1. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on luua õiguslikud alused kaitseväe ja kaitseliidu harjutusväljade arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras. Kiirendatud korras harjutusvälja rajamise erandit on vaja seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu, mis on suurendanud sõjalise konflikti riski nii Eesti kui Eesti liitlaste suhtes. Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada Nursipalu harjutusvälja, mis on tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse võimet.
Täpsemalt nähakse eelnõuga ette valitsuse õigus otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel kaitseväe ja kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Kui need tingimused on täidetud, viiakse menetlus läbi haldusmenetluse seaduses ettenähtud avatud menetluse korras. Avatud menetluses saab esitada harjutusvälja laiendamise suhtes oma ettepanekuid ja vastuväiteid ning seda ka keskkonnale avalduvate mõjude uuringute tulemuste ja nende leevendamise meetmete kohta.
Valitsuse otsus riigikaitselise erandina harjutusvälja laiendamiseks peatab varem kehtestatud planeeringu kehtivuse kuni uue planeeringu kehtestamiseni. Eelnõu kohaselt peab valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu algatama aasta jooksul kehtivate planeeringute muutmise.
Eelnõukohase seadusega sätestatakse eraldiseisev menetlus nn Natura hindamiseks, mis seni on olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames.
Harjutusväljadega kaasneva olulise häiringu hüvitamine kohalikele omavalitsustele reguleeritakse eraldi valitsuse määrusega.
Nursipalu harjutusvälja laiendamise ainus eesmärk on tagada Eesti riigikaitse. Harjutusvälja väljaarendamine aitab tõsta nii Eesti iseseisva kaitse kui kollektiivkaitse võimet. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.
2. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 "Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse ajateenistuse kestust. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on ajateenistuse kestus kaheksa kuud, välja arvatud määrusega kehtestatud loetelu erialadest, mille väljaõppe kestuseks on 11 kuud.
Tulenevalt vajadusest arendada Eestis uusi kaitsevõimeid on vaja laiendada ning kaasajastada ka ajateenijatele antavat väljaõpet ning praegune ajateenistuse kestuse määratlemine erialade lõikes ei vasta enam tänastele väljaõppeplaanidele.
Eelnõuga loobutakse konkreetsete erialade loetelust, mille väljaõpe vajab 11-kuulist ajateenistust ja selle asemel kehtestatakse üldine põhimõte 11-kuulisele väljaõppele erialadele, mis eeldavad mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat. Selle tulemusena paraneb üksuste lahinguvalmidus ja ajateenijate väljaõppe tase, samuti suureneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikute reserv. Teie muudatusena nähakse ette 11 kuni 12-kuuline ajateenistus neile ajateenijatele, kes lisaks mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat eeldava eriala omandamisele määratakse ajateenistuse jooksul alalises valmiduses oleva üksuse sõjaaja ametikohale. See võimaldab täiendavalt anda süvendatud väljaõpet ning hoida kriitilisi sõjalisi võimekusi alalises valmiduses. Kutsealuste ajateenistusse kutsumise mahtu muudatusaega ette ei nähta, see jääb 4000 kutsealuse tasemele.
Määruse rakendamisega kaasnev kulu kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Määrus jõustub üldises korras.
3. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade arvu ülempiiri määramine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kehtestatakse kaitseväe koosseisus olevate sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülempiir, milleks on 43 700 sõjaaja ametikohta.
Ülempiiri kehtestamisega määratakse etteulatuvalt ära kaitseväe maksimaalne suurus sõjaseisukorra ajal toimuva mobilisatsiooni välja kuulutamisel. Vastavalt riigikaitseseadusele on kaitseväel sõjaseisukorra ajal välja kuulutatud mobilisatsiooni korral õigus kohustada mobilisatsioonikäsuga asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele kõik sõjaaja ametikohale nimetatud ilma valitsuse täiendavat otsust ära ootamata. Kui sõjaseisukorda ei ole välja kuulutatud, siis täpsustab mobilisatsiooni ulatuse valitsus, arvestades sõjaaja ametikohtade ülempiiri.
4. Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi Schengeni viisade väljastamise küsimustes esindamise kokkuleppe muutmise kokkuleppe eelnõu heakskiitmin
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi Schengeni viisade väljastamise küsimustes esindamise kokkuleppe muutmise kokkulepe. Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi Schengeni viisade väljastamise küsimustes esindamise kokkulepe sõlmiti 17. veebruaril 2009. a ning see jõustus sama aasta 1. aprillil.
Kokkuleppe muutmine on vajalik, et viia see vastavusse kehtiva viisaeeskirjaga. Viisaeeskirja kohaselt peaks esindav liikmesriik vastutama viisamenetluse eest algusest lõpuni, ilma et esindatav liikmesriik oleks kaasatud. Seetõttu nähakse muudatusega ette, et juhul kui taotluste läbivaatamisel on nõutav eelnev konsulteerimine kooskõlas viisaeeskirjaga, teeb seda esindav pool. Viisaeeskirjast tulenevalt korrigeeritakse kokkuleppes ka viisalõivude osa.
Lisaks nähakse ette, et edaspidi võib kokkuleppe tingimusi muuta välisministeeriumide vahel nootide vahetamise teel ametkondliku välislepinguna. Muudatus lubab edaspidi kokkulepet paindlikult korrigeerida sõltuvalt riikide vajadustest ja võimalustest.
Muutmise kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise tee. Muudatused jõustuvad selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil pooled on diplomaatiliste kanalite kaudu teatanud teineteisele kokkuleppe jõustumiseks ettenähtud riigisisese menetluse lõpetamisest.
Eesti esindab Leedut Canberras, Austraalias ja Pihkvas, Venemaa Föderatsioonis. Leedu esindab Eestit Almatõs, Kasahstanis, Jerevanis, Armeenias ja Sovetskis, Venemaa Föderatsioonis.
5. Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registri loomise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kokkuleppe eesmärk on asutada register, mis hakkab koondama, analüüsima ja hoiustama peale 24. veebruari 2022 Vene agressiooni poolt Ukrainas põhjustatud kahjude tõendeid ja kahjunõudeid. Eesti soovib olla registri asutajaliige.
Registri asutamiseks võtab Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vastu resolutsiooni. Register luuakse esialgu kolmeks aastaks, vajadusel selle tegevust pikendatakse. Register hakkab paiknema Haagis, selle kontor luuakse ka Ukrainas. Registri peamiseks juhtorganiks saab osalisriikide konverents, kus igal osalisriigil on üks esindaja, sisulisi otsuseid langetatakse 2/3 häälteenamusega. Konverents valib 7-liikmelise juhatuse ning nimetab Ukraina ettepanekul ametisse tegevjuhi. Registri eelarvesse teevad sissemakseid osalisriigid ning vabatahtlikke annetusi assotsieerunud riigid vastavuses üldise panusega Euroopa Nõukogu eelarvesse.
Korralduse heakskiitmisega võimaldatakse Eestil saada kokkuleppe osaliseks.
6. Eesti kodakondsuse andmine (36 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 36 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikutest 1 on Madalmaade, 1 Valgevene, 2 Ukraina, 3 Türgi ja 29 Venemaa kodanikud.
7. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Isale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et isa vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
8. Eesti kodakondsuse andmine (51 isikut)
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 51 isikule naturalisatsiooni korras.
9. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
10. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on seitsmel korral karistatud kriminaalkorras ning kes on pannud toime ühe väärteo. Isiku karistatus on kustunud kaks aastat tagasi ning see on liiga lühike aeg selleks, et veenduda kodakondsuse taotleja soovis elada õiguskuulekat elu.
12. Informatsioon Politsei- ja Piirivalveameti endise peadirektori Elmar Vaheri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse lõpetamise kohta
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Siseminister esitab valitsusele info PPA endise peadirektori Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse lõppemisest seoses Vaheri teenistustähtaja möödumisega. Lõpetamisega ei anta hinnangut, kas Elmar Vaher rikkus või ei rikkunud teenistuskohustusi. Distsiplinaarmenetlust saab läbi viia üksnes teenistussuhtes oleva ametniku üle, Elmar Vaheri viimane tööpäev PPA peadirektorina oli 2.mail.
Valitsus nimetas Elmar Vaheri PPA peadirektori kohale tähtajaga 3. mai 2018 kuni 2. mai 2023. a. Kuivõrd tegemist on avaliku teenistuse seaduses ette nähtud tähtajalise teenistussuhtega, siis see lõpeb töösuhe tähtaja saabudes.
Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuse süüline rikkumine. Avaliku teenistuse seadusest tuleneb, et distsiplinaarmenetluse saab algatada, läbi viia ja karistust määrata vaid avalik-õigusliku teenistus- ja usaldussuhte raames. Kui avaliku võimu kandja teenistussuhe ametnikuga lõpeb, ei saa ka läbi viia teenistuskohustuste rikkumisest tingitud distsiplinaarmenetlust, kuna ei ole õiguslikku suhet, milles kohustused saaksid kehtida. Seega on distsiplinaarmenetlus võimalik vaid siis, kui isik on teenistuses.
13. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31. märts 2023. a
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Aruandega antakse ülevaade stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2023. Riigieelarve seaduse kohaselt esitab rahandusministeerium aruande valitsusele, riigikogu rahanduskomisjonile ja riigikontrollile hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval.
31. märtsi seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 426,9 miljonit eurot. See on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 3,0 miljoni euro võrra. 2023. a I kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2022. a laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. a kasumieraldis.
Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks. Reservi kasutatakse riigikogu otsuse alusel vaid erandjuhtudel.
14. Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu (EFTA Kohtu) menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti „EU Pilot“ päringutest 2022. aastal
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisministeerium teeb ülevaate, mis käsitleb Eesti seisukohtade kaitsmist Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Majanduspiirkonna Kohtus, Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes, samuti projekti „EU Pilot“ päringuid, aastal 2022. Kokkuvõttes on toodud möödunud aasta olulisemad arvud ja suundumused, millele järgneb üksikasjalik kaasuspõhine ülevaade kõigist nimetatud menetlustest ja viimase viie aasta statistikast. Ajavahemikus 1.1.–31.12.2022 esitas välisministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega Eesti seisukohad kokku 34 menetluses (18 kohtumenetluses ja 16 rikkumismenetluses).
15. Eesti seisukohad ühtse loa direktiivi ja pikaajaliste elanike direktiivi muutmise eelnõude kohta
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjoni algatuste eesmärk on soodustada Euroopa Liidu konkurentsivõime säilitamiseks vajaliku tööjõu saabumist ja juba Euroopa Liidus viibivate kolmandate riikide töötajate Euroopa Liidu sisest liikuvust.
Ühtse loa direktiivi muudatusettepanekuga:
- muudetakse elamisloa taotlemise protsess paindlikumaks, võimaldades taotleda elamisluba liikmesriigis kohapeal, kui on olemas seaduslik alus riigis viibimiseks;
- võimaldatakse välismaalasel vahetada elamisloa kehtivusaja jooksul tööandjat ja olla kuni kolm kuud töötu;
- täiendatakse direktiivi seadusliku töötamise järelevalve ja välismaalaste õiguste kaitse osas.
Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa direktiivi muudatusettepanekuga:
- võimaldatakse pikaajalise elaniku järeltulijal, kes on liikmesriigis sündinud või lapsendatud, taotleda pikaajalise elaniku elamisluba;
- muudetakse paindlikumaks pikaajalise elaniku elamisloa taotlemist, võimaldades summeerida Euroopa Liidu liikmesriikides elamise perioode. Samuti muudetakse paindlikumaks elamisloa säilitamise tingimusi st lubatakse Euroopa Liidust pikemalt eemal viibida (praeguse 12 järjestikuse kuu asemel 24 kuud);
- vähendatakse Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa valdajale teises liikmesriigis pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutavat elamise aega viielt aastalt kolmele aastale.
Eesti saab ühtse loa direktiivi muudatusi üldjoontes toetada. Eesti juba võimaldab taotleda elamisluba riigis kohapeal, kui on olemas seaduslik alus riigis viibimiseks. Direktiivi muudatusettepanekute rakendamine ei mõjuta oluliselt olemasolevat õiguslikku raamistikku ja välismaalased saavad Eestisse elama asuda ainult sellisel juhul, kui neil on olemas konkreetne eesmärk, tööandja ja töökoht ning vajadusel Eesti Töötukassa eelnev luba täita ametikoht välismaalasega. Säilivad kõik olemasolevad võimalused vajadusel välismaalaste riiki saabumist piirata , samuti ei muudeta liikmesriikide õigust kehtestada välismaalasele töötamisele nt minimaalse töötasu nõuet. Direktiivi ettepanekus toodud õigus olla töötu kolm kuud ning peretoetuste maksmise laiendamine viisa alusel üle kuue kuu töötavatele välismaalastele võib samas suurendada koormust Eesti sotsiaalsüsteemile.
