1. Reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega (EL 2024/900). Muudatuste eesmärk on tagada, et poliitreklaam oleks selgelt eristatav ning selle tellija, rahastaja ja avaldamise tingimused läbipaistvad.
Poliitreklaami avaldamisele seatakse kaks suuremat nõuet. Poliitreklaam tuleb edaspidi avaldada koos poliitreklaamimärgisega ning sellise reklaami kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Poliitreklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja. Poliitreklaamimärgis on osa konkreetsest reklaamist. Märgises antakse teada, et tegemist on poliitreklaamiga; kes on reklaami tellija; milliste valimiste, rahvahääletuse vm seadusandliku protsessiga on reklaam seotud; kas reklaami puhul on kasutatud suunamis- või reklaamiedastusmeetodeid; samuti viidatakse läbipaistvusteatele. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata andmekandjast, olgu tegu audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga.
Poliitreklaami tellijad võivad olla kes tahes isikud või organisatsioonid, kes soovivad oma reklaamiga mõjutada poliitilisi otsustusprotsesse nii valimiste ajal kui ka valimistevahelisel ajal. Valimiste kontekstis on poliitreklaami tellijad näiteks erakonnad või nende liikmed, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Eestis on 14 tegutsevat erakonda. 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris kokku 968 kandidaati, neist 10 üksikkandidaati ja 9 erakonda. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, neist 43 üksikkandidaati, 136 valmisliitu ja 8 erakonda. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris kokku 78 kandidaati, neist 5 üksikkandidaati ja 9 erakonda. Poliitreklaami tellijateks võivad olla aga ka paljud teised juriidilised või füüsilised isikud – see tuleneb poliitreklaami laiast mõistest, mis ei piiritle poliitreklaami ainult erakonnapoliitikaga või valimistega.
Eelnõu puudutab nii reklaamiteenuse pakkujaid, meediaettevõtteid kui ka digiplatvorme. Lisaks hõlmab eelnõu välireklaami pakkujaid ja kohalikke omavalitsusi.
Eelnõu näeb ette erinõuded internetipõhise poliitreklaami puhul, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel kehtestada sisestrateegiad ja pidada arvestust, et tagatud oleks nii isikuandmete kaitse kui läbipaistvuse nõuded.
Muudatused tagavad poliitreklaami nõuetekohase läbipaistvuse ja aitavad ühtlustada selle reegleid kogu Euroopa Liidus.
2. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus (ELRKS) ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond (ORF). Maa erastamisest laekunud raha kasutamise üle otsustab valitsus edaspidi riigieelarve menetluse käigus.
Omandireformi reservfond loodi selleks, et katta kulusid, mis tekkisid Eesti taasiseseisvumise järel üleminekul demokraatlikule riigikorrale. Fondi raha tuli peamiselt erastamisest – viimastel aastatel eelkõige maa müügist ja nende maade järelmaksudest, mis tagastati suuremas osas endistele omanikele või mille puhul oli nõudeõigus.
Omandireformi eesmärk oli muuta omandisuhted selliseks, et tagada omandi kaitse ja vaba ettevõtlus, heastada varasemad omandiõiguse rikkumised ning luua eeldused turumajandusele üleminekuks.
Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid enamjaolt täitnud.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026. aastal.
3. Mootorsõidukimaksu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga sätestatakse mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks juba käesolevast aastast.
Vähendamist saavad automaatselt vanemad või hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks 18-aastane laps. Iga lapse eest vähendatakse vanema mootorsõidukimaksu kohustust ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse vähendus nende vahel.
Kohustuse vähendamise mõju maksumaksjatele on kahetine. 55 000 maksumaksjal katab rakenduv vähendus kogu nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. 97 000 maksumaksjat saavad vähendust, kuid nende maksukohustus ületab vähendamise summa. Mootorsõidukimaksu koormus väheneb lastega leibkondadel keskmiselt üle 50% ja peredele jääb kokkuvõttes alles üle 16 miljoni euro.
Eelnõu kohaselt sätestatakse, et väikebussid, millel on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt sõiduauto kategoorias registreeritud 8- või 9-kohaliste sõidukite mootorsõidukimaksu määra. Muudatus toetab lasterikaste perede ja puudega inimeste hakkamasaamist, kes väikebusse kasutavad.
4. Arvamuse andmine püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE) kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Kalev Stoicescu, Madis Kallase, Marek Reinaasa, Tanel Teini, Lauri Hussari, Toomas Uibo, Peeter Tali, Annely Akkermanni ja Tiit Marani k.a 19. juunil algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu eesmärk on anda vähemalt ühe püsielanikuga väikesaarele püsiasustusega väikesaare staatus, mis aitab vältida fiktiivseid sissekirjutusi. Praegu defineeritakse püsiasustusega väikesaareks saar juhul, kui sinna on püsivalt sisse kirjutatud vähemalt viis elanikku.
Teine muudatus puudutab üldkogu kvooruminõuet ja annab saarevanemale õiguse nõutava kvoorumi puudumisel kokku kutsuda sama päevakorraga uus koosolek mitte varem kui seitsme päeva pärast ja sellisel kordusistungil pole enam 50% osalusega kvoorumi nõuet.
Kehtiva korra järgi on üldkogu otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled väikesaare hääleõiguslikud püsielanikud.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu üldist eesmärki, kuid mitte toetada ettepanekut kanda väikesaarte nimistusse ka need saared, kus elab vaid üks püsielanik. Ministeerium toetab ka lahendust, mille järgi loetakse väikesaareks ka ühe püsielanikuga saar, kuid seadustes sätestatud õigused, kohustused, teenused ja toetused jäävad kehtima ainult vähemalt viie püsielanikuga saartele.
5. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses alusharidusseaduse ja Eesti Vabariigi haridusseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) rakendamisega
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudatused on vajalikud alusharidusseaduse (AHS) ning Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) rakendamiseks, mis jõustuvad 1. septembril 2025. EHIS põhimäärust täiendatakse, kuna hariduse valdkonda viiakse üle seni sotsiaalteenusena tegutsenud lastehoiud. Nende tegevus hakkab edaspidi kuuluma AHS-i alla ning lastehoidude andmed kantakse EHISesse samadel alustel nagu lasteaedade omad.
Muudatused on vajalikud ka uute kvalifikatsiooninõuete kehtestamiseks ning lasteaias tõhustatud toe ja eritoe rakendamise korraldamiseks. Lisaks luuakse põhikoolijärgsete õppijate jaoks ühtne keskne vastuvõtusüsteem, milleks moodustatakse vastuvõtuandmete alamregister. Selleks täiendatakse EHIS-e põhimäärust vastuvõtuandmete alamandmekogu regulatsiooniga.
Haridustöötajate põhipuhkust reguleerivat määrust muudetakse nii, et kõigile tugispetsialistidele – sõltumata sellest, kas nad töötavad alus-, üld- või kutsehariduses – kehtestatakse ühetaoline põhipuhkuse kestus ja tööaeg. Alushariduses nähakse direktorile ja õppejuhile ette edaspidi 42 kalendripäeva põhipuhkust.
Samuti täpsustatakse haridustöötajate tööaega reguleerivat määrust: lühendatud täistööaeg kehtib edaspidi ka lastehoius töötavatele õpetajatele, logopeedidele ja eripedagoogidele. Lühendatud täistööaeg 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas hakkab lisaks laienema ka kutseõppeasutuste eripedagoogidele, sotsiaalpedagoogidele ja koolipsühholoogidele.
6. Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määruse nr 41 "Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri (RAR) põhimäärus. Kehtetuks muutunud viited Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrustele asendatakse uute, alates 1. jaanuarist 2024 kehtivate määruste viidetega. Samuti täpsustatakse viide, mille alusel taotlusi esitatakse, ning viide tööturuteenuste ja -toetuste seadusele muudetakse vastavaks 2024. aastal jõustunud tööturumeetmete seadusele. Muudatused on tehnilised ja jõustuvad üldises korras.
7. Eesti Vabariigi valitsuse ja Tadžikistani Vabariigi valitsuse vahelise sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega kiidetakse heaks Eesti ja Tadžikistani valitsuse vahelise sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkuleppe eelnõu.
Kahe riigi vahelist kokkulepet rahvusvahelise autoveo korraldamiseks on ette valmistatud mitu aastat. Nüüd on ekspertide tasemel kooskõlastatud kokkuleppe tekst ning ette saab hakata valmistama kokkuleppe allkirjastamist.
8. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Ülemaailmse Postiliidu 28. kongressil osalemiseks ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Regionaal- ja Põllumajandusministri ettepanekul moodustatakse valitsusdelegatsioon 8.–19. septembrini 2025 Araabia Ühendemiraatides Dubais hübriidvormis toimuval Ülemaailmse Postiliidu (UPU) 28. kongressil osalemiseks. Delegatsiooni juhiks määratakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna nõunik Taavi Kurvits ning asetäitjaks ASi Eesti Post piiriülese teenuse juht Kaisa Kütt. Delegatsiooni liikmeteks on ASi Eesti Post rahvusvahelise äri juht Sven Kukemelk ning Konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna vanemanalüütik Kaspar Kutsar. Valitsusdelegatsiooni juhina osaleb kohapeal Dubais Taavi Kurvits. Lisaks osalevad füüsiliselt kohapeal ASi Eesti Posti esindajad.
Protokolli märgitava otsuse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti seisukohad kongressil arutusele tulevate peamiste küsimuste kohta, sh universaalse postiteenuse ja lõppmaksete süsteemi muudatused ning postiteenuste moderniseerimine. Delegatsioonile antakse volitus Eesti nimel läbirääkida ja kirjutada alla kongressi lõppdokumentidele, sealhulgas UPU põhikirja, üldeeskirjade ja konventsiooni muudatustele.
UPU on asutatud 1874. aastal ning ühendab 192 liikmesriiki. Eesti liitus organisatsiooniga 1922. aastal (liikmelisus taastati 1992). UPU ülesanne on koordineerida postioperaatorite ülemaailmset koostööd, kehtestada rahvusvahelise postiteenuse reegleid ja anda soovitusi teenuste arendamiseks. Kongress, mis toimub iga nelja aasta tagant, on organisatsiooni kõrgeim otsustuskogu. 28. kongressil on kavas arutada muu hulgas universaalse postiteenuse moderniseerimist, lõppmaksete süsteemi ajakohastamist, kliimafondi loomise jätkamist, soolise võrdõiguslikkuse edendamist ning UPU eelarve küsimusi.
9. Eesti seisukohad rikkumismenetluses (taastuvenergia direktiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti vastab Euroopa Komisjoni ametlikule kirjale, millega komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse taastuvenergia direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise tõttu. Ülevõtmise tähtpäev oli 21. mail 2025.
Nõustume komