1. Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituut (IDEA) on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle kogu maailma.
IDEA asutasid 14 asutajaliiget 27. veebruaril 1995 Stockholmis peetud konverentsil. IDEA registreeriti kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ja sellel on 2003. aastast ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus. Praeguseks on IDEA-l 35 liiget ja 2 jälgija staatuses osalist.
Eesti ühinemine kiideti IDEA poolt heaks 2021. aastal. Liikmesuse jõustumiseks on vaja ratifitseerida IDEA põhikiri Riigikogus.
2. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitse-eeskirjades kaitsekordade täpsustamisega
Esitaja: kliimaminister Yoko Alender
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt täpsustatakse seitsme loodus- ja maastikukaitseala kaitse-eeskirjade piiranguid. Osad lubatavad tegevused reguleeritakse kaitse-eeskirjades, mille kohta peab praegu otsuse tegema kaitseala valitseja. See vähendab bürokraatiat ja halduskoormust. Kaitsealade kaitse-eesmärke, tsoneeringuid ja välispiire ei muudeta.
Eelnõuga muudetakse Nigula, Keeri-Karijärve, Alam-Pedja ja Metsaääre looduskaitseala ning Aegna, Kääpa ja Vooremaa maastikukaitseala eeskirju.
Muudatused puudutavad liikumispiiranguid ja nende leevendamist, näiteks on edaspidi lubatud kaitseala valitseja nõusolekuta teatud ajavahemikul viibida väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkaradu marjade korjamiseks; kaotatakse liikumispiirangud, kui lindude pesitsusaeg on läbi. Eelnõu kohaselt täpsustatakse alad, kus on lubatud liigelda mootorsõidukiga, näiteks Aegna maastikukaitsealal, samuti tuuakse osade kaitsealade kaitse-eeskirja regulatsiooni mootoriga ujuvvahendite kasutamise kiiruse ja ajaline piirang ning mootori tüüp, mille kohta praegu seab tingimused kaitseala valitseja.
Eelnõu järgi kehtestatakse Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja piirang kalapüügi osas, mis vähendab tõenäosust veelindude hukkumiseks võrkudes. Sätte kohaselt on kalapüük lubatud, välja arvatud harrastuslik kalapüük nakke- ja raamvõrguga 1. juunist 30. septembrini Saadjärvel, Elistvere järvel ja Soitsjärvel teatud ulatuses. Metsaääre looduskaitsealal lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul loodusliku veerežiimi taastamine, mis praegu on keelatud. Muudatus on vajalik Rail Baltic raudtee kavandamisest metsise asurkonnale tekitatud negatiivse mõju hüvitamiseks.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
3. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt täiendatakse toetusfondi uue meetmega – vaimse tervise teenuse toetus. Toetuse eesmärk on parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil.
Kui seni on kohalikel omavalitsustel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks raha riigilt taotleda, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud toetusfondi. Vahendid jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel proportsionaalselt elanike arvuga, arvestades et minimaalne toetus kohaliku omavalitsuse kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid.
Vahendid on mõeldud vaimse tervise teenuse korraldamise rahastamiseks, et aidata parandada teenuste kättesaadavust. Kohalik omavalitsus võib toetust kasutada vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavuse edendamiseks.
Kohalik omavalitsus hindab ise teenuste üldist vajadust ja oma võimalusi (eelarve, teenusepakkujad piirkonnas) ning sõlmib koostööleppe teenusepakkujaga, kes osutab elanikele vaimse tervise teenuseid ette antud mahus.
Teenuse korraldamisel on kohalik omavalitsus seotud nõudega, et teenust saab pakkuda üksnes asjakohase ettevalmistusega isik.
Seniste taotlusvoorude raames on kohalikud omavalitsused pakkunud mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (nt muusika-, kunsti-, liikumisteraapia), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.
