1. Krüptovaraturu seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Seaduse eelnõu
31. mail 2023. a jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2023/1114 ehk MiCA määrus, mis kehtestab turuosalistele liiduülesed reeglid krüptovaraturul tegutsemiseks. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõikides liikmesriikides. Uue seadusega tagatakse nimetatud määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine.
MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. MiCA määruse reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist, huvide konflikti juhtimist jne. Kuigi krüptovaraturu osalistele kohaldub suures osas MiCA määrus, hõlmab uus seadus sätteid, mis aitavad tagada nii MiCA määruse rakendamise kui ka kehtestab riigisisesed ühinguõiguse nõuded, mida EL õigus ei reguleeri, sealhulgas seoses ettevõtjate ümberkujundamise ja ühinemisega, lõpetamise ja pankrotiga. Samuti ei reguleeri MiCA määrus krüptovaraturu osalise tegutsemist kolmandas riigis. Uues seaduses on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve teostamiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seaduses ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi järelevalve ühtsuse kõikide järelevalvesubjektide suhtes.
Eelnõu kohaselt viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni emitendid (nn stablecoin’ide emitendid) kui ka muu krüptovara emitendid (krüptovaraturu osalised).
Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks. Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning krüptovara alaliigid.
Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks ning nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkumisele on kehtestatud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses, sealjuures peavad hetkel virtuaalvääringu teenuse pakkujad taotlema Eestis tegutsemiseks tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt (RAB). Hetkeseisuga on selliseid teenusepakkujaid 51. Alates 2025. aastast ei saa virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks enam RABilt tegevusluba taotleda, küll aga saavad senised teenusepakkujad tegutseda vana loa alusel 2026. aasta 1. jaanuarini. Edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.
Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid. Tegutsevate ettevõtjate puhul võib osutuda vajalikuks täiendava tööjõu ja kapitali kaasamine, et viia oma tegevus kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Uutele tulijatele on mõju suurem. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.
Lisas tagatakse seadusega krüptovaraturu osalistele kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 ehk digitaalsete tegevuskerksuse nõuete rakendamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 rakendamine, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastavat teavet.
Lisaks tehakse ka selliseid muudatusi, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Nimelt kui ettevõtted soovivad täna kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi saab aktsia- ja võlakirjaemissioone teha vähemkoormaval kujul – alla 8 miljoni euroste emisioonide puhul tuleb koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.
Seadus jõustub üldises korras. Seadusega seonduvad muudatused jõustuvad etapiviisiliselt tagades turuosalistele piisava aja eeltöödeks ja normidega tutvumiseks. Esimesed muudatused jõustuvad 2024. aasta suvel ning viimased 2026. aasta jaanuaris.
2. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu algatas Riigikogu Isamaa fraktsioon sooviga muuta välismaalaste hääleõigust kohalike omavalitsuse volikogude valimisel. Eelnõu kohaselt lubatakse hääletada vaid selliste kolmandate riikide kodanikel, kellega Eestil on sõlmitud kahepoolne välisleping ja kes elavad Eestis pikaajalise või alalise elamisloa alusel. Muudatuse eesmärgiks on tunnistada kehtetuks Eestis elavate kõigi kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel, sooviga välistada sõjalises agressioonis osaleva Venemaa ja Valgevene kodanike hääletamisõigus.
Kehtiva seaduse järgu omavad hääleõigust Eesti ja EL kodanikud ning välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise või alalise elamisloa alusel.
Justiitsministeerium ja siseministeerium teevad ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõu ei ole justiitsministeeriumi hinnangul proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
3. Arvamuse andmine perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) koht
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga tõsta lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Täna on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.
Esimese ja teise lapse toetuse saajaid on kokku 244 245 last ning kolmanda lapse toetuse saajaid 23 824. Lapsetoetuse tõstmine iga lapse eest 150 euroni läheks maksma ca 223 miljonit eurot aastas.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on laste ja perede toetamine väga oluline, kuid esitatud eelnõu ei toetata. Valitsusliidu programmis aastateks 2023-2027 on kokku lepitud perehüvitiste seaduse muutmine, eesmärgiga suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmib 2024. aasta oktoobriks peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüs, milles vaadatakse üle peredele mõeldud riigipoolsed toetused ja teenused ning tehakse ettepanekuid nende kohendamiseks ja paremaks sihistamiseks. Rahandusministeerium eelnõud ei toeta, sest muudatusettepanekud toovad kaasa riigieelarvele täiendavad püsivad lisakohustused, millele puuduvad riigieelarves katteallikad. Lisavajadusi menetletakse riigieelarve strateegia protsessi üldises korras, kuid tulenevalt riigi rahanduse olukorrast sellelgi aastal rahandusministeerium lisataotlusi ei kogu.
4. Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a määruse nr 72 "Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis ja töökord" muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse regionaalsete kriisikomisjonide koosseisu. Komisjoni koosseisus asendatakse rahandusministeerium regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga, kuna kohaliku omavalitsuse üksuste arendamine ja nõustamine, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimine, regionaalprogrammide vahendite kasutamise korraldamine, regionaalarengu, riigi- ja regionaalhalduse kavandamise ja koordineerimise valdkond on läinud rahandusministeeriumist üle regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse.
Lisaks täiendatakse vastava regiooni tegevuspiirkonna komisjoni koosseisu, kuhu lisatakse ka sotsiaalkindlustusameti, ringkonnaprokuratuuri ja vangla esindaja. Komisjoni koosseisu määramisel on lähtutud põhimõttest, et esindatud oleks kõik regionaalse tasandi kriisireguleerimise ehk hädaolukordade ennetamise, nendeks valmistumise ja nende lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise seisukohast olulised riigiasutused. Sotsiaalkindlustusamet on saanud üheks oluliseks osaliseks kriiside ennetamisel ja lahendamisel sotsiaalkaitse valdkonnas. Sotsiaalkindlustusameti määramine komisjoni alalise liikmena vältida tegevuste dubleerimist sotsiaalkaitse valdkonnas ning tagab olemasolevate ressursside efektiivsema kasutamise. Vanglate ja ringkonnaprokuratuuri esindajate lisamine komisjoni koosseisu tagab regionaaltasandil toimiva infovahetuse, parema reageerimisvõimekuse ning ühtse ohtude ennetamise ja vajadusel likvideerimise.
5. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on kehtestada tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu, mille peamised muudatused on tingitud vajadusest korrigeerida teenustes sisalduvat palgakomponenti tulenevalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingust, mille kohaselt muutuvad 1. aprillil 2024. a töötasu alammäärad. Sel aastal on töötasude kasv kõigil ametikohtadel (v.a eriõed) üldjuhul~10%.
Teiste suuremate muudatustena saab välja tuua, et eriarstiabis võtab Tervisekassa alates 1. juulist 2024. a üle vanglameditsiini rahastamise, millest tulenevalt lisanduvad uued teenused (valmisolekutasu, proteesiteenus, IT-liidestuse tasu).
Samuti muudetakse diagnoosipõhiste kompleksteenuste piirhindu ja hinnapiire vastavalt uutele teenusepõhistele hindadele ja eelmise perioodi raviarvete andmete põhjal tehtud arvutustele.
Õendusabis lisatakse eriõe ambulatoorsed vastuvõtud ja perearstiabis lisatasu perearsti nimistut teenindava eriõe eest. Gripi ja COVID-19 vastu vaktsineerimine loetakse koduõendusteenusesiseseks tegevuseks. Koduõendusteenuse puhul võimaldatakse koduse palliatiivse hapnikuravi kasutamist.
Ravimiteenustes lisanduvad uued haiglaravimid kahe kasvajalise haiguse ja kroonilise migreeni raviks.
Tervisekassale esitatud ja rahuldatud tervishoiuteenuste loetelu muutmisettepanekute lisakulu 2024. aastaks, on 96,6 miljonit eurot. Muudatuste mõjuga on arvestatud Tervisekassa eelarves. Täiendavat kulu riigieelarvele ei teki.
Tervishoiuteenuste loetelus tehtud muudatused on heaks kiidetud Eesti Tervisekassa nõukogu 16. veebruari 2024. a otsusega.
