1. Riigi eelarvestrateegia 2022–2025
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Strateegia eelnõu
Eelnõu on eelnevalt arutusel valitsuse kabinetinõupidamisel ning plaanitakse heaks kiita istungil.
2. "Eesti 2035" tegevuskava
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
„Eesti 2035“ tegevuskava on loodava EL taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks esitatav riiklik reformikava. Tegevuskava eelnõu koostati arengustrateegia „Eesti 2035“ koostamise käigus.
„Eesti 2035“ tegevuskava koondab vajalikud muutused ning olulisemad reformid riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks.
Eelnõus on Riigikogu tagasiside kohaselt täpsustatud mõõdikuid, uuendatud mõõdikute algtasemeid uuenenud statistikast lähtuvalt ja täpsustatud tegevusi vastavalt valitsuse tegevusprogrammile.
Tegevuskavas esitatakse muudatuste sisu, nende eestvedajad ning kaasvastutajad. Muutused on seotud viide temaatilisse kimpu: oskused ja tööturg; rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; majandus ja kliima; ruum ja liikuvus; riigivalitsemine.
3. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõu eesmärk on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (edaspidi ka taastuvenergia direktiiv) siseriiklikku õigusesse ülevõtmine. Eesmärgiga suurendada taastuvenergia tootmist kui ka tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil. Direktiiv peab Eesti õigusesse olema üle võetud hiljemalt 30. juuniks k.a.
Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted (sh päritolutunnistuste temaatika); enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine (sh planeeringud, haldus-ja loamenetlused); biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.
4. Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu
Kollektiivlepingu seaduse muutmise eesmärk on viia kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.
Eesmärk on, et palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget. Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.
Kehtiva regulatsiooni peamiseks probleemiks on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, millest tulenevalt on võimalik väikesel grupil kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele.
Eelnõu kohaselt muudetakse ka ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust, täpsustades tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis kui usaldusisikuid on rohkem kui üks.
Lisaks muudetakse töölepingu seadust, suurendades töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.
Ka muudetakse avaliku teenistuse seadust, suurendades teenistussuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitis olukorras, mil teenistussuhe öeldakse ilma seadusest tuleneva aluseta üles raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega, alla seitsmeaastast last kasvatava või ametnike esindajast ametnikuga.
Muuhulgas tehakse tehnilisi muudatusi nii kollektiivlepingu seaduses kui Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses, millega ei kaasne muudatusi senises praktikas.
Seadus jõustub üldises korras.
5. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2001. a korralduse nr 432 „OECD rahvusvaheliste investeeringute ja hargmaiste ettevõtete deklaratsiooni ning sellega seotud OECD Nõukogu otsuste heakskiitmine“ muutmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Korralduse eelnõu
OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkti ülesanne antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt üle tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, kes nõustab ettevõtjaid ning lahendab tarbijate ja ettevõtjate vahelisi vaidlusi, mistõttu sobib see tema ülesandeks paremini.
6. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
RMK nõukogu on metsaseaduse kohaselt üheksaliikmeline ning sinna kuuluvad praegu lisaks kahele Riigikogu otsusega nimetatud liikmele keskkonnaministeeriumi esindajatena Margit Martinson ja Kalle Põld, majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajana Ando Leppiman, rahandusministeeriumi esindajana Rain Epler ning keskkonnaministri ettepanekul asjatundjatena Mihkel Undrest, Kaspar Kokk ja Hardi Tullus.
Rahandusministeerium kutsub RMK nõukogust tagasi Rain Epleri ja teeb ettepaneku nimetada uueks nõukogu liikmeks Merike Saksa.
Keskkonnaminister kutsub nõukogust tagasi Kalle Põllu ja Kaspar Koka ning teeb ettepaneku nimetada asjatundjatena nõukogu liikmeteks Ülo Needo ja Randal Läntsi.
Ülejäänud nõukogu liikmed jäävad samaks.
