Valitsuse 18.3.21 istungi kommenteeritud päevakord

17.03.2021 | 19:45

​​​​​​​Valitsuse istung algab homme kell 10 ja toimub videoühenduse kaudu. Kuna peaminister Kaja Kallas on haigestunud, täidab peaministri ülesandeid riigihalduse minister Jaak Aab. Kontaktide vähendamiseks toimub valitsuse pressikonverents kell 12 virtuaalselt. Ajakirjanikel, kes soovivad pressikonverentsist osa võtta, palume ühendust võtta aadressil press@riik.ee. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning ettevõtluse- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
    • Jaga

1. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu

Euroopa Liidus on eesmärk on tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine ettevõtluskeskkond kogu Euroopa Liidu siseturul. Infoühiskonna teenused, seal hulgas veebipõhised vahendusteenused ja otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised. Infoühiskonna teenused võimaldavad uusi ärimudeleid, innovatsiooni, pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele. Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õiguskindluse tagamiseks lahendada. Seaduse muudatustega tagatakse EL määruse 2019/1150 (platvormide määrus) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) nõuetekohane ja mõjus täitmine Eestis.

Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada otsetehingute algatamist.

Olulisemate muudatuste hulgas määratakse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet teostama järelevalvet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle.  Seaduses täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata jätmise eest. Nähakse ette käibemaksukohustuslase numbri avaldamise kohustus nendele infoühiskonna teenuse osutajatele, kelle tegevuselt nõutakse käibemaksu.

2. Loovisikute ja loomeliitude seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Seaduse eelnõu

Loovisikute ja loomeliitude seadust muudetakse, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ning ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.

Loovisikute ja loomeliitude seadus võimaldab eelnõu kohaselt maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning koroonakriisi tõttu leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.

Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda, samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.

Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.

Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2021.

 

3. Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadusemuudatustega võetakse üle EL direktiiv, millega täpsustatakse  hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Lisaks kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10 tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumaid töötamisvõimalusi, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Valitsuskabinet andis heakskiidu muudatusele 18. juunil 2020.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (329 SE) kohta
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid.

17. veebruaril 2020. a jõustusid kodakondsuse seaduse muudatused, mille kohaselt anti Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad (või vanavanemad) on elanud Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, võimalus saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras. Eesti kodakondsuse andmise otsus jõustub tingimusel, et isik on muu riigi kodakondsusest loobunud. Esitatud eelnõu (329 SE) seletuskirja kohaselt on otsuse jõustumise tingimus põhjendamatu takistus.

Eestis elavate inimeste Eesti kodakondsuse saamise teema on keerukas ning otsuseid muutmiseks ei saa teha kiirustades. Siseministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu suhtes seisukohta mitte kujundada. Siseministeerium leiab, et arutelu, kellele ja millistel tingimustel annab Eesti Vabariik oma kodakondsuse ja kas selle saamise tingimuseks on kõigil isikute gruppidel või osal neist muu riigi kodakondsusest loobumine, on ühiskonnas vajalik. Siseministeerium peab põhjendatuks laiapõhjaliste vastavasisuliste arutelude jätkamist.

 

2) Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (339 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga suurendada nooremate kui kuueteistaastaste laste kaitset seksuaalkuritegude eest. Eelnõu kohaselt luuakse mitme paragrahvi muudatuse tulemusel maksimaalmääraks esmakordse kuriteo sooritamise korral kümme aastat vangistust ja mitmendal korral kuni viisteist aastat vangistust.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda arvamuse andmisest.

Siseministeerium peab oluliseks kaaluda ja analüüsida ettepanekuid, mis aitavad vähendada alaealiste vastu suunatud kuritegevust, kuid leiab, et eelnõu ei aita kaasa soovitava eesmärgi saavutamisele.

EKRE fraktsiooni esitatud eelnõu ja seletuskiri on identsed 2017. aastal esitatud seaduse eelnõuga 561 SE, mida toona ei toetatud. Eelnõu juurde esitatud seletuskiri on väga napp ja selles puuduvad veenvad põhjendused muudatuste vajalikkusest, samuti kuluanalüüs.

