1. Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Seaduse eelnõu
Konkurentsiseaduse muutmise eesmärk on tugevdada konkurentsijärelevalvet, et tagada tarbijatele õiglasem hind, kvaliteetsem ja laiem kaubavalik. Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv), mille eesmärk on luua terves Euroopa Liidus toimiv konkurentsijärelevalve. Konkurentsijärelevalve toimuks kõigis liikmesriikides ühtedel alustel ja sarnaste uurimismeetmetega, mis suurendab valdkonna läbipaistvust ja kasvatab võimekust menetleda ka liikmesriikide üleseid rikkumisi. Eelnõu aluseks olev EL direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 4. veebruar 2021. Praeguseks on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa Kohtule Eesti vastu hagi seoses direktiivi mitteülevõtmisega.
Seaduse muutmise olulisim osa on konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsiooni kehtestamine. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab konkurentsiamet. Uus menetlus aitab konkurentsiametil paremini järelevalvet teha, sest selle uurimismeetmed on välja töötatud spetsiifiliselt konkurentsiõiguse rikkumise uurimiseks.
Konkurentsijärelevalvemenetlus aitab luua ja säilitada vaba turgu, mis soodustab innovatsiooni ja muudab ettevõtjad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks. Seejuures muudab konkurentsijärelevalvemenetlus konkurentsiõiguse rikkumises kahtlustatavate ettevõtjate olukorra senisest paljuski kergemaks, kuna nende suhtes toimetatakse vaid üht menetlust, mis vaidlustamise korral päädib vaid ühe kohtumenetlusega. Kriminaalmenetlusele omaseid menetlustoiminguid nagu jälitustoiming ja kinnipidamine konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada ei saa.
Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ühe konkurentsijärelevalvemeetmena kaasneda senisest heidutavam trahv, mille suurus võib olla kuni 10 protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal.
Eelnõu kohaselt on seadus plaanitud jõustuma 1. juunil 2024.
2. Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu järgi kehtestatakse 2025. aastast mootorsõidukimaks, mille eesmärk on suunata inimesi kasutama vähem saastavamaid sõidukeid.
Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark. Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. Mootorsõidukimaks aitab pidurdada järjest kasvavat autostumist ja aegamisi muuta Eesti autoparki säästlikumaks. Mootorsõidukimaksuga ei soovita vanu sõidukeid liiklusest kõrvaldada, vaid see toetab vanade autode lõpuni tarbimist. Küll on mootorsõidukimaks suunatud pikaks ajaks seisma jäänud ja keskkonda reostavate mootorsõidukite nõuetekohasele eemaldamisele. Samuti on maks suunatud uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemisele.
Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast.
Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Registreerimistasuga soovitakse mõjutada tulevasi autoostu otsuseid. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Registreerimistasu suurust hakkab ka mõjutama sõiduki vanus. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20.
Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5-15% kallimaks. Konkreetne muutus auto omaniku jaoks sõltub sellest, millist autot omatakse või plaanitakse soetada. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb.
Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet. Registreerimistasu hakkab koguma transpordiamet ja see tasutakse hiljemalt mootorsõiduki registrikande tegemise eel ja see on kande tegemise eelduseks. Maksu- ja tolliamet arendab maksukohustuslaste registri alla uue mootorsõidukimaksu registri. Transpordiamet teeb vastavad muudatused liiklusregistri andmekogus. Mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele.
Mootorsõidukimaksu laekumise prognoos on 236 miljonit eurot aastas maksu rakendumise esimesel täisaastal.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2025.
3. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga denonsseeritakse Eesti ja Venemaa vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mis jõustus 1995. aastal. Õigusabilepingu kohaselt tuleb lepingu ülesütlemisest teatada teisele lepingupoolele ette vähemalt kuus kuud enne lepingu viieaastase kehtivusperioodi lõppemist.
Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas on rahvusvahelise õiguse, seal hulgas ÜRO põhikirja põhimõtete oluline rikkumine. ÜRO põhikirja järgi peavad kõik ÜRO liikmed oma rahvusvahelistes suhetes hoiduma jõu kasutamisest iga riigi territoriaalse puutumatuse ja poliitilise sõltumatuse vastu. Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pannud Ukrainas toime raskeid sõjakuritegusid, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi. Venemaa on 16. maist 2022 välja arvatud Euroopa Nõukogust ning sellega seonduvalt ei kohaldu enam inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Nii kaua kui kestab Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas, jätkab Eesti jõupingutusi agressori isoleerimiseks rahvusvahelisel areenil ning säilitab kahepoolsed suhted Venemaaga üksnes absoluutselt vajalikul miinimumtasemel.
Õigusabilepingu eelduseks on usaldus teise riigi õigussüsteemide vastu ning kuna usaldus Venemaa õigussüsteemi vastu puudub, lõpetab Eesti õigusabilepingu kehtivuse.
