärtuse või hävinud. Kaitse alt väljaarvatavate objektide hulgas on 8 kasesalu pindalaga 17 hektarit, 7 degradeerunud mõisaparki (18,2 ha), ja 3 asulaparki (kokku 12,8 ha), seal hulgas Purku park (2 ha), mille kohalik omavalitsus soovis oma kaitse alla võtta.
Määruses käsitletud objektidel ei ole säilinud looduskaitseseadusest ega ka kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjast tulenevat üleriigilist looduskaitselist väärtust.
7. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 14 "Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Määruse eelnõu
Määruses tehakse seadusest tulenevad tehnilised muudatused.
Eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet.
Ostuõigusega seonduvalt on vaja täiendada VV määruses registri pidamise eesmärke ja loetleda millised andmed taotleja ja ostueesõiguse kohta ja kelle esitatult registrisse tuleb kanda.
8. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruse nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga kavandatava muudatusega antakse kaitseväele võimalus maksta täiendavat toetust õppekogunemisel osalevale reservväelasele, kes aitavad õppekogunemistel koolitada teisi reserviste.
Järgnevatel aastatel on plaanis õppekogunemistele kutsuda senisest rohkem reservis olevaid inimesi, et suurendada üksuste väljaõpet ja reservväelaste oskusi käsitseda uuenenud relvastust. Eelkõige puudutab see maakaitseüksuste mehitamist ja väljaõpet. Kuigi suurendatud mahus õppused toimuvad pidevalt, pole otstarbekas nende tõttu palgata püsivalt juurde inimesi. Seda eriti olukorras, kui reservis on vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Seetõttu luuakse võimalus, kuidas kaasata pädevaid kaitseväekohuslasi sõjaväelise väljaõppe ja koolituse andmiseks.
Makstava lisatoetuse suuruseks on 50 eurot päeva eest, millal isik tegutses täiendava kokkuleppe alusel. Lisatoetust makstakse lisaks õppekogunemisel osalemise aja eest ettenähtud toetusele. Keskmiselt on arvestatud, et täiendavalt on vajalik õppekogunemise ajal kaasata väljaõppesse või koolituse andmisesse vastavate oskustega reservis olevaid isikuid kuni üheksa päeva.
Muudatus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril.
9. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste rakendamiseks.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste kohaselt kaotatakse tööõnnetuste klassifitseerimine kergeks ja raskeks tööõnnetuseks, seetõttu jäetakse kehtivast korrast välja raske tööõnnetusega seonduvad sätted. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi, kerge tööõnnetuse mõistet ei ole õigusaktides määratletud.
Tööõnnetuste liigitamine kergeks ja raskeks on seni põhinenud vaid arsti subjektiivsel hinnangul ning see ei omanud sisulist väärtust ei tööandjale, töötajale ega ka tööinspektsioonile. Edaspidi peab arst teavitama tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus. Tööandjal on kohustus uurida kõiki tööõnnetusi sõltumata tööõnnetuse raskusastmest ning tööinspektsioon teeb uurimisotsuse lähtuvalt tööõnnetuse asjaoludest, mitte tööõnnetuse raskusastmest. Töötajal on õigus saada tööõnnetuse korral ette nähtud hüvitisi sõltumata tööõnnetuse raskusastmest.
Lisaks on eelnõu muudatused seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, millega luuakse tööandjale võimalus koostada tööõnnetuse uurimise raportid töökeskkonna andmekogus, samuti võimaldatakse kutsehaigestumise uurimise raporteid edastada tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu.
10. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2022. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister esitab keskkonnaministri ettepanekul korralduse eelnõu riigimetsa majandamise keskuse poolt 2022. a riigieelarvesse kantava summa kinnitamiseks. RMK puhaskasumist 2022. aasta riigieelarvesse kantavaks summaks kinnitatakse 73 692 000 eurot.
11. Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Tõdva uuringuruumis
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
Maavara geoloogilise uuringu loa saamiseks esitab arendaja keskkonnaametile vastava taotluse. Arendaja valib ise välja ala, kus ta soovib maavara uurida. Selleks teeb ta ära eeltöö ja selgitab välja, kas antud alale on mõistlik taotlus esitada ja kulutusi teha. Pärast taotluse esitamist hindab keskkonnaamet, kas maapõueseaduse kohaselt esineb alust keelduda uuringuloa andmisest. Kui loa andmisest keeldumise alused puuduvad, esitab keskkonnaamet loa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele, kes nõustub loa andmisega või keeldub nõusoleku andmisest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esitatud seisukohtade kohaselt ei ole Saku vald nõus Tõdva uuringruumis uuringuloa andmisega. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus loa andmisega, võib keskkonnaamet arendaja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku ainult siis, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud.
Eelnõu kohaselt annab valitsus nõusoleku uuringuloa andmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning keskkonnaministeerium on seisukohal, et geoloogiliste uuringute tegemine Tõdva uuringuruumis on vajalik, sest annavad riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni. Lisaks on oluline, et Tõdva uuringuruum asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas.
12. Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Klooga uuringuruumis
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
Maavara geoloogilise uuringu loa saamiseks esitab arendaja keskkonnaametile vastava taotluse. Arendaja valib ise välja ala, kus ta soovib maavara uurida. Selleks teeb ta ära eeltöö ja selgitab välja, kas antud alale on mõistlik taotlus esitada ja kulutusi teha. Pärast taotluse esitamist hindab keskkonnaamet, kas maapõueseaduse kohaselt esineb alust keelduda uuringuloa andmisest. Kui loa andmisest keeldumise alused puuduvad, esitab keskkonnaamet loa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele, kes nõustub loa andmisega või keeldub nõusoleku andmisest.
Lääne-Harju vald ei ole nõus Klooga uuringruumis uuringuloa andmisega. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus loa andmisega, võib keskkonnaamet arendaja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku ainult siis, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
Eelnõu kohaselt annab valitsuse nõusolek uuringuloa andmiseks AS-le TREV-2 Grupp Klooga uuringuruumis. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja keskkonnaministeerium on seisukohal, et geoloogiliste uuringute tegemine Klooga uuringuruumides on vajalik, sest annavad riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni. Lisaks on oluline, et Klooga uuringuruum asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas.
13. Vabariigi Valitsuse 6. detsembri 2021. a korralduse nr 413 "Volitus Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Riina Sikkut
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse valitsuse korraldust AS Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamise kohta, et võtta sealt välja viide Euroopa Liidu statistikaametile ning lisada ootus äriühingule dividendide maksmiseks.
Majandus- ja taristuminister suurendas ASi Tallinna Lennujaam (TL) aktsiakapitali 20 miljoni euro võrra 2021. aastal summani 45 617 280 eurot 2 000 000 uue 10-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmisega, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 20 000 000 eurot. Aktsiakapitali suurendamise eesmärk oli rahastada Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi investeeringuid ning parandada ettevõtte laenuvõimekust. Kapitaliinvesteering ei olnud käsitletav riigiabina.
Euroopa Liidu statistikaamet saatis Eestile tagasiside, et tehing tuleb kajastada riigi statistikas kuluna. Vastavat kannet riigi statistikas ei ole võimalik muuta, sh summa tagasimaksmisel riigieelarvesse. Seega on otstarbekas muuta algset korraldust, eemaldades raha kasutamist piirava viite. Lisaks tuleb järgida riigi eelarvestrateegiat 2023-2026 ning määrata TLile kohustus 2025. aastast alates maksta riigile dividende.
14. Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks kokkuleppe eelnõu, mille eesmärk on määrata kindlaks kahe riigi kohustused Eesti-Šveitsi koostööprogrammi elluviimisel ning luua alus välisabi andmiseks ja kasutamiseks. Lisaks volitatakse eelnõu kohaselt rahandusministrit kirjutama valitsuse nimel alla kokkuleppele, mida on plaanis teha 21. novembril Tallinnas.