Muudatusettepanekud, mis käsitlevad vangistuse ülemmäära tõstmist, ei arvesta karistusseadustiku eriosa sanktsioonisüsteemiga ega teiste alaealiste suhtes või seksuaalse enesemääramise vastu toime pandud süütegude eest mõistetavate karistustega. Riigiprokuratuur märgib, et eelnõus pakutakse mittekontaktsete seksuaalse iseloomuga kuritegude sanktsioonimäära tõstmist 10-le aastale, jättes arvestamata, et täna ei ulatu paljude kontaktsete seksuaalkuritegude karistused üle 8 aasta.

Eelnõus välja pakutud muudatused toovad kaasa absurdse olukorra, kus alaealisele kohtumiseks ettepaneku tegemine oleks raskemini karistatav, kui sellele järgnev seksuaalvahekord.

Alaealise seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega seonduvate muudatusettepanekute osas on vajalik eelnev ühiskondlik ja poliitiline diskussioon, kuna tegemist ei ole pelgalt kriminaalpoliitilise otsusega vaid see on laiem väärtusotsustus, mille tegemisse tuleb kaasata erinevate valdkondade eksperte. Eapiiri tõstmine ei saa olla lihtsalt ühe numbri asendmaine teisega, vaid sellel peavad eelnema nii sisuline kui õiguslik analüüs, et lõpuks tehtav muudatus oleks kooskõlas euroopalike arusaamade, väärtuste ja arengutega.

 

3) Arvamuse andmine Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid sooviga muuta presidendi valimiskogus volikogu esindajate arvu määramise reeglistikku selliselt, et säiliks senine, enne 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi kehtinud vahekord Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Asjaolu, et haldusterritoriaalse reformi tulemusena vähenes oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste arv ning seetõttu ka volikogude esindajate arv valimiskogus, on olnud teada 2017. aastast.

Vabariigi Presidendi valimine toimub 10. augustist kuni 29. septembrini. Justiitsministeerium märgib, et see tähendaks valimisseaduse kiirkorras muutmist, mida nad ei toeta. Seaduse eelnõu arutelu ja võimalik vastuvõtmine jääks aega, mil valimisteni jäävad mõned kuud, see ei ole kooskõlas põhimõttega, et valimisreeglid peavad olema selged aegsasti enne valimisi.

 

4) Arvamuse andmine ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (341 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid sooviga näha ravikindlustuse seaduses ette uus ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum, milleks on nakatumine uudsesse ohtlikku nakkushaigusesse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses. Eelnõu kohaselt on kindlustatud isikul nakatumisel õigus saada haigushüvitist alates esimesest töövabastuse päevast 100 protsenti sissetulekust kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani.

Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium teevad valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Sotsiaalministeerium on valitsusele esitanud seaduseelnõu, mis lahendab osaliselt ka eelnõu 341 SE küsimusi. Valitsus algatas 10. märtsil nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused, mille kohaselt jätkatakse 1. maist kuni 2021. aasta lõpuni haigushüvitise maksmise korda, kus tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast päevast. Rahandusministeerium leiab, et eelnõu kohta seisukoha kujundamisel tuleb arvesse võtta nii haigekassa kui ka riigieelarve rahalisi võimalusi. Eelnõukohased muudatused tooksid 2021. aastal kaasa lisavahendite vajaduse summas 8,5 miljonit eurot, millega ei ole 2021. aasta riigieelarves arvestatud.

 

5. Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. a määruse nr 90 "Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse muutmise vajadus tuleneb asjaolust, et loomisel on automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS), mille valmimise ajaks jõustuvad õiguslikud alused erinevates seadustes ja määrustes. ABIS on keskne andmekogu, kuhu koondatakse erinevate riiklike menetluste raames kogutud ning praegu eri andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed. Enne nimetatud muudatuste jõustumist ja andmekogu ABIS töölehakkamist on vaja teha tehniline muudatus, mis puudutab riiklikku sõrmejälgede registrit.

Põhimäärust täiendatakse siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) ülesannetega. Eelkõige on SMIT-i ülesandeks registri arendamine ja valmiva arenduse käigus testimine ning andmete migratsioon ABIS-e kasutusele võtmiseks.