2025. aasta riigieelarves on kavandatud vaimse tervise teenuse korraldamise toetuseks 1 542 000 eurot. Püsiv rahastusmehhanism annab valdadele ja linnadele suurema autonoomia sobivate teenuste pakkumisel. Toetus jääb 2025. aastal kohaliku omavalitsuse kohta vahemikku 6000 – 96 000 eurot. Eelarveaasta jooksul kasutamata jäetud summa kannab kohalik omavalitsus üle järgmisesse eelarveaastasse samal otstarbel kasutamiseks.
4. Võru muinsuskaitseala kaitsekord
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Võru muinsuskaitsealale kehtestatakse selgem ja paindlikum kaitsekord. Muinsuskaitseala laiendatakse ja sinna lisandub umbes 200 hoonet, millest pooled olid juba kaitsevööndis. Uue kaitsekorraga vähendatakse kinnistuomanike halduskoormust ja muinsuskaitseameti töömahtu, muinsuskaitsealaga seotud asjaajamine muutub lihtsamaks.
Muinsuskaitse laiendatud ala hõlmab kagus Paju ja Petseri tänavate hoonestust, Juudi parki ning Kreutzwaldi tänava endist piiritusevabriku ala; põhjas ja kirdes Uue, Liiva, Mäe ja Väikese tänava kinnistuid kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänavate alasid kuni Tamula järveni, sealhulgas Kreutzwaldi parki ja selle ümber asuvat hoonestust. Kaitsevööndisse lisatakse kolm vaatesektorit, et säilitada ajalooliste tänavasihtide ja kultuuriväärtusliku hoonestuse kaugvaated.
Eelnõu toob kaasa muinsuskaitseala kinnistuomanikele leebemad reeglid. Hooned jaotatakse kaitsekategooriatesse: A-kaitsekategooria nõuab autentsuse säilitamist nii välis- kui sisekujunduses ning mitmete töödeks on vajalik muinsuskaitse eritingimuste taotlemine. Sellesse kategooriasse jääb 13 hoonet. B-kaitsekategooria hoonetel puudub loakohustus siseruumides ehitamisel. Sellesse kategooriasse jääb 319 hoonet. C-kaitsekategooria puhul (nt abihooned) pole enam tarvis lube konserveerimiseks, restaureerimiseks ega ehitamiseks. Selles kategoorias on Võrus 627 hoonet.
Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
5. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2023. a korralduse nr 182 "Volitus Maa-ametile maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldus tunnistatakse kehtetuks seoses maapõueseaduses tehtud muudatustega ning maa- ja ruumiameti moodustamise käigus toimuva riigi geoloogia-alaste ülesannete täitmise ümberkorraldamisega.
1. jaanuaril 2025. a jõustuvad maapõueseaduse muudatused, mille käigus liiguvad senised maa-ameti geoloogia-alased ülesanded Eesti Geoloogiateenistusele. Eesti Geoloogiateenistusele annab maapõueseaduse § 14 ja 15 kohaselt edaspidi volituse seaduses nimetatud tegevusteks valdkonna eest vastutav minister, mitte enam Vabariigi Valitsus. Seetõttu tuleb praegune volitus kehtetuks tunnistada.
Korraldus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025.
6. Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2025. aastal
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga jagatakse KOV-idele toetusfondis üldhariduskoolide toetuseks ette nähtud vahendid kogusummas 495,4 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aastaga kasvab omavalitsuste saadav toetus ühtekokku 0,6 miljoni euro võrra, sh õpetajate tööjõukulude toetus väheneb 3,4 miljonit eurot ja tegevuskulude toetus kasvab 4,7 miljonit eurot. Kuigi munitsipaalkoolide õpilaste koguarv on aastaga vähenenud 3,7%, siis on kasvanud hariduslike erivajadustega õpilastega seotud rahastamine nii laste arvu kui ka tegevuskulu toetuse määra kasvu tõttu. Muud määrad aastaga muutunud ei ole. Iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta arvestatakse toetust 2184 eurot kuus, mis on sama kui 2024. aastal.
Toetusfondi muude vahendite jaotamise eelnõu valmistatakse ette pärast jaotuseks vajalike algandmete selgumist veebruariks.
7. Volitus Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond lõpetamiseks
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalkaitseministrile volituse Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond lõpetamiseks.