7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Põltsamaa vallale (Põltsamaa linnas Tiigi kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Põltsamaa linnas asuv Tiigi kinnistu otsustuskorras Põltsamaa vallale uue hooldekodu rajamiseks, kuna Lustivere mõisahoones asuv hooldekodu ei vasta enam teenuse osutamiseks kehtestatud nõuetele ning vallas ei ole selleks sobivaid munitsipaalomandisse kuuluvaid maid. Kinnistu detailplaneeringu kohased tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maa ning üldkasutatava maa osad antakse vallale üle tasuta. Samas elamumaa osa võõrandatakse vallale müügihinnaga 65 protsenti vara harilikust väärtusest, see tähendab 2860 euro eest. Vald kavatseb sellele maale püstitada korterelamu.
8. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2018. a korralduse nr 71 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks“ muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Pikendatakse Prangli saarega ühendust pidava laeva Wrangö kasutamist viielt aastalt kuuele aastale. See on vajalik selleks, et transpordiamet saaks sõlmida vedajaga Tuule Liinid OÜ laeva kasutamise lepingu kogu avaliku teenindamise perioodiks, s.o kuni 31. oktoobrini 2024.
9. „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga kinnitatavates dokumentides sätestatakse abifondi ja EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond ning REACT-EU vahendite) kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.
Muudetud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ kajastab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ muutmisest tulenevaid muudatusi ja muid struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumidelt laekunud muudatusettepanekuid.
10. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuurivahendite – Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist (ÜF) kavandatud investeeringute elluviimiseks on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020“ kokku lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused, rahastatavad tegevused.
Valitsus plaanib kinnitada ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 muudatused, mis on peamiselt tingitud REACT-EU toetuse kasutuselevõtust. REACT-EU on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks. REACT-EU vahenditest rahastatud tegevused on abikõlblikud tagasiulatuvalt alates 01. veebruarist 2020.
Rakenduskavasse on lisandunud COVID-19 kriisiga seotud näitajad ning selles on korrigeeritud arvestatavalt üle täidetud või täidetavaid näitajate sihttasemeid.
Rakenduskava esitatakse pärast valitsuses kinnitamist Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks.
11. Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Lüganuse vallale (Kiviõli linnas kaks korteriomandit)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusministeeriumile antakse nõusolek Kiviõli linnas asuvate Kalevi tn 1-5 ja Keskpuiestee 45-9 korteriomandite võõrandamiseks Lüganuse vallale korterite hariliku väärtuse, antud juhul 1 euro eest. Omanikud on neist korteritest loobunud. Korterid asuvad väga halvas seisukorras majades, mis on kavas lammutada.
12. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Emale ja tema kahele alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
2) Eesti kodakondsuse andmine (44 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsus 44 isikule.
13. Mõjude hindamise metoodika muutmine
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri, riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kavandatava õigusakti mõjude hindamise metoodika protsess muutub lihtsamaks, paindlikumaks ja efektiivsemaks. Muu hulgas selgitatakse metoodikas senisest enam lahti EL-i asjade mõjude hindamist; ühtlustatakse terminoloogiat; samuti lisatakse poliitikakujundamise põhiprotsesside mõjude hindamise etappide võrdlus.
14. Ministri kehtestatavate toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kiidetakse heaks toetusmeetmeid käsitlevad kultuuriministri määruste eelnõud. Info avaldatakse esimesel võimalusel www.kul.ee/kriisiabi2021.
15. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Liidu kaubanduspoliitika läbivaatus toimub regulaarselt iga viie aasta tagant ning seab paika põhisuunad eelolevaks perioodiks. Läbivaatuse põhieesmärk on COVID-19 pandeemia-järgne kiire ja kestlik sotsiaalmajanduslik taastumine ning EL-i avatud strateegilise autonoomia raamistiku sisustamine kaubandusaspektidega. Komisjoni väljapakutud tegevuskava on plaanitud suurendama ELi ja tema ettevõtete konkurentsivõimet, edendama ELi väärtuseid ja standardeid ELi kaubanduspartnerite seas, suurendama ELi ettevõtete ja tarbijate juurdepääsu maailma turgudele, kaitsma ELi ettevõtteid ja tarbijaid ebaausate kaubanduspraktikate eest ning tõstma ELi vastupidavust kriisiolukordades.
Teatisel on ka lisa, mis adresseerib WTO reformimist. WTO suunal taotleb komisjon kestlikku arengusse panustavate reformide vastuvõtmist, samuti plaanib läbirääkimiste alustamist konkurentsimoonutusi vältivate tugevdatud reeglite üle ning seab prioriteediks Atlandi-ülese koostöö tõhustamise WTO reformi valdkonnas.