EL ja Šveitsi Liidunõukogu allkirjastasid tänavu 30. juunil vastastikuse mõistmise memorandumi majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise koostööprogrammi loomiseks. Koostööprogrammi raames on EL riikidel võimalik kasutada Šveitsi toetust majanduslike ja sotsiaalse erinevuse vähendamiseks. Koostööprogrammi elluviimiseks sõlmib Šveits iga abisaava riigiga kahepoolse raamkokkuleppe. Perioodiks 2021-2029 plaanib Šveits kokku eraldada EL riikidele 1,1 miljardit šveitsi franki.
Eesti toetus on 26 miljonit šveitsi franki (u 26,9 miljonit eurot). Rahastavad valdkonnad ning eelarvete jaotuse töötas rahandusministeerium välja teistelt ministeeriumidelt saadud ettepanekute alusel ning need on järgmised: rände haldamine ja lõimimismeetmete edendamine 18,6 miljonit franki (u 19,2 miljonit eurot) ning looduskaitse ja elurikkus 6,93 miljonit franki (u 7,1 miljonit eurot). Šveitsiga lepiti rahastatavad valdkonnad ja eelarved kokku kahepoolsete läbirääkimiste käigus.
Sõlmitava kahepoolse raamkokkuleppega määratakse kindlaks toetuse kasutamise kord ja tingimused. Kokkulepe koosneb kolmest dokumendist – regulatsioonist, raamkokkuleppe põhitekstist ja selle lisast. Põhitekstis lepitakse kokku Eesti-Šveitsi koostööprogrammi maht, eesmärgid, toetuse andmise viisid, kokkuleppe elluviimises osalevad isikud, kokkuleppe täitmise peamised põhimõtted ning järelevalve teostamise kord. Lisas aga Eestile eraldatava tagastamatu abi temaatiline ning eelarveline jaotus, programmide üldised eesmärgid ning partnerriigile kohalduvad erireeglid.
Rahaliste vahendite jaguneminemist erinevate valdkondade vahel arutati ka 6. septembri 2022.a valitsuskabinetis. Samuti on need ametlikult heaks kiidetud ka Šveitsi Liidunõukogu poolt.
15. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a määruse nr 86 „Papioru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ osaliselt kehtetuks tunnistamise ja vaidemenetluse ajaks nimetatud määruse kehtivuse osaliselt peatamise nõudes
Esitaja: keskkonnaminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
MTÜ Roheline Pärnumaa on vaidlustanud valitsuse otsuse Papioru maastikukaitseala kaitse-eeskirja osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta. Vaide esitaja põhiprobleem on, et kaitse-eeskiri lubab vaikimisi olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimist ja metsaraiet ilma keskkonnamõjude täiendava hindamiseta.
Keskkonnaministeerium ei nõustu vaidega märkides, et kaitsealal ei ole kuivendussüsteeme ega kooslusi, mida oleks vaja või võimalik kuivendada. Raadamise võimalus on kaitse-eeskirjas sätestatud üksnes vajaliku tegevusena maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses. Valitseja nõusolekud on seejuures kaalutlusotsused, mille põhjendatust saab vaidlustada.
16. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
1) Eesti kodakondsuse andmine (5 isikut)
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 5 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikutest 3 on Venemaa Föderatsiooni kodanikud ja 2 Ukraina kodanikud.
2) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Isale ja tema alaealistele lastele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
4) Eesti kodakondsuse andmine (34 isikut)
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 34 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Neist 1 on Valgevene, 1 Maroko ja 32 Venemaa kodanikud.
5) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 3 isikule.
17. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on toime pannud väärtegusid. Isiku karistatus ei ole kustunud.
18. Alalise Vahekohtu liikmete nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tänavu 1. detsembril lõpeb Eestist nimetatud Alalise Vahekohtu liikmete ametiaeg. Seetõttu on järgmiseks kuue aasta pikkuseks ametiajaks vaja määrata uued liikmed.
Alalise Vahekohtu liikme kandidaatide valimiseks moodustatud komisjoni liikmed otsustasid toetada Lauri Mälksoo, René Värgi, Riina Luha ja Andres Suigu kandidatuuri Alalise Vahekohtu liikme kohale.