Pikaajalise elaniku direktiivi puhul Eesti ei toeta pikaajalise elaniku elamisloa saamise ning elamisloa säilitamise tingimuste lihtsustamist Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekute ulatuses. Summeerides teistes liikmesriikides elatud aega ja kohustades elama ainult kaks aastat riigis, kus välismaalane taotleb elamisluba, jääb riigis elamise aeg liiga lühikeseks, et piisavalt integreeruda. Euroopa Liidust äraoleku perioodi pikendamine seniselt 12 kuult 24 järjestikuse kuuni on samuti vastuolus elamisloa andmise põhimõttega, kuna elamisluba antakse riigis tegelikult elamiseks. Eesti toetab pikaajalise elaniku elamisloa andmist riigis sündinud või adopteeritud lapsele, kui vanemal on samas liikmesriigis pikaajalise elaniku elamisluba.
Eesti väljastas aastatel 2017–2021 keskmiselt aastas 8400 tähtajalist elamisluba ja 1080 pikaajalise elaniku elamisluba. Kokku on seisuga 01.11.2022 Eestis kehtivaid tähtajalisi elamislube 39 000 ja kehtivaid pikaajalise elaniku elamislube 136 112 välismaalasel.
16. Eesti seisukohad juhilubade reeglite muutmise ja liiklusreeglite parema jõustamise eelnõude kohta (teeohutuse pakett)
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Ettepanekute eesmärk on parandada ELis liiklusohutust ning kaasajastada juhilubade reegleid. Liiklussurmade arv ELis on vähenenud 61,5%, umbes 51 400-lt 2001. aastal ligikaudu 19 800-le 2021. aastal. Liiklusohutuse paranemise tempo ei ole siiski olnud piisav. Liiklussurmade arvu vähenemise aeglustumise tõttu alates 2014. aastast võtsid ELi transpordiministrid 2017. aasta märtsis Vallettas toimunud mitteametlikul transpordinõukogu istungil vastu ministrite deklaratsiooni liiklusohutuse kohta, kus liikmesriigid kutsusid Euroopa Komisjoni (komisjon) üles uurima ELi liiklusohutuse õigusraamistiku tugevdamist, et tagada liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähenemine. Eelnevast lähtudes soovib Euroopa Komisjon ajakohastada nõudeid juhilubadele ja parandada piiriülest liikluseeskirjade täitmist. Selle saavutamiseks tuli komisjon 1. märtsil 2023 välja teeohutuse paketiga, mis sisaldab endas algatust muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta, juhilubade direktiivi muudatusettepanekuid ning uut direktiivi, mis käsitleb teatavate juhtimiskeeldude kehtestamist üle Euroopa Liidu.
Seadusandlike muudatustega on plaanis muuhulgas võtta ELis kasutusele digitaalne juhiluba, mida on võimalik esitada näiteks nutitelefoni kaudu (jääb ka võimalus füüsilise juhiloa väljastamiseks). Lisaks kehtestatakse kohustuslik vähemalt kaheaastane katseaeg uutele juhtidele alates eksami sooritamisest, mille jooksul kehtib joobes juhtimisele null-tolerants. Õppesõitu teha, koos saatjaga sõita ja juhiloaeksam sooritada oleks võimalik alates 17-aastaselt. Ühtlustatakse ka trahviteadete sisu ja kohaletoimetamise reegleid: tulevikus peaks olema võimalik tasuda trahve ELis ühtse IT-portaali kaudu. Lisaks kiiruseületamisele ja joobes juhtimisele loetaks rikkumisteks näiteks ka ebapiisava pikivahe hoidmine, ohtlikud möödasõidud, pideva joone ületamine, vastassuunas sõitmine. Rikkumiste puhul sõiduõiguse äravõtmine jõustataks edaspidi EL-üleselt, s.t et ühes liikmesriigis toimepandud rikkumine ja sellele järgnenud sõiduõiguse äravõtmine liikmesriigi poolt kehtiks kõigis ELi liikmesriikides. Seda nõuet kohaldataks rasketele liiklusrikkumistele. Vaadatakse üle ka juhiloa saamiseks vajalikud tervisenõuded.