Õigusabilepingu kehtetuks tunnistamisega saab Venemaast kolmas riik, kellega Eestil ei ole õigusküsimuste lahendamisel erirežiimi ning tsiviilasjade küsimuses lähtutakse edaspidi rahvusvahelise eraõiguse reeglitest. Õigusabilepingu denonsseerimine ei välista Eesti ja Venemaa edasist koostööd ka kriminaalasjades, kuna ka seal on jätkuvalt võimalik tugineda erinevatele rahvusvahelistele konventsioonidele juhul, kui mõlemad riigid on selle osalised.
4. Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele tänapäeval ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad peavad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõu kohaselt võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse füüsiliste näidiste esitamise nõue. Vähendatakse ka müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks toote massi esitamine pole enam kohustuslik.
Eelnõu järgi tunnistatakse kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi piirangud, praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see lubatud. Praegune keeld end praktikas enam ei õigusta, kuna võrreldes 20. aasta taguse ajaga on tarbijakaitseõigus edasi arenenud ja kehtestatud on mh ebaausate kauplemisvõtete regulatsioon, mis kaitseb tarbija ostutehinguid laiemalt.
Nimemärgise tasumise riigilõivu suurendatakse 20-lt 30-le eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist TTJAsse, kus on parem tehniline võimekus ja ka sisuline pädevus. Tehakse tehnilisi muudatusi ka seadme ohutuse seaduses, kus edaspidi peab ettevõtja seadmetöö majandustegevusteate esitamisel juurde lisama ka kompetentse isiku kinnituse, kus isik kinnitab, et on teadlik oma seotusest ettevõtjaga ja vastutab ettevõttes seadmetöö tegemise eest.
Halduskoormuse vähendamine registreerimise osas puudutab ligi 300 ettevõtjat ja toob kümne aasta vältel prognoositavat kokkuhoidu sadades tuhandetes eurodes.
5. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Elering AS taotluse alusel algatatakse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kavandatava riigi eriplaneeringu eesmärk on uurida, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik rajada Paidest läbi Lihula Sõrve poolsaareni Saaremaal 330-kilovoldine elektrivõrk. Eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab regionaal- ja põllumajandusministeerium. Uue Läti-suunalise ühenduse rajamine Saaremaa kaudu võimaldaks kõige väiksema kuluga saada kahe riigi vahele kõige enam täiendavat võimsust. Rajada tuleks uued 330-kilovoldised liinid, Saaremaal praegu sellise võimsusega elektriliine pole. Eesti-Läti vaheline merekaabli trass valitakse planeeringuprotsessist eraldi hoonestusloaga.
Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda, Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva Maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kõrval hindab riik ka majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh mõjude hindamisega ja uuringutega kaasnevad kulud kannab Elering AS. Riigi eriplaneeringu koostamise eeldatav aeg on 2-3 aastat.
Eesti ja Läti elektri süsteemihaldurid Elering ja Augstsprieguma tīkls (AST) allkirjastasid uue elektriühenduse rajamiseks möödunud sügisel vastastikuse mõistmise memorandumi. Uue ühenduse läbilaskevõimsuseks on tööversioonis eeldatud 1000 megavatti ja ühendus võiks koos kaasnevate investeeringutega valmida 2030. aastatel. Eesti-Läti neljas ühendus on kavas rajada hübriidühendusena ehk lisaks kahe riigi elektrisüsteemide ühendamisele oleks võimalik selle külge liita ka taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi.
Eesti-Läti kolmas elektriühendus alustas tööd 2020. aastal. Kaks vanemat, Valga lähistel Eesti-Läti piiri ületavat ühendust uuendab Elering Balti riikide elektrisüsteemide Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimise suurprojekti raames. Esimese ühenduse uuendustööd on lõppenud, teise ühenduse rekonstrueerimise tähtaeg saabub 2024. aasta lõpus.
Planeerimisprotsessist on võimalik kõigil huvilistel osa võtta, planeeringu käigus kogutud info ja ettepanekud avalikustatakse ning selle üle toimuvad avalikud arutelud. Täpsemalt annab regionaal- ja põllumajandusministeerium kaasarääkimise võimalustest teada pärast planeeringu algatamist.
