1. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitles tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele.
Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele (EÜ) nr 1370/2007 tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud.
Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise kord.
2. Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadust muudetakse, et parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil. Kui seni on KOVidel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks raha riigilt taotleda, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud KOVide toetusfondi.
Vahendid jaotatakse KOV-ide vahel proportsionaalselt elanike arvule, tagades, et minimaalne toetus KOV-i kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See muudatus võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid.
Püsivam rahastusmehhanism annab KOV-idele suurema autonoomia sobivate teenuste pakkumisel.
Seniste taotlusvoorude raames on KOV-id pakkunud mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (nt muusika-, kunsti-, liikumisteraapia), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025.
3. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmisega antakse haiglaapteekidele õigus vedada sisse ravimeid ja ravimi toimeaineid. Haiglaapteegid varustavad haiglat, mille struktuuriüksus ta on, või kokkuleppel teisi haiglaid, hoolekandeasutusi või kiirabi.
Haiglaapteegid peavad hakkama teavitama ravimiametit ravimite sisseveost, kontrollima ravimi müügiloa vastavust, pidama ravimite üle arvestust, kontrollima säilitamisnõudeid ja esitama ametile ka statistikat.
Muudatus ei ole mõeldud äritegevuseks: haiglaapteegid ei saa lisada ravimitele juurdehindlust ega osaleda teiste haiglate hankepakkumistel.
Eelnõu vastuvõtmisel on Eesti ravimite hulgimüüjatel endiselt võimalus osaleda haiglate hankepakkumistel ja sobiva hinna ning tootevaliku pakkumisel turustada ravimeid haiglatele edasi.
1. aprilli seisuga on ravimiameti andmetel Eestis kokku 24 haiglaapteeki.
Ravimite hulgimüügi koguturust moodustab ravimiameti statistika alusel müük haiglaapteekidele 28 protsenti ehk ligi 129 miljonit eurot.
Kui haiglaapteek ei soovi ravimeid otse sisse vedama hakata, jätkub ravimite hankimine senisel viisil.
4. Riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt tõstetakse sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaks suurenenud menetluskuludele. Lõivude tõstmine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba.
Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45% menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest. See aitab tagada avalike teenuste jätkumise ja kvaliteedi.
Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 euroni. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 euroni, ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 euroni. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest.
Kuna taotlusi ja muudatusi tegevuslubades ei tehta suures mahus, ja need on sageli ühekordsed, siis ei ole riigilõivude tõus ettevõtetele ja teenuseosutajatele liiga koormav.
2025. aastaks prognoositakse riigilõivutulude kasvu ca 139 000 euro võrra.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025.
5. Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande heakskiitmine" eelnõu
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Riigi majandusaasta koondaruandest saab ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisust ja -tulemusest, samuti rahavoogudest ja see võimaldab Riigikogul kontrollida valitsust.
Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Riigikontroll leidis, et riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.
Riigikontroll tegi märkuse riigieelarve täitmise aruandes kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise andmete kohta.
Auditi tulemusel soovitas riigikontroll:
Kaitseministril lähtuda soetuste kajastamisel eelarve täitmise aruandes Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest, koostöös riigi tugiteenuste keskusega vaadata üle varude raamatupidamises ja eelarve täitmises kajastamise põhimõtted ning koostöös riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektori ja kaitseväe juhatajaga jätkata varade arvestuse, inventeerimise ja teiste tööprotsesside parandamist.
Rahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid.
Sotsiaalkaitseministril tagada piisav ressurss inventuurieelse analüüsi ja inventuuri korraldamiseks sotsiaalkindlustusametis.
6. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra muutmise eesmärk on ajakohastada elektroonilise salastatud teabe töötlemise põhimõtteid ja selleks kasutatavate töötlussüsteemide tehniliste andmete ja turvameetmete salastamise aluseid, muutes need paindlikumaks.
Muudatused jõustuvad 1. oktoobril 2024. aastal.
7. Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2025–2028
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2025-2028.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta kehtivad töötuskindlustusmakse määrad muutmata. Eelnõu kohaselt jääb kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%).
Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4%, laekub prognoosi kohaselt töötuskindlustusmakseid 2025. aastal ligikaudu 325 miljonit eurot, 2026. aastal ligikaudu 342,4 miljonit eurot ning 2027. ja 2028. aastal vastavalt 359,4 miljonit eurot ja 376,5 miljonit eurot.
Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadel: töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt. Eelnõu järgi tagatakse töötukassale ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid aastateks 2025-2028.
Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks kehtestab valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Ettepaneku töötuskindlustusmakse määrade kohta teeb valitsusele töötukassa nõukogu.
Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
8. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2025. aastal
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2025. aastaks.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kanda 2025. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 24,4% nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist, kokku 79,3 miljonit eurot. Eelnõu kohaselt tagatakse töötukassale tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, v.a töötutoetuse, maksmiseks vajalike vahendite olemasolu 2025. aastal.
Töötuskindlustuse seaduse järgi võib laekunud töötuskindlustusmaksest sihtkapitali üle kanda kuni 30% mõlemast sihtfondist. Kui sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on 24,4%, kantakse sihtkapitali kokku ca 79,3 miljonit eurot, sellest kindlustatute sihtfondist 51,5 miljonit ja tööandjate sihtfondist 27,8 miljonit eurot. 2024. aastal on tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 23,3% nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist, kokku 71,2 miljonit eurot.
Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest tööturumeetmete pakkumiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite paigutamisest saadav investeeringutulu.
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks.
Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
9. Riigieelarve tegevuspõhise liigenduse muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Otsusega muudetakse 2025. a. riigieelarve tegevuspõhist liigendamist.
Vastavalt valitsuse määrusele, kui ministeerium soovib muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus programmi tegevuste nimetust või arvu, tuleb see ettepanek esitada rahandusministeeriumile 1. aprilliks. Liigenduse muudatused otsustab valitsus 30. aprilliks.
Praeguste muudatustega lisatakse kaitseministeeriumi valitsemisala programmi tegevuste koosseisu lahingumoona tagamine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis lisatakse ettevõtluskeskkonna programmi uue tegevusena taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi programmi tegevus maaparanduse poliitika kujundamisest ja korraldamiseks jagatakse kaheks.
10. Eesti lipu heiskamine vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril 2024. a
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus kehtestab pühapäeva, 22. septembri ühekordseks lipupäevaks.
Eeloleval pühapäeval heiskavad kõik avalik õiguslikud juriidilised isikud ja kohalikud omavalitsused Eesti lipu, et meenutada Eesti elanike vastupanuvõitlust totalitaarsetele režiimidele ja mälestada 1944. aastal Nõukogude Liidu terrori eest kodumaalt pagema sunnitud inimesi. Samuti tähistab riik sellega Otto Tiefi valitsuse tegevuse 80. aastapäeva.
Eesti lippu on oodatud heiskama kõik teised.
Ettepaneku ühekordse lipupäeva kehtestamiseks on teinud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, seda on toetanud Eesti Lipu Selts.
Eesti lipu seaduses on 22 korralist lipupäeva.
Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega sündmust.
11. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri LäänemetsTüüp: Korralduse eelnõu
Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Vene kodakondsusest.
12. Vabariigi Valitsuse esindaja muutmine
Esitaja: taristuminister Vladimir Svet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kliimaministeeriumi ettepanekul muudetakse valitsust esindavat ministrit Riigikogu menetluses oleval kahel seaduseelnõul (430 SE ja 461 SE). Need on uue valitsuse tööjaotuse järgi taristuministri, mitte kliimaministri vastutusvaldkonnas.
13. Eesti seisukohad rikkumismenetluse kohta seoses elektroonikaromusid käsitleva direktiivi (EL) 2012/19 mittenõuetekohase kohaldamisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti sai 25. juulil 2024 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses, milles Komisjon leiab, et Eesti ei ole saavutanud elektroonikaromude minimaalset kogumise määra ja jätnud täitmata elektroonikaromude direktiivist tulenevad kohustused.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Nõutav kogumise sihtarv on 65%. Elektroonikaromude kogumise määr Eestis on langenud: kogumise sihtarv 2020. aastal oli 61,5%, 2021. aastal 53,4% ning 2022. aastal 40,12 %. Põhjuseks on elektroonikaseadmete turule laskmise kasv: Covidiga osteti rohkem seadmeid ning pensionifondide väljamaksetega samuti kasvas tarbimine.
Puuduste kõrvaldamiseks on koostatud jäätmeseaduse muutmise eelnõu, mis on Riigikogus menetluses. Samuti on vaja muuta elektroonikaromude kogumise määrust ning probleemtooteregistri põhimäärust. Kliimaministeerium jätkab tegevustega, mille eesmärk on üldsuse keskkonnateadlikkuse kasv.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 25. septembril 2024.
14. Eesti seisukohad rikkumismenetluse kohta seoses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi (EL) 2023/959 mitteõigeaegse ülevõtmisega
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti sai 25. juulil 2024 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses, milles komisjon heidab Eestile ette kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiivi mitteõigeaegset ülevõtmist. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsembril 2023, mõne sätte puhul 30. juunil 2024.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega, et Eesti ei ole direktiivi tähtaegselt üle võtnud. Eesti selgitab, et direktiiv on osaliselt üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatustega, mis jõustusid 21. juunil 2024. Direktiivi täielikuks ülevõtmiseks koostab Kliimaministeerium kaks seaduseelnõud, millega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja riigilõivuseadust. Eelnõud esitatakse valitsusele heakskiitmiseks vastavalt 2024. aasta III kvartalis ja 2025. aasta I kvartalis. Samuti on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. aasta määrust nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ ning keskkonnaministri 7. detsembri 2016. aasta määrust nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“ .
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 25. septembril 2024.
15. Eesti seisukohad disainilahenduste õiguse lepingu läbirääkimiste kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eesmärk on lubada Euroopa Komisjonil Euroopa Liidu nimel läbirääkida Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) disainilahenduste leping. Toetame Euroopa Komisjonile läbirääkimistel osalemiseks loa andmist, kuna leping võib mõjutada Euroopa Liidu ühiseid õigusnorme. Disainilahenduste õiguse lepingu eesmärk on ühtlustada tööstusdisainilahenduste kaitse taotluste esitamise menetluslikke aspekte ja vorminõudeid. Tööstusdisainilahenduste registreerimise korralduse ühtlustamine rahvusvahelisel tasandil läbi WIPO saavutab tööstusdisainilahenduste süsteemi suurema tõhususe, läbipaistvuse, järjepidevuse ja õiguskindluse ja seeläbi edendab ning hõlbustab rahvusvahelist kaubandust.