Määruses kehtestatud tervishoiuteenuste hindu rakendatakse alates 1. aprillist 2024. a
6. Vabariigi Valitsuse sanktsioon seoses jätkuva rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kehtestatakse uuesti 4. märtsil 2022 kehtestatud sanktsioon, mis muidu aeguks tänavu märtsis. Sanktsioon keelab Venemaa ja Valgevene relvajõudude või relvastatud üksustega liitumise ning nende toetamise. Seni kehtinud keeldu on täpsustatud rahastamise ja relvajõudude või relvastatud üksuste muul viisil toetamise klauslitega. Näiteks jõustus 8. mail 2022 karistusseadustikus säte, mis näeb ette kuni viieaastase vangistuse agressiooniakti toimepaneva välisriigi relvajõududega või välisriigi agressiooniaktis osaleva muu relvastatud üksusega liitumise, välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises osalemise või välisriigi agressiooniakti teadvalt vahetu toetamise, sealhulgas rahastamise eest. Valitsuse sanktsiooni kohaldamisala on laiem. Sanktsiooni kohaldatakse sõltumata sellest, kas konkreetne relvastatud üksus sõjategevuses osaleb. Niisamuti ei ole tähtis, kas relvajõududele või relvastatud üksustele osutatakse abi vahetult Ukraina-vastases agressioonis osalemiseks või muul otstarbel. Sanktsiooniga on hõlmatud mistahes toodete tarnimine või teenuste osutamine või muu kaasabi või toetamine (sh isegi rõivastuse ja toidu tarnimine ning rahastamine).
7. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus ühele isikule tingimusel, et ta vabastatakse Itaalia kodakondsusest.
9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras kaheksal korral karistatud, isiku karistused on kustunud. Siseministeerium märgib, et kodakondsuse taotleja kriminaalkaristuse kustumisest on möödas liiga vähe aega, et kodakondsuse erandina andmise otsust saaks tema osas teha.
10. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
11. Eesti seisukohad rikkumismenetlustes direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise kohta (mootorsõidukite tsiviilvastutuskindlustus; lennunduse panus liidu heitkoguste vähendamise eesmärki; kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemine)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Euroopa Komisjon saatis Eestile 24. jaanuaril 2024 ametliku kirja, millega alustas kolm rikkumismenetlust seoses direktiivide (EL) nr 2021/2118 (mootorsõidukite tsiviilvastutuskindlustuse kohustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta); nr 2023/958 (seoses lennunduse panusega kogu liidu heitkoguste vähendamise eesmärki) ja nr 2023/959 (seoses kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisega ja vastava süsteemi turustabiilsuse tagamisega) mitteõigeaegse ülevõtmisega.
Direktiivi (EL) 2021/2018 ülevõtmise tähtpäev oli 23. detsember 2023. Direktiivide (EL) 2023/958 ja 2023/959 ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsember 2023.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega. Direktiivi (EL) 2021/2118 ülevõtmiseks vajaliku õigusakti eelnõu on rahandusministeerium välja töötanud. Direktiivide (EL) 2023/958 ja 2023/959 ülevõtmiseks vajalike õigusaktide eelnõud on väljatöötamisel kliimaministeeriumis.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 24. märts 2024.
12. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti „EU Pilot“ päringutest 2023. aastal
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Ülevaade
Ülevaates käsitletakse Eesti seisukohtade kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Majanduspiirkonna Kohtus ja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes ning projekti „EU Pilot“ päringuid aastal 2023.
Möödunud aastal esitas välisministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega Eesti seisukohad kokku 58 menetluses, täpsemalt 32 kohtumenetluses ja 26 rikkumismenetluses. Direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise asjades on lõpetatud 19 rikkumismenetlust ja pooleli on 15 menetlust. Pooleliolevaid sisulisi rikkumismenetlusi on 20 ja lõpetatud sisulisi rikkumismenetlusi 7.
2023. aastal Eesti üheski EFTA Kohtu arvamuse andmise asjas ei osalenud. Siiski ei saa Eesti puhul pidada peamiseks menetlustes osalemise arvu, vaid seda, et Eestile olulistes asjades oleks Eesti seisukohad kohtule esitatud. Eelkõige tuleks esitada seisukoht asjades, kus eelotsus võib kaasa tuua vajaduse muuta Eesti õigusakte või nende rakenduspraktikat või mõjutada Eesti valitud lähenemisviisi EL-i õigusega reguleeritud valdkonnas. Lisaks sõltub liikmesriigi eelotsusemenetluses osalemise aktiivsus suuresti sellest, kui palju konkreetse liikmesriigi kohtud eelotsusetaotlusi EK-le esitavad. 2004. aastast on Eesti kohtud esitanud EK-le 43 eelotsusetaotlust (neist 20 Riigikohus, 6 Tartu Ringkonnakohus, 6 Tallinna Ringkonnakohus, 8 Tallinna Halduskohus, 1 Tartu Halduskohus, 1 Harju Maakohus ja 1 Tartu Maakohus). 2023. aastal esitasid Eesti kohtud 4 eelotsusetaotlust, millest 2 jõudis EK kaudu välisministeeriumi Eesti seisukoha esitamiseks. Alates 2004. aastast on Eesti kokku esitanud seisukohad 188 eelotsusemenetluses.