Eesti ühines rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise konventsiooniga 2003. aastal. Konventsiooniga loodi põhialused rahvusvaheliste vaidluste lahendamiseks lepitusmenetluse ja vahekohtupidamise kaudu. Rahvusvahelise vahekohtupidamise eesmärk on riikidevaheliste vaidluste lahendamine seaduslikkuse põhimõtte alusel ja riikide endi valitud kohtunike poolt. Konventsiooni iga osalisriik nimetab kuni neli inimest, kes on valmis võtma endale vahekohtuniku ülesandeid Alalise Vahekohtu liikmena. Liikmed nimetatakse kuueks aastaks ja nende ametiaega võib pikendada.
Eesti nimetas Alalise Vahekohtu liikmeteks 2016. a Triinu Hiobi, Lauri Mälksoo, Toomas Vaheri ja René Värgi.
19. Aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
Esitaja: rahandusminister Annely Akkermann
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Tulenevalt Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise seadusest esitab valitsus kord aastas Riigikogule aruande ESMi toimimise kohta.
ESM on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille juured on 2008. a finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist finantsabi. Kuna püsiva mehhanismi loomine võttis aega, oli ESMi eelkäijaks ajutine riikidevaheline organ Euroopa Finantsstabiilsusefond (European Financial Stability Facility – EFSF), millest abipakettide rahastamine lõppes 2013. a keskpaigas. ESM alustas tööd 8. oktoobril 2012. a. Kokku on EFSF ja ESM väljastanud toetuslaene 295 miljardi euro väärtuses.
ESMi ülesanne on stabiliseerida kriisiolukordades euroala riikide ja euroala majandust. ESMi liikmed on kõik euroala riigid. Asutajaliikmeid on 17, sealhulgas Eesti.
Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole. Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse programmijärgse seire faasis.
ESMi märgitud kapital on 704 798 700 000 eurot, millest Eesti osalus on 1 302 000 000 eurot ehk 0,1847%. Märgitud kapitalist on ESMi sissemakstud kapital 80 548 400 000 eurot, millest Eesti osa on 148 800 000 eurot. ESMi sissenõutav kapital 624 250 300 000 eurot, millest Eesti osa on 1 153 200 000 eurot. Eesti üleminekuperiood saab läbi 1.01.2023, sellega seoses kasvab Eesti osalus ESMi märgitud kapitalis 0,2541%-le ehk 1 790 700 000 eurole (+488,7 mln eurot), millest sissemakstud osa kasvab 204 650 000 eurole. Eestil tuleb seoses üleminekuperioodi lõppemisega ESMi üle kanda 55,85 mln eurot, millest tehakse tagasimaksed liikmesriikide, kelle osalus ESMi kapitalis vastavalt väheneb.
20. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 8. detsembri 2022. a istungil
Esitaja: tervise- ja tööminister Peep Peterson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Euroopa Liidu tööhõive-, sotsiaal-, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu 8.detsembri istungil on kavas kinnitada platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu ja asbestidirektiivi eelnõu esialgsed liikmesriikide vahelised kokkulepped. 2021. a. detsembris avaldatud platvormitöö direktiivi eelnõu eesmärk on parandada platvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi ja sotsiaalseid õigusi ning suurendada algoritmidel põhineva jälgimise ja otsuste tegemise läbipaistvust, samas toetades digitaalsete tööplatvormide kestliku kasvu tingimusi Euroopa Liidus. 2022. a. septembris avaldatud asbestidirektiivi eelnõuga muudetakse 2009. a. direktiivi töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Eelnõuga kehtestatakse töötaja asbestiga kokkupuutele senisest oluliselt madalam päevane piirnorm. Sellega seoses muutub vajalikuks ka täpsemate mõõtmismeetodite kasutuselevõtt.
Nõukogu kohtumisel on kavas heaks kiita ka võrdse kohtlemise direktiivi eelnõu järjekordne eduaruanne ja otsus Euroopa oskuste aasta 2023 kohta, samuti võtta vastu nõukogu soovitus alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas Barcelona eesmärkide uuendamiseks ning nõukogu soovitus taskukohase ja kvaliteetse pikaajalise hoolduse teemal. Lisaks kiidetakse heaks järeldused puudega inimeste tööturule integreerimise teemal ja soolise võrdõiguslikkuse teemalised noortele keskendunud järeldused.