6. "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027" muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” esimesed muudatusettepanekud ning volitatakse regionaalminister Madis Kallast esindama Eestit läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahendite kasutamiseks aastatel 2023–2027 tuli kõigil liikmesriikidel koostada strateegiline programmdokument – ÜPP strateegiakava. Tegemist on muudatusega võrreldes eelmise eelarveperioodiga – selle maaelu arengukavad asendusid sisuliselt ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad olulisel määral (sh kõik otsetoetused) nii ÜPP I sammast (rahastus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF)) kui ka II sammast (rahastus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)). Vabariigi Valitsus kiitis Eesti ÜPP strateegiakava heaks 2022. a 9. juunil, Euroopa Komisjon kiitis Eesti ÜPP strateegiakava heaks 2022. a 11. novembril. Strateegiakava raames on kavas rakendada kokku 55 toetusmeedet ehk sekkumist, selle sekkumiste kogueelarve on 1 614 686 182 eurot. Esimeste strateegiakava sekkumiste, milleks olid otsetoetused ning pindala- ja loomapõhised maaelu arengu toetused, rakendamine algas 2023. a kevadel.
Strateegiakava olulisemad muudatused on järgmised:
- maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (edaspidi HPK) 2. standardi (märg- ja turbaalade kaitse) nõuet, mille kohaselt ei ole turvasmullaga põllumajandusmaal kündmine ja freesimine üldjuhul lubatud, täiendatakse erisusega, mille kohaselt võib turvasmullaga põllumaad üks kord nelja aasta jooksul künda ja freesida. 2024. aastal loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld, alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 70% ulatuses turvasmulda;
- HPK 6. standardi (minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel) puhul tuuakse nende kultuuride hulka, mille puhul talvise taimkatte nõue on üldreegli 50% asemel 30%, ka kartul, teiseks kehtestatakse aianduskultuuride ja kartuli kasvatajate määratlemiseks lävendiks 50% põllumaast ja püsikultuuride alusest maast, millel nad peavad nimetatud kultuure kasvatama;
- sekkumises 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ asendatakse senine toetuse maksmise põhimõte, maksta toetust maksimaalselt 100 hektari eest, 2024. aastast uuega, mille kohaselt makstakse toetust kuni 260 kindlakstehtud hektari eest, samuti suurendatakse toetuse ühikumäärasid – kavandatud ühikumäär praeguselt 91 €/ha-lt tõstetakse 114 €/ha-ni, minimaalne ühikumäär praeguselt 82 €/ha-lt 91 €/ha-ni ning maksimaalne ühikumäär praeguselt 100 €/ha-lt tõstetakse 150 €/ha-ni;
- sekkumises 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, sekkumises 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ ja sekkumises KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ muudetakse abikõlblikuks ka kasutatud seadme ostmine, kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja või kui selline investeering tehakse sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks ning kui kasutatud seade ei ole vanem kui viis aastat;
- sekkumises 2.5 „Väikest põllumajandusettevõtete arendamine“ ja sekkumises 3.1.1 muudetakse abikõlblikuks ka investeeringuid seadmetesse ja ehitistesse, mis tehakse tootmiseks vajalike sisendite (sh energia) varustuskindluse tagamiseks;
- sekkumises 3.1.1 muudetakse suurprojekti puhul abikõlblikuks ka investeering, mis on olemasoleva tervikliku tootmisüksuse või töötlemisüksuse ostmine;
- sekkumises 3.1.2 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“ muudetakse abikõlblikuks ka loomade ja muu aretusmaterjali soetamine ning sekkumises 2.6 „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“ muu aretusmaterjali (embrüod) soetamine;
- sekkumises KK1 muudetakse loomade heaolu ja bioturvalisusega seotud investeeringute puhul abikõlblikuks tegevuseks ka kodulindude pidamiseks mõeldud loomakasvatushoonete ehitamine, samuti piimakarjakasvatuses loomakasvatusehitiste ehitamine, juhul kui taotlejaks on noor põllumajandustootja;
- sekkumises 0.2 „Nõuandetoetus“ muudetakse toetuse taotleja määratlust – põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi teadmussiirde- ja nõustamisteenuseid koordineeriva keskuse ülesandeid täitva riigiasutuse asemel saab selleks nõuandeteenuse osutaja (nõustaja, mentor, ekspert), kellel on ekspertteadmised ning kelle sobivust nõuandeteenuse osutamiseks on nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmisega kinnitanud nimetatud riigiasutus. Samuti lisatakse toetuskõlblikkuse tingimustesse säte, mille kohaselt on taotleja toetuskõlblik, kui tema pädevust on kinnitanud toetatava nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmisega nimetatud riigiasutus.
Eelnõu esitatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõigete 1 ja 2 alusel.
7. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Euroopa Liidu programmperioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise korraldamiseks kinnitas valitsus 15. detsembril 2022. a perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja. Meetmete nimekiri koostati lähtuvalt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi.