Määrus jõustub üldises korras.

 

6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise tõttu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsuse kolm määrust viiakse kooskõlla töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehtud muudatusega.

Muudetavad valitsuse määrused sätestavad teenistusülesannete täitmisel ametniku hukkumise, surma või töövõime kaotusega lõppenud juhtumi asjaolude registreerimise ja uurimise töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud korra kohaselt. Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisel muutus vastava korra andmise aluseks oleva volitusnormi asukoht, siis muudetakse vastavalt viiteid ka valitsuse määrustes.

Määrus jõustub üldises korras.

 

7. Riikliku pensioni 2021. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus kinnitab riikliku pensioni 2021. aasta indeksi väärtuseks 1,016.

Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid 1. aprillist 2021. a keskmiselt 1,6 protsenti. Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Tarbijahinnaindeks langes 2020. aastal võrreldes 2019. aasta keskmisega 0,4 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv on Rahandusministeeriumi andmetel 2,1 protsenti. 2021. aastal on rahvapensioni määr pärast indekseerimist 225,18 eurot (praegu 221,63 eurot), pensioni baasosa 219,30 eurot (praegu 215,51 eurot) ja aastahinne 7,206 eurot (praegu 7,104 eurot).

Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusega tõstetakse pensioni baasosa pärast indekseerimist täiendavalt 16 euro võrra ja rahvapensioni 30 euro võrra. Seega suureneb pensionide baasosa 219,30 eurolt 235,30 euroni. Rahvapensioni suurendatakse pärast indekseerimist 30 euro võrra, mis tingib rahvapensioni kasvu 225,18 eurolt 255,18 euroni. Näiteks 15-aastase pensioniõigusliku staažiga isiku vanaduspension on pärast indekseerimist 327,40 eurot ja pärast täiendavat baasosa tõusu 343,40 eurot, 30-aastase staažiga isiku vanaduspension on pärast indekseerimist 435,49 eurot ja pärast täiendavat baasosa tõusu 451,49 eurot ja 44-aastase staažiga isiku vanaduspension on pärast indekseerimist 536,38 eurot ja pärast täiendavat baasosa tõusu 552,38 eurot.

Riiklike pensionide indekseerimise eeldatav maksumus käesoleval aastal on 23 712 000 eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse ligikaudu 321 000 pensionäril. Riiklike pensionide tõusu kogukuludeks 2021. aastal on 83 774 000 eurot ja vahendid selleks on ettenähtud riigieelarves.

Määrust rakendatakse 2021. aasta 1. aprillist.

 

8. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud 2020. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel alates 1. aprillist.

2020. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks (ISM) kinnitatakse 3234,45 eurot. ISMist sõltub pensionikindlustatu kindlustusosak, millest omakorda sõltub pensioni kindlustusosa suurus. Isiku kindlustusosaku arvutamiseks jagatakse tema eest 2020. aastal makstud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ISMiga.

2020. aastal töötanud pensionäride pensionid suurenevad, sest neile lisandub eelmise aasta töötamise eest kindlustusosak, mis arvutatakse kasutades praegu kinnitatavat ISMi. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on 3234,45 eurot, on tema kindlustusosak 1,000. Kui isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on näiteks 6468,90 eurot, on tema kindlustusosak 2,000. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on näiteks 1617,23, on tema kindlustusosak 0,500. Kindlustusosak korrutatakse läbi aastahindega ja sellevõrra suureneb lisaks indekseerimisele ja pensioni baasosa tõusule eelmisel kalendriaastal töötanu pension. Eelmisel kalendriaastal sai sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 737 500 isikut, kellest 132 495 olid pensionärid.

Alates 1. aprillist on eelmisel kalendriaastal töötanud isikute kindlustusosakud nähtavad Eesti teabeväravas eesti.ee.

2019. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks oli 3057,23 eurot.

 

9. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus muudab ja täiendab selliste haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimid kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral Eesti Haigekassa ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75.