Eesti toetab üldiselt direktiivide muudatusi ja ettepanekuid. Toetame digitaalse juhiloa kasutuselevõttu EL-üleselt, millel on m.h positiivne mõju Transpordiameti halduskoormuse vähenemisele. Pooldame piiriülese teabevahetuse direktiivi kohaldamisala laiendamist senisest rohkematele liiklusohutusnõuete rikkumistele, kuna see lihtsustab liiklusrikkumiste uurimist. Samas teeme ettepaneku lubada juhilubade direktiiviga B-kategooria mootorsõiduki juhtimine koos saatjaga ELi üleselt alates 16. eluaastast ning lihtsustada saatjale esitatavaid nõudeid vastavalt Eestis kehtivale õigusele. Toetame teatud kategooria juhilubade halduskehtivuse pikendamist 15 aastani. Eesti toetab liiklusohutusnõuete raske rikkumise toimepanekul juhtimiskeelu kehtestamist üle Euroopa Liidu ja selle vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel (rasketeks rikkumisteks loetakse alkoholi- või narkojoobes juhtimist, lubatud sõidukiiruse ületamist ja surma või raske vigastusega lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamist).
17. Eesti seisukohad elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) direktiivi kohta
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Kavandatud ettepaneku põhieesmärk on tagada Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmine ja täpsustada aega, millest alates peavad nii kodumajapidamiste kui ka muude kasutajate kui kodumajapidamiste jaoks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmete (sh päikesepaneelide) tootjad tagama oma toodetest tulenevate jäätmete käitluse rahastamise. Toetame muudatuse ettepanekuid, kuid peame oluliseks, et direktiivide muudatuste ülevõtmise aeg oleks vähemalt 18 kuud pärast muudatuste vastuvõtmist. Kavandatud 12-kuuline aeg on ebapiisav riigisiseste õigusaktide tähtaegseks menetlemiseks.
18. Eesti seisukohad põhjavee ja pinnavee saasteainete loetelu läbivaatamise ettepaneku ning asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamise ettepaneku kohta
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
26.10.2022 avalikustas Euroopa Komisjon nullsaaste paketi, sh asulareovee direktiivi muutmise ettepaneku. Direktiivi muudatuste eesmärgiks on vähendada asulatest veekogudesse jõudvat reostust, suurendada reovee koostises peituva informatsiooni kasutamist rahvatervise hüvanguks ning suunata liikmesriike rohkem rakendama saastaja maksab põhimõtet. Direktiivi muudatused aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.
Eesti peamised probleemkohad: me ei toeta direktiivi kohaldamisala laiendamist alla 2000 inimestega reoveekogumisaladele. Selline laiendamine tähendaks täiendava ühiskanalisatsiooni ehitamisega seonduvalt suurte investeeringute (u 100 mln eurot) vajadust. Samuti Eesti ei toeta heitvees lämmastiku piirnormide rangemaks muutmist, sest direktiivi muudatusega kaotatakse leevendav erisus külmas kliimas paiknevatele reoveepuhastitele ning see on Eestile ebarealistlikult range, mis pole saavutatav ilma suuremahulise reoveepuhastite rekonstrueerimisteta. Eesti ei toeta tootjavastutuse laiendamist asulareovee direktiivis ravimitootjatele, kuna pole selge, kellele ravimite tarneahelas tasu maksmise kohustus pannakse. See võib tähendada ravimite kättesaadavuse halvenemist Eesti turul ning tarbijatele ravimite hinnatõusu. Oleme nõus eesmärgiga liikuda reovee puhastamisel kliimaneutraalse energia kasutamise suunas, kuid seejuures reoveepuhastitel peab jääma võimalus turult sisse osta süsinikuneutraalset elektrit, mitte ei seata kohustus kogu reoveepuhastuseks vajalik elektrienergia toota reoveepuhastitel ise taastuvatest allikatest.
19. Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta, eelnõu suhtes
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas halduskoostöö direktiivi muudatuse eelnõu, millega nähakase ette virtuaalvääringu teenuse pakkujate maksualane aruandluskohustus ning püütakse lahendada direktiivi alusel toimuvas maksuhaldurite halduskoostöös tõusetunud murekohti.
Komisjoni jaoks on oluline direktiiviga sätestatud aruandluskohustuste täitmise senisest tõhusam tagamine. Selleks soovitakse ühtlustada rikkumiste eest määratavad karistused.
Virtuaalvääringuid ja finantskontosid puudutava teabevahetuse regulatsioon põhineb OECD liikmesriikide poolt kokkulepitud teabevahetuse mudelitel (vastavalt virtuaalvääringuid käsitlev CARF – crypto asset reporting framework ja finantskontosid käsitlev CRS – common reporting standard) 3.
Direktiivis sätestatud reeglite üle võtmine on direktiivi eelnõus ette nähtud 2025. aasta 31. detsembriks ja sätete rakendamist soovitakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Esimest korda tuleb virtuaalvääringuid käsitlev aruanne esitada ja sellekohast teavet vahetada 2027. aastal.
Direktiivi vastuvõtmiseks on vajalik liikmesriikide ühehäälne otsus. Eesti seisukohad on üldjoontes komisjoni ettepanekuid toetavad.
Direktiivi muudatustes on plaanitud kokku leppida 16. mai 2023 majandus- ja rahandusministrite nõukogu kohtumisel.
20. Eesti seisukohad kalanduspoliitika tuleviku ja kalandussektori energiaülemineku kohta
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon on 21. veebruaril 2023. aastal esitanud meetmepaketi, et parandada ELi kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkust ja vastupanuvõimet. Meetmepakett sisaldab kokku 4 erinevat dokumenti - teatis energiasüsteemi ümberkujundamise kohta ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris; mereökosüsteemide kaitsmise ja taastamise tegevuskava säästva ja vastupanuvõimelise kalanduse tagamiseks; teatis ühise kalanduspoliitika kohta täna ja homme ning kalandus- ja vesiviljelustoodete ühist turukorraldust käsitlev aruanne. Seisukohtades käsitleme energiasüsteemi ümberkujundamise ja ühise kalanduspoliitika teatiseid ning mereökosüsteemide tegevuskava.
- Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) tulevikku käsitlevas teatises rõhutab komisjon ÜKP toimimist ning pakub välja teekonna ning visiooni jätkusuutlikuma ja vastupidavama kalanduse suunas. Tulevikus on oluline vähendada kalanduse ja vesiviljelussektori sõltuvust fossiilkütustest ning muutuda energiatõhusamaks.
- Komisjon teeb EL-i kalanduse ja vesiviljelussektori energiaülemineku teatises ettepaneku vähendada sektori sõltuvust fossiilkütustest ning püüelda kliimaneutraalse kalandussektori sh vesiviljelussektori poole. Selleks tuleks suurendada kütusesäästu ja minna üle taastuvatele vähese CO2 heitega energiaallikatele. Uute lahendustena tuuakse teatises esile energiatõhusaid püügivahendeid, päikesepaneele, purjeid, tuuleturbiine ning mainitakse üksikuid näiteid laevadest, kus on asendatud diiselmootorid hübriidlahendustega või alternatiividega, nagu akud, patareid jne.
- Kalanduse paketis sisaldub ka teatis merede ökosüsteemide kohta. Mereökosüsteemide kaitsmine ja taastamine jätkusuutliku ja vastupidava kalanduse jaoks tegevuskavas on kirjeldatud, et see peab hõlmama meetmeid kalavarude jätkusuutlikumaks muutmiseks.
Eesti jaoks probleemsemad kohad: Üleminekuks puuduvad hetkel vahendid nii kalandussektoris, EL vahendites kui ka riigieelarves. Samuti puuduvad taskukohased, laialt levinud ja väljaarendatud tehnoloogiad, mis suudaks asendada praegust sõltuvust fossiilkütustest. Puudub kindlus, et väljapakutud lahendused lubavad säilitada senist efektiivsust, kalasaagi vähenemise korral väheneb toiduga kindlustatus kalatoodete osas.