Valitsuse 3. juulil 2023. a korraldusega nimekirja uuendati. Praeguse eelnõuga kehtestatakse taas uus meetmete nimekiri valitsuse 3. juulil 2023. a korraldusega kinnitatud nimekirja asemel. Uus nimekiri sisaldab programmperioodi 2021–2027 rakenduskava muudatusi, mis valitsus kinnitas 26. oktoobril 2023. a ja mis kinnitati Euroopa Komisjoni poolt ametlikult 14. detsembril 2023. a. Samuti kajastab nimekiri ministeeriumitelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid muudatusi.
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav Euroopa Liidu poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) 1,804 miljardit eurot.
8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on viiel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
9. Eesti kodakondsuse andmine (49 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 49 isikule naturalisatsiooni korras.
10. Eesti kodakondsuse äravõtmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsus võetakse ära isikult, kes kasutas selle taotlemisel pettust.
11. Eesti seisukohad poliitilise reklaami läbipaistvuse ja suunamise määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu nõukogus
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Justiitsminister esitab ülevaate põhjustest, miks Eesti jääb poliitilise reklaami läbipaistvuse ja suunamise määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus erapooletuks. Määruse eesmärk on aidata kaasa poliitreklaami siseturu nõuetekohasele toimimisele ja kehtestada ühtlustatud normid, mis tagavad poliitreklaami teenuste läbipaistvuse kõrge taseme. Samuti on määruse eesmärk kaitsta füüsilisi isikuid isikuandmete töötlemisel ja kehtestada selleks normid, mis käsitlevad suunamist poliitreklaami levitamise kontekstis. Eesti seisukohad määruse suhtes kiideti heaks 2.12.2021 VV istungil.
Eelnõu üldine lähenemisviis kiideti heaks üldasjade nõukogu 13.12.2022 istungil. Eesti jäi üldise lähenemisviisi heakskiitmisel erapooletuks; vastavad VV seisukohad kiideti heaks 8.12.2022. 6.11.2023 toimunud läbirääkimistel Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel jõuti poliitilisele kokkuleppele eelnõu lõpliku teksti osas. Teksti lõplik hääletus ELi nõukogus toimub lähikuudel ning sarnaselt üldise lähenemisviisi heakskiitmisele teeb Justiitsminister ettepaneku jääda hääletamisel erapooletuks.
Kuigi Eesti hinnangul on määruse eelnõu lõplik tekst võrreldes esialgse ettepanekuga oluliselt õigusselgem ning läbirääkimistel on õnnestunud mitmes küsimuses Eesti seisukohti kaitsta, ei vasta mõned määruse sätted endiselt Eesti seisukohtadele. Oluliseks probleemiks on määruse endiselt liiga lai kohaldamisala, sh on poliitreklaami mõiste defineeritud laiemalt kui reklaami mõiste ning laieneb reklaamile kõikides meediumites, mitte vaid internetis. Eesti hinnangul ei ole nii laialdane reguleerimine põhjendatud ning kuna valdkonda pole Eestis ka varem reguleeritud, siis võivad määrusega kehtestatavad nõuded raskendada demokraatlikes protsessides osalemist.
Eelnevast lähtuvalt jääb Eesti ELi nõukogus määruse eelnõu lõpliku teksti hääletamisel erapooletuks.
12. Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu Nõukogus ühtse loa direktiivi eelnõu hääletusel
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Siseminister esitab ülevaate põhjustest, miks Eesti jäi direktiivi kompromissteksti heakskiitmisel erapooletuks. Ühtse loa direktiiv käsitleb kolmanda riigi kodaniku elamisluba töötamiseks ja sätestab miinimumtingimused ühtse loa taotlemiseks ja töötamiseks ühtse loa alusel. Direktiivi muudatusettepanekuga lihtsustatakse ja kiirendatakse ühtse loa taotlemist, hõlbustatakse tööandja vahetamist ning lubatakse olla töötu, et otsida uut tööandjat.
Tulenevalt valitsuse ja Riigikogu heakskiidetud seisukohtadest, ei saa Eesti toetada ühtse loa direktiivi kompromissettepaneku sätteid, mis puudutavad esmase tööandja vahetamise võimaldamist pärast 6 kuud liikmesriigis töötamist ning lubatavat töötuks olemise perioodi. Süsteem, kus välismaalane on riigis töötanud lühikest aega ja võib olla töötu või vahetada tööandjat, toob kaasa täiendavaid kulutusi Eesti sotsiaalsüsteemile. See ei arvesta piisavalt ka töötaja esimese tööandja huvidega, kes on teinud kulutusi välismaalase riiki saabumiseks.
Direktiivi jõustumisel peab Eesti muutma eelkõige tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks regulatsiooni.
13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 22. jaanuari 2024. aasta istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
22. jaanuaril toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine Brüsselis, mille päevakorras on Vene agressioon Ukraina vastu ja olukord Lähis-Idas. Eestit esindab kohtumisel välisminister Margus Tsahkna.