Haiguste loetellu, mille ravimite soodustus on 75 protsenti, lisatakse lame lihhen. Lame lihhen ehk punane lame sammaspool on nahal ja limaskestadel avalduv krooniline nahahaigus, mis kuulub koos psoriaasiga paapuloskvamoossete haiguste rühma. Uue haiguse lame lihhen lisamine haiguste loetellu puudutab ligikaudu viitkümmet patsienti ning toob kaasa haigekassa ravimihüvitiste eelarvele täiendava kulu maksimaalselt 121 478 eurot aastas.

Samuti tehakse täpsustus juba loetelus kehtestatud haiguse, kuiva silma sündroomi, diagnoosi koodides.

Muudatustest tekkiv kulu kaetakse haigekassa ravimihüvitiste eelarvest, seega muudatuse rakendamisega riigieelarvele täiendavat kulu ei kaasne.

Määrus jõustub 1. aprillil 2021.

 

10. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kehtestatakse uus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Eelnõu eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud isikutele.

Ravimiteenusena lisatakse loetellu SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 infektsiooni spetsiifiline ravim remdesiviir, mida seni on hangitud Euroopa Liidu kesksete hangete kaudu ja rahastatud valitsuse reservist. Samuti lisatakse loetellu pneumo- ja meningokokkinfektsiooni vaktsiinid, et vaktsineerida riskirühmad, kellel ilma vaktsiinita on suur oht raskelt haigestuda, peamiselt nõrga immuunsüsteemiga patsiendid.

Perearstiabis lisatakse baasrahasse veebiregistratuuri liidestamiseks ja toimimiseks vajalik ressurss, et tagada SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 vastase vaktsineerimise sujuvam korraldus kõikides perearstikeskustes.

Muudetakse alustavate tervisekeskuste eest tasumise põhimõtteid. Tervisekeskus on ühtses taristus üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kus osutab üldarstiabi vähemalt kolm nimistuga perearsti, kelle nimistute suurus kokku on vähemalt 4500 isikut, täidetud on ministri määrusega ette nähtud ruuminõuded ning seal osutatakse ka ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust, füsioteraapiateenust ja koduõendusteenust. Muudatus puudutab alustavaid keskusi, kus on teenuste osutamine ja ruuminõuded täidetud, kuid ei ole võimalik olnud kaasata kolmandat nimistut. Kahe nimistuga tervisekeskust rahastatakse edaspidi sarnaselt miinimumnõuded täitnud kolme nimistuga tervisekeskusega. Kahe nimistuga tervisekeskuse rahastamine on planeeritud juhtprojektina 2021. a lõpuni, mil hinnatakse projekti rakendumise edukust.

Koolitervishoius nüüdisajastatakse teenuste piirhinda ühe õpilase kohta ühes kalendrikuus. Vahenditesse lisati ambukott (käsi-hingatamisseade) ja lähedale nägemise kaart, samuti korrigeeriti teenusehindasid vastavalt tegelikkusele.

Eriarstiabis lisatakse loetellu jäseme või lülisamba koonuskimp-kompuutertomograafia, et kiiremini ja väiksema kiirguskoormusega diagnoosida luumurde. Uus teenus on oma olemuselt jäsemete ja lülisamba 3Dröntgenuuring. Uuringut kasutatakse, kui tavapäraselt tehtud 2D ülesvõtted jäsemetest ja lülisambast ei ole piisavalt täpsed luulise patoloogia hindamiseks või luumurdu ei ole näha, aga kliiniliselt on tugev kahtlus murrule.

Uuendatakse uroloogia teenuste, diagnoosipõhiste kompleksteenuste (DRG), isikukaitsevahendite ja köhimisaparaadi kodukasutuse piirhindu.

Tervishoiuteenuste loetelus tehtud muudatused on heaks kiidetud Eesti Haigekassa nõukogus 26. veebruaril 2021.

Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste rahaline kogumõju alates 1. aprillist 2021. on ca 2,73 miljonit eurot, millega on arvestatud haigekassa 2021. aasta eelarve koostamisel.

Tervishoiuteenuste loetelu muudatusettepanekud on esitanud Eesti Haigekassa, terviseamet ja erialaühendused.

Määrus jõustub 1. aprillil 2021.