Kava kohaselt hakkab sihtasutuse sisutegevusi strateegilise partnerluse raames täitma mittetulundusühing Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPI Koda), kes on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Eesti Vabariik ei ole EPI Koja liige.
EPI Koja eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Eesmärgi elluviimiseks osaletakse sõltumatu ja professionaalse ühiskonna arvamuse kujundajana puuetega inimeste poliitika kujundamisel, nõustatakse puuetega inimesi, antakse välja juhendeid ja tegeldakse teavitusega.
Sotsiaalministeerium alustab 2025. aastal ettevalmistusi puuetega inimeste valdkonnas strateegiliseks partnerluseks, mis annab võimaluse alates 2026. aastast sihtasutuse praegused eesmärgid ja tegevused integreerida strateegilise partnerluse lepingusse.
Sihtasutuse lõpetamise järel minnakse üle läbipaistvamale ja vähema bürokraatiaga rahastusmudelile, mis sobib paremini tänapäevaste juhtimis- ja finantskorralduse põhimõtetega. Sihtasutuse likvideerimine aitab vähendada valitsussektori halduskoormust ja kulusid.
Sihtasutuse lõpetamise järel alles jäänud vara antakse tasuta üle EPI Kojale põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
8. Informatsioon ministrite vastutusvaldkondadest
Esitaja: peaminister Kristen Michal
Tüüp: Informatsioon
Tulenevalt muudatustest Vabariigi Valitsuse seaduses korrigeeris peaminister oma korraldusega justiits- ja digiministri, majandus- ja tööstusministri ning regionaal- ja põllumajandusministri vastutusvaldkondi. Ministrite vastutusvaldkondade maht ja ulatus ei muutu, korralduse muudatused on formaalsed. Näiteks justiitsministeeriumi nimi asendatakse justiits- ja digiministeeriumi nimega.
9. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine, suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks, suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
10. Eesti seisukohad lähetatud töötajate e-deklaratsiooni määruse kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Seisukohad esitatakse 13.11.2024 avaldatud määruse eelnõu kohta, millega luuakse tööandjatele töötajate teise riiki lähetamise deklareerimiseks siseturu infosüsteemi (IMI) mitmekeelne elektrooniline avalik liides, mis võimaldab kasutada deklareerimiseks ühist elektroonilist vormi ning lähetatud töötajaid puudutavate andmete automaatset edastamist liikmesriikide infosüsteemidesse. Avaliku liidesega saavad liikmesriigid liituda vabatahtlikkuse alusel.
Eestis on hiljuti välja arendatud tööelu infosüsteemi (TEIS) lähetatud töötajate moodul, mis võimaldab tööandjatel mugavalt esitada deklaratsioone ning ühtses keskkonnas teha tööandjate üle järelevalvet. Tulevikus on plaanis moodul ühendada siseministeeriumi arendatava ühisaknaga, mis hakkab koondama kolmandate riikide kodanike ja lähetatud töötajate andmeid ühes e-keskkonnas, mis hõlbustab asutuste tööd. Komisjoni analüüsi kohaselt on Eestis lähetatud töötajate deklaratsiooni täitmine tööandjate jaoks EL-s kõige kiirem. TEISi arendused läksid maksma 250 000 eurot, millest 70% kaeti Euroopa Sotsiaalfondist. Kuna TEISi liidestumisel komisjoni arendatava liidesega tekiks Eestile IT arenduse kulusid, mille täpset suurust pole veel võimalik määratleda, ning Tööinspektsiooni sõnul ei ole sõidukijuhtide mooduli kogemuse põhjal IMI piisavalt kasutajasõbralik, ei plaani Eesti esialgu veel liidesega liituda.
Eesti toetab määruse eesmärke, kuid riikidele peab säilima võimalus soovi korral jätkata riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise süsteemide kasutamist. Eestil aitaks liitumist kaaluda, kui loodav avalik liides võimaldaks ühildumist juba olemasolevate riigisiseste lähetatud töötajate deklareerimise süsteemidega ning liidestumist toetatakse EL vahenditest.