2023. aastal ei esitanud Eesti ELK-sse ühtegi hagi, seevastu Eesti vastu esitas komisjon 2 hagi. Eesti astus menetlusse 8 hagimenetluses ja menetlused jätkusid kohtuasjades, kus Eesti oli menetlusse astunud aastatel 2021–2023.
„EU Pilot“ on komisjoni projekt, mille eesmärk on menetleda kiiremini ja tõhusamalt liikmesriikidele esitatavaid kaebusi ja päringuid ning lahendada EL-i õiguse rikkumisi võimalikult varases staadiumis. Tegemist ei ole veel rikkumismenetlusega, vaid sellele eelneva Eesti ja komisjoni dialoogiga. 31.12.2023. a seisuga oli Eesti suhtes avatud 16 „EU Piloti“ päringut (2022. aastal 13 päringut). Aasta jooksul lõpetati Eesti suhtes 6 „EU Piloti“ päringut.
13. Eesti seisukohad plastigraanulite kao vältimise Euroopa Liidu määruse kohta mikroplastireostuse vähendamiseks
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Ettepaneku eesmärk on vähendada plastigraanulite sattumist keskkonda. Ettepanek keskendub plastigraanulitele, mis on väikesed, ühtlase suurusega plasti osakesed. Neid kasutatakse toormaterjalina plasttoodete valmistamisel. Ettepanek hõlmab kõiki ettevõtjaid, kes käitlevad Euroopa Liidus üle viie tonni plastigraanuleid aastas, ning Euroopa Liidu vedajaid ja kolmandate riikide vedajaid, kes veavad Euroopa Liidus plastigraanuleid. Määrusega kehtestatakse üldine kao ärahoidmise kohustus ettevõtjatele, ELi vedajatele ja kolmandate riikide vedajatele. Ettevõtjad ja ELi vedajad peavad teavitama riiklikke pädevaid asutusi oma tegevusest seoses plastigraanulite käitlemisega, või plastigraanulite veoga tegelemisest. Samuti peaksid liikmesriigi pädevad asutused looma avaliku registri, mis sisaldab neile esitatud infot. Plastgraanulite käitlemisega tegelevatel ettevõtetel tuleks ettepaneku järgi koostada riskihindamiskava ning esitada see pädevale asutusele koos ettevõtja vastavusdeklaratsiooniga; koolitada oma töötajaid; jälgida ja dokumenteerida oma asjakohaseid rakendusmeetmeid ja hinnangulist graanulikadu ning tegeleda vahejuhtumite ja õnnetustega. ELi vedajad peaksid samuti koolitama oma töötajaid, võtma meetmeid plastgraanuli kao vähendamiseks ning tegelema vahejuhtumite ja õnnetustega.
Üldiselt oleme algatuse suhtes toetavad, peame oluliseks, et täpsustataks algatuse mõisteid ning säiliks leevendused VKEdele. Samuti tuleks vältida tarneahela osapooltele liigset halduskoormust ning jätta ettevõtetele paindlikkus valida kõige sobivamad meetmed plastgraanuli kao ärahoidmiseks. Leiame ka, et määruse all vajalikud digilahendused peaksid olema loodud EL üleselt või võimalikult palju ära kasutama juba olemasolevaid süsteeme. Kui läbirääkimiste käigus kerkib esile küsimus meretranspordi lisamise kohta kohaldamisalasse, siis leiame, et sellega tuleks esmajoones siiski tegeleda Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni all. Järelevalve töö lihtsustamiseks nõustume kolmanda osapoole sertifitseerimisnõudega, kuid leiame, et üleminekuperiood selleks peaks olema realistlik. Samuti tuleks enam aega jätta ettevõtjatele ühtse keskkonda sattunud graanulikoguste hindamise standardi rakendamiseks, kui see välja antakse. Määruse rakendamisel eeldatavasti tõuseb töökoormus Keskkonnaametis 0,5 koha võrra, infosüsteemidega kaasnevad arendusvajaduste maksumus võib hinnanguliselt olla 200 000 eurot, kuid ilmselt võimalik kasutada olemasolevaid infosüsteeme (KOTKAS) ning täpsema maksumuse hindamiseks on vaja detailsem analüüs läbi viia.
14. Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjoni kolmest eelnõust koosneva algatuse eesmärgiks on lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ rakendamine, et muuta tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks erinevates Euroopa Liidu õigusaktides nõutud kemikaalide ohutushinnangute esitamist. Luuakse EL tasandi kemikaalide ühtne andmeplatvorm, kuhu koondatakse kemikaalidega seotud andmed, mis praegu on killustunud erinevate EL ametite vahel. Lisaks muudetakse algatusega mitmeid EL sektoripõhiseid tooteregulatsioone (sh toiduohutuse üldmäärus, meditsiiniseadmete määrus ja püsivate orgaaniliste saasteainete määrus) eesmärgiga täpsustada komisjoni ja EL ametite vahelist ülesannete jaotust, koondades võimalikult suure osa kemikaalide tehnilise ja teadusliku hindamisega seotud ülesannetest Euroopa Kemikaaliametisse. Eesti toetab „üks aine, üks hindamine“ lähenemisviisi rakendamist, mis aitab sujuvamaks muuta erinevatest EL kemikaalialastest õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamist, vältida ebavajalikku dubleerimist ja vähendada halduskoormust nii ettevõtjatele kui riigiasutustele. Ettevõtjatele kaasneb kohustus teavitada kemikaalidega seotud uuringutest, kuid Eestis sellest ettevõtjatele suurt koormust ei teki, kuna selliseid uuringuid tellitakse vähe. Eelnõudega ei kaasne olulisi muudatusi Eesti õigusruumis ega riigiasutuste töökorralduses, samuti puuduvad mõjud riigieelarvele.
15. Eesti seisukohtade täiendamine ühtse Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu kohta
Esitaja: terviseminister Riina Sikkut
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjoni 3. mail 2022. a esitatud määruse eelnõu ettepanek ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta on esimene algatus EL andmestrateegia raames, mis näeb ette valdkondlike andmeruumide loomise konkreetsetes sektorites ja seab eesmärgiks luua ühtne andmeturg. Eelnõu reguleerib nii terviseandmete esmast kasutamist tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil kui ka teisest kasutamist teadusuuringutes, innovatsioonis ja poliitikakujundamisel.
Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta kinnitas Vabariigi Valitsus 13.10.2022 ja need kiideti heaks 4.11.2022 Riigikogu EL asjade komisjonis. Eelnõu läbirääkimised on toimunud EL nõukogu rahvatervise töörühmas. Nõukogus lepiti Euroopa Parlamendiga (EP) läbirääkimiste alustamiseks mandaat kokku 6.12.2023 alaliste esindajate komitees. EP-ga toimunud läbirääkimistel on saavutatud kompromiss, mis on kooskõlas Eesti seisukohtadega. Samas on läbirääkimiste käigus lisandunud eelnõusse olulisi aspekte, mille osas on vajalik varasemalt heakskiidetud Eesti seisukohti täiendada. Läbirääkimistel on Eestil tulnud järeleandmisi teha EP jaoks ühes kõige olulisemas küsimuses, mis puudutab inimeste õigust piirata elektrooniliste terviseandmete teisest kasutamist määruses toodud eesmärkidel, sealhulgas teaduse- ja innovatsiooni eesmärgil. Seni sellist õigust EL isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevalt kõikides liikmesriikides ühetaoliselt ei ole kohaldatud. Eesti kehtivas õigusruumis ei ole täna ette nähtud inimeste õigust terviseandmete teisest kasutamist piirata, kui see toimub seaduses sätestatud alustel ning rakendatud on kõik seaduses ette nähtud isikuandmete kaitse meetmed. Eestis on kooskõlas EL isikuandmete kaitse üldmäärusega seadustega paika pandud terviseandmete töötlemise õiguslikud alused ning ette nähtud muud isikuandmete kaitsemeetmed. Näiteks pseudonüümitud terviseandmete teadusuuringute eesmärgil töötlemisel on lisaks vastutava töötleja loale vajalik ka eetikakomitee ja teatud juhtudel Andmekaitse Inspektsiooni luba.
Eesti toetab Euroopa terviseandmeruumi määruse eelnõu osas saavutatud kokkulepet. Saame kokkuleppe huvides nõustuda, et määruse eelnõus sätestatakse inimeste õigus piirata isikustatud elektrooniliste terviseandmete teisest töötlemist eelnõus toodud eesmärkidel ja tingimustel. Peame oluliseks, et kokkuleppes nähakse ette liikmesriikidele võimalus määruse rakendamisel teha erisusi riigi avalike ülesannete täitmise, statistika ja teadusuuringute eesmärgil, samadel põhimõtetel nagu on ette nähtud ka EL isikuandmete kaitse üldmääruses.