Eesti toetab ambitsioonikate kaubanduslepete sõlmimist, mis kätkeksid ELi kõrgeid kestliku arengu standardeid ja tagaksid ELi tootjate konkurentsivõime. Eestile on jätkuvalt esmatähtsad head poliitilised, majanduslikud ja julgeoleku suhted Ameerika Ühendriikidega. Toetame Pariisi kokkuleppe muutmist EL kaubanduslepingute oluliseks osaks, aga soovime kaubanduslepete läbirääkimistel olla tasakaalukad ja arvestada konkreetse kaubanduspartneri võimekusega kliimaeesmärke täita. Leiame, et nii kestlikku arengut toetavad kui ka siseturgu kaitsvad instrumendid peavad olema kooskõlas WTO reeglitega ega tohi kujutada endast protektsionismi. Meile on oluline, et kaubandus oleks õiglane, mistõttu peab kaubandus toimuma võrdsetel tingimustel. See omakorda rõhutab WTO reformimise vajadust, mida samuti toetame. Eesti peab oluliseks pöörata EL kaubanduspoliitikas rohkem tähelepanu ka digikaubandusele, sh reeglite kehtestamist andmete piiriülese liikumise tagamiseks kahepoolsete vabakaubanduslepingute ja WTO e-kaubanduse läbirääkimiste kaudu. Samas pole komisjon veel mitmeid teatises väljapakutud meetmeid avaldanud, nende ettepanekute kohta kujundatakse seisukohad siis, kui komisjon algatused välja toob.
16. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Metaaniheite vähendamise EL-i strateegia“ kohta
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
2019. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon teatise "Euroopa roheline kokkulepe", milles on määratletud Euroopa Liidu eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Metaan on tähtsuselt teine kliimamuutusesse panustav kasvuhoonegaas ja seetõttu on selle heite vähendamine väga oluline nii 2030. kui ka 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisel.
Metaaniheite vähendamine on oluline ka EL rohelise kokkuleppe nullsaaste eesmärgi saavutamiseks. Metaan põhjustab maapinnalähedase osooni teket, mis on oma tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt.
14. oktoobril 2020 esitas Euroopa Komisjon metaaniheite vähendamise EL-i strateegia, kus kirjeldatakse terviklikku poliitikaraamistikku, milles on ühendatud konkreetsed EL-is võetavad sektoriülesed ja sektoripõhised meetmed ning millega edendatakse sarnaseid meetmeid rahvusvahelisel tasandil. Kuigi lühikeses perspektiivis ergutatakse strateegiaga maailma tasandi vabatahtlikke ja ettevõtjate juhitavaid algatusi, et kaotada viivitamata erinevused heitkoguste seires ja kontrollis ning neid käsitlevas aruandluses ja vähendada metaaniheidet kõigis sektorites, nähakse sellega 2021. aastaks ette EL-i tasandi seadusandlikud ettepanekud, et tagada laialdane ja kiire panustamine EL-i kliimaeesmärkide saavutamisse.
Eesti toetab Euroopa Liidu metaanistrateegiat. Eesti leiab, et biometaani tootmist ja kasutamist on vaja käsitleda Euroopa Liidu üleselt, väljendades selgelt, millist rolli sellel Euroopa Liidu tuleviku energiaallikate jaotuses nähakse. Eesti jaoks on muu hulgas oluline biolagunevate jäätmete väärindamise potentsiaali ära kasutamine ja hea kvaliteediga toodete saamine. Metaaniheite vältimiseks, vähendamiseks ja kogumiseks toetab Eesti tõenduspõhiste sektorispetsiifiliste tegevuste ja tehnoloogiate alase info koondamist. Eesti leiab ka, et õhukvaliteedi parandamise ja kliimapoliitika seisukohalt on oluline jätkata metaani heitkoguste mõõtmise ja heitkoguste tekkimise üle järelevalvet, et muu hulgas aidata kaasa metaaniheite vähendamisele rahvusvahelisel tasandil.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 6. mail 2021. a Brüsselis toimuval kaitseministrite kohtumisel
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Kaitseminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad EL välisasjade nõukogu raames toimuval kaitseministrite kohtumisel.