 

11. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Paide linnale (Viisu külas Vartsu tee 2 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Paide linnale Viisu külas asuv Vartsu tee 2 kinnistu. Paide linn vajad seda vahetusmaana, et saaks valmis ehitada kergliiklustee, mis planeeringu kohaselt läbib ka eraomandis olevaid kinnistuid.

 

12. Nõusolek Maaeluministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks isikule (Haljala vallas Koljaku külas Suvekodu kinnistu)
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Maaeluministeeriumile antakse nõusolek võõrandada harilikule väärtusele vastava tasu, s.o 53 900 euro eest Lääne-Virumaal Haljala vallas Koljaku külas asuv Suvekodu kinnistu selle senisele kasutajale, kes on elanud kinnistul asuvas hoones alates selle valmimisest 1982. aastal.

1994. a esitas kinnistu kasutaja taotluse kinnistul paiknevate hoonete erastamiseks, mis jäeti rahuldamata, kuna vara oli kantud riigi omandisse jääva vara nimekirja põhjendusel, et see on vajalik veterinaarjaoskonna tööks. Praegu on riigi kinnisvararegistris nimetatud kinnisasi märgitud kui riigile mittevajalik.

Kasutaja on elanud üürnikuna nimetatud kinnistul alates hoonete valmimisest ning osales oma ajal aktiivselt veterinaarravila ehitamisel ja ka kinnistu hilisemal korrastamisel. Nende ligi 40 aasta jooksul on ta panustanud oma isiklikke vahendeid nii hoonete remontimiseks kui ka kinnistu korrashoiuks.

 

13. Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a korralduse nr 367-k ”Valitsuskomisjoni moodustamine maksupettuste tõkestamise abinõude väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks” muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Komisjoni koosseisu lisatakse rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler. Siseministeeriumi ettepanekul arvatakse komisjoni koosseisust välja politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitsei peadirektorid ja siseministeeriumi kantsler.

 

14. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2020. a korralduse nr 7 „Raha eraldamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Välisministeerium saab kasutada talle 2020. aastal Kolme mere algatuse tippkohtumise ja ärifoorumi korraldamiseks valitsuse reservist eraldatud vahendite jääki nimetatud algatuse jätkutegevusteks.

 

15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile Politsei- ja Piirivalveameti koroonaviiruse levikuga seotud piirangute üle järelevalve teostamise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseministeeriumile eraldatakse valitsuse reservist 226 785 eurot, et katta politsei- ja piirivalveameti kulud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud piirangute üle järelevalve tegemisel 13. detsembrist 2020 kuni 17. jaanuarini 2021.

 

16. Rahandusministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Rahandusministeeriumi kantsler saab teatavaks valitsuse otsuse vastuvõtmisel.

 

17. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a korralduse nr 130 „Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni koosseis“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Komisjoni koosseisust arvatakse välja maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid ja ekspert Riina Varts ning uuteks liikmeteks määratakse välisluureameti peadirektor Mikk Marran ja Fontes PMP OÜ partner Piret Jamnes.

 

18. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning kes on toime pannud neli väärtegu. Isiku karistatus on käesolevaks ajaks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

19. Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister esitab valitsusele ettepaneku Euroopa Kohtu kohtuniku kandidaadi esitamiseks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 253 teise lõigu kohaselt asendatakse iga kolme aasta tagant osaliselt Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid. 6. oktoobril 2021. a lõpeb muuhulgas 14 kohtuniku ametiaeg. Sellega seoses palus Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat asjaomastel liikmesriikidel esitada 30. novembriks 2020. a oma kandidaadid vabanevatele ametikohtadele.

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 22. märtsi 2021. aasta istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

22. märtsil 2021. aastal toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus tulevad peamiste teemadena arutamisele Türgi ja Euroopa Liidu lõunanaabrus. Lisaks kiidetakse heaks ilma täiendava aruteluta Euroopa Liidu globaalse inimõiguste sanktsioonirežiimi esimene geograafiliselt tasakaalustatud pakett. Toimub ka mitteametlik videokohtumine ÜRO Inimõiguste Ülemvolinik Michelle Bachelet’ga. Materjali on lisatud ülemkogu ettevalmistavalt seisukohad Euroopa Liidu vaktsiinide jagamise mehhanismi kohta.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus