1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (587 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi.
Eelnõu järgi algatatakse rahvahääletus volikogu või vähemalt kümne protsendi hääleõiguslike valla- või linnaelanike, kuid mitte vähem kui kolmekümne hääleõigusliku valla- või linnaelaniku poolt. Kohalikule rahvahääletusele ei saa panna riigielu küsimusi ning küsimusi, mille rahvahääletuse tulemus võib olla seadusega vastuolus. Rahvahääletus peab toimuma aasta jooksul esitamise ajast ja tulemus on siduv, kui hääletusel osaleb vähemalt kolmkümmend protsenti valimisõiguslikest elanikest, muul juhul ei ole tulemus siduv.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna sellest ei nähtu, miks on vajalik või millist lisandväärtust annaks olemasolevale kohalikule rahvaalgatusele ja -küsitlusele täiendava kohaliku rahvahääletuse vormi juurde loomine. Kohalike omavalitsuse elanike osaluse ja kaasamisega seonduvad muudatused vajavad põhjalikumat kaalumist ja põhimõttelist poliitilist kokkulepet.
2) Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga mitte lubada enam kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletusõigust välismaalasele, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Muudatus ei puuduta Eesti või teisi Euroopa Liidu kodanikke.
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada eelnõu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 156 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad inimesed, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. Seega on seadusandja pädevuses otsustada, millised isikute grupid täpselt on hääleõiguslikud.
Erinevalt Riigikogu valimistest ei määrata volikogu valimistel legitimeerivat subjekti põhiseaduses kodakondsuse kriteeriumi alusel. Selline lähenemine oli põhiseaduse koostajate poolt taotluslik. -Kohaliku omavalitsuse valijaskonna laiendamist võrreldes Riigikogu valimistega motiveeriti Põhiseaduse Assamblees vajadusega arvestada Eestis reaalselt kujunenud olukorda ja kogukondade püsielanikkonda.
Lisaks juhib justiitsministeerium tähelepanu, et eelnõu ettevalmistajad näevad ette hääletamise õiguse äravõtmise kõigilt välismaalastelt, eristamata seejuures erinevaid riike. See tähendab, et hääletamise õigust ei oleks enam näiteks Eestis elavatel Euroopa Liitu mitte kuuluvate Euroopa riikide kodanikel – nende hulka kuuluvad käesoleva aasta maikuu seisuga näiteks 434 Suurbritannia kodanikku ja 120 Norra kodanikku. Lisaks jääks ka 173 Ameerika Ühendriikide kodanikku ilma hääletamise õigusest. Venemaa kodanikke on käesoleva aasta maikuu seisuga valijate nimekirjas 70 411 ning määratlemata kodakondsusega isikuid on valijate nimekirjas 62 748.
2. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. a määruse nr 13 "Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt lihtsustakse mitmekordsete lennulubade taotlemise korda NATO-le kuuluvatele õhusõidukitele, mis ühtlasi loetakse ka riiklikeks õhusõidukiteks. Kaitseministeerium väljastab edaspidi NATO õhusõidukitele ühekordsete lubade asemel aastased lennuload.
Samuti võetakse kasutusele uus lennuloa taotluse vorm, mida saavad kasutama hakata kõik need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on allkirjastanud Euroopa Kaitseagentuuri ja liikmesriikide vahel sõlmitud tehnilise kokkuleppe „Piiriülese õhus liikumise protseduurid Euroopas“.
Muudatused jõustuvad üldises korras.
3. Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumisel osalenud pakkujate nimekirja, kellele makstakse toetust, osaline kehtetuks tunnistamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja taristuminister kuulutas 2020. aasta mais välja taastuvenergiast elektri tootmise vähempakkumise, et leida soodsaima toetusmääraga alla 1 MW elektrilise võimsusega taastuvat energiaallikat kasutava tootmisseadmega energia tootjad. Sama aasta 19. novembril kinnitati vähempakkumise võitnud tootjad. Kuna kaks tootjat ei jõudnud tootmise alustamise tähtpäevaks tootmisseadmeid valmis, tuleb nende osas vastav valitsuse korraldus kehtetuks tunnistada.
4. Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Sohlu kruusakarjääri mäeeraldisel
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Seoses Põhja-Pärnumaa valla vastuseisuga Sohlu kruusakarjääris maavara kaevandamisele taotletakse valitsuselt nõusolekut kaevandusloa andmiseks OÜ-le Eesti Killustik. Valitsus saab kaevandusloa andmiseks anda nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab keskkonnaamet.
Ülekaalukaks riigi huviks Sohlu karjääris maavara kaevandamiseks on nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui keskkonnaministeeriumi hinnangul Rail Balticu raudtee ehitamiseks sobiliku kruusa olemasolu. Karjäär paikneb Rail Balticu trassi läheduses.
Kohalik omavalitsus on karjäärist maavarade kaevandamise vastu mitmel põhjusel. Rail Balticu raudtee hakkab läbima kohalikku rohevõrgustiku koridori, kus liiguvad loomad, lisaks häirib raudtee ehitamine ja kruusa kaevandamine kohalike inimeste elu.
Taotletav Sohlu kruusakarjäär asub hõredalt asustatud alal. Loomade liikumisvõimaluste säilimiseks on üle raudtee plaanis rajada ökodukt. Kaevandustegevus on ajaliselt piiratud seni, kuni Rail Balticu ehitustöö on piirkonnas lõppenud. Keskkonnaamet saab kaevandamisloa andmisel täiendavate tingimuste määramisel arvesse võtta ka teisi leevendusmeetmeid, mis on toodud keskkonnamõjude eksperthinnangus ja ulukiekspertiisis.
5. Riigi tegevusvaru moodustamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti Varude Keskusele antakse ülesanne moodustada vähemalt 1TWh ulatuses maagaasivaru ja vähemalt 7500 tonni ulatuses teraviljavaru. Maagaasivaru võib hoiustada Eestis ja Lätis. Kulud kaetakse 2022. aasta lisaeelarvest. 1 TWh gaasivaru hinnaks on arvestatud kuni 170 miljonit eurot ja 7500 t teraviljavaru hoiukulude katteks on lisaeelarves arvestatud 450 000 eurot.
Riigi tegevusvaru moodustatakse arvestades maagaasi- ja teraviljaturgudel valitsevat ebakindlust tarnete piisavuse ja õigeaegse kättesaadavuse osas seoses Venemaa suuremahulise agressiooniga Ukrainas.
6. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kose vallale (Kuivajõe külas Parkla kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusoleku võõrandada tasuta Kose vallale Kuivajõe külas asuv Parkla kinnistu (transpordimaa) suurusega 9068 m2 . Pärast Tallinn-Tartu maantee Kose-Võõbu lõigu väljaehitamist muutus kinnistu tupikteeks ja sellel asuvale parklale on jäänud pigem kohaliku liikluse funktsioon.
Kinnistut kasutatakse kõrval asuvatele kinnisasjadele ligipääsuks, veokite parkimiseks ning „pargi-ja-reisi parklana“.
2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Püha külas Tammiku tee L2 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Erki Savisaar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab valitsus keskkonnaministeeriumile nõusoleku võõrandada tasuta Saue vallale Püha külas asuv Tammiku tee L2 transpordimaa pindalaga 1674 m2. Kinnistul asub praegu kruusakattega tee, mis tagab juurdepääsu selle kõrval asuvatele kinnistutele.
7. "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020" kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks muudetud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“.
Rakenduskava muudatused on peamiselt seotud REACT-EU (Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe) II osa vahendite lisandumisega summas 29 670 233 eurot. REACT-EU on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks.
Arvestades rakendusperioodi kiiresti lähenevat lõppu (31. detsember 2023. a) on ettepanek lisaraha suunata juba REACT-EU I osa kasutuselevõtu raames välja töötatud meetme tegevustesse.
Lisaks tuuakse selgelt sisse, et rakenduskava sihtrühm on ka sõjapõgenikud ning neil on võimalik saada toetust juba välja töötatud meetme tegevustest. Energiakriisi valguses lisatakse energiatõhususe suunda väikeelamute energiatõhususe meede eelarvega 1,38 miljonit muude tegevuste jääkide arvelt.
Muudatused on mitteametlikult läbi räägitud Euroopa Komisjoniga. Valitsuse kinnitamise järel esitab rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. REACT-EU vahenditest rahastatud tegevused on abikõlblikud tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2020.
8. Euroopa Inimõiguste Kohtu ad hoc kohtunike heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab ettepanku kiita heaks Euroopa Inimõiguste Kohtu ad hoc kohtunikud.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt peavad konventsiooniosalised esitama iga nelja aasta järel uue ad hoc kohtunike nimekirja või pikendama seniste ad hoc kohtunike volitusi. Kui konventsiooniosalisest riigist valitud kohtunik puudub või tal ei ole võimalik osaleda, täidab kohtuniku ülesandeid isik, kelle kohtu esimees valib konventsiooniosalise varem esitatud nimekirjast.
9. Sihtasutuse Rootsi-Eesti Koostööfond juhatuse liikmete määramine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Sihtasutuse Rootsi-Eesti Koostööfond juhatuse liikmeteks määratakse Hendrik Voll, Jaan Manitski, Yoko Alender ja Kadri Land kuni 17. aprillini 2025.
Koostööfond loodi Rootsi valitsuse otsusega 2018. aasta detsembris, Rootsi riik paigutas sellesse 10 miljonit Rootsi krooni (veidi alla 1 miljoni euro). Koostööfondi peamine eesmärk on arendada kahe riigi koostööd ühiskondlikel, majandus- (rõhuga iduettevõtlusel) ja kultuuriteemadel. Eesti panusena eraldas valitsus 2019. aastal fondi 150 000 eurot Eesti sissemakseks fondi algkapitali.
Koostööfondi tööd juhib kaheksast liikmest koosnev juhatus, kuhu kuulub neli Rootsi ja neli Eesti esindajat. Fondi põhikirja kohaselt määratakse juhatuse liikmed ametisse kolmeks aastaks. Mandaadiperioodi saab pikendada ühe korra kolme aasta võrra (ja erandjuhul veel ühe korra). Algselt määratud liikmetest on kahte vahepeal muudetud. Välisministeerium teeb ettepaneku jätkata koostööfondi juhatuse seniste liikmetega.
10. Regioonide Komitee perioodi 2020–2025 liikme kandidaadi esitamine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigihalduse minister teeb ettepaneku kinnitada Regioonide Komitee uueks põhiliikme kandidaadiks perioodiks 2020-2025 Tallinna Linnavolikogu liige Jevgeni Ossinovski lähtuvalt Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekust.
Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandva staatusega poliitiline kogu, mille ülesandeks on kaasata regionaalsed ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi. Komitee liikmeteks võivad olla kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse liikmed, kes kinnitatakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt liikmesriigi ettepanekul.
Seoses Tiit Teriku nimetamisega kultuuriministriks 8. novembrist 2021 peatusid tema volitused Tallinna Linnavolikogu liikmena valitsuse liikme volituste täitmise ajaks ning lõppes mandaat Regioonide Komitee liikmena.
Komitee liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks. Praegune Regioonide Komitee mandaadiperiood algas jaanuaris 2020. Eestil on Regioonide Komitees seitse mandaati.
11. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
12. Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile ÜRO info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ulatusliku rahvusvahelise konventsiooni läbirääkimistel osalemiseks volituste andmise kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Otsuse eelnõuga antakse Euroopa Komisjonile luba alustada liidu nimel läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu väljatöötamiseks. Uue ÜRO konventsiooni eesmärk on näha ette õiguslikult siduv instrument info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuritegelikul otstarbel kasutamise vastase võitluse ja küberkuritegevuse kohta.
Konventsioon käsitleks nii materiaal- kui ka menetlusõiguse aspekte, samuti rahvusvahelist koostööd osalisriikide vahel. Otsuse lisaga kinnitatakse läbirääkimiste juhised, mis keskenduvad järgmistele aspektidele: konventsioon peab vastama Euroopa Nõukogu küberkuritegevusvastase konventsiooni ehk Budapesti konventsiooni standarditele; konventsioon peab ette nägema piisavad tagatised põhiõiguste kaitseks; konventsioon peab vastama EL õigusele ning võimaldama ka Euroopa Liidul konventsiooniga ühinemist.
Eesti toetab Euroopa Komisjonile mandaadi andmist läbirääkimisteks, kuivõrd konventsioon võib mõjutada liidu ühiseid õigusnorme. Eesti leiab, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sisu ei ole tervikuna Euroopa Liidu ainupädevuses ning liikmesriikidel on pädevus osas, mis ei ole reguleeritud Euroopa Liidu kriminaalõigust ja rahvusvahelist koostööd käsitlevate õigusaktidega. Eesti toetab nõukogu otsuse lisas toodud läbirääkimisjuhiseid, mille eesmärk on tagada konventsiooni kooskõla Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas põhiõiguste- ja vabaduste kaitse ja isikuandmete nõuetekohane kaitse.
13. Eesti seisukohad eurorühma 23. mai 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 24. mai 2022. a istungil
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eurorühma kohtumisel arutatakse euroala majandus- ja eelarve olukorda ning Euroopa Komisjon tutvustab 16. mail avaldatud kevadist majandusprognoosi. Antakse ülevaade Euroopa Stabiilsusmehhanismi juhi valimise protseduurist ja toimub ka kandidaatide tutvustamine. Eurorühma kaasavas formaadis arutatakse pangandusliiduga edasimineku teekaarti.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu püüab uuesti saavutada kokkulepet EL direktiivi eelnõus ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta. Ministrid käsitlevad ka sõja majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid. Antakse ülevaade taastekavade rakendamise seisust ja aprillis toimunud G20 ja IMF kohtumistest. Komisjon tutvustab tarkade grupi aruannet EL tolliliidu tulevikust. Eesistuja ja komisjon annavad ka ülevaate finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. Nõukogu kohtumise eel toimub iga-aastane dialoog Lääne-Balkani riikide ja Türgiga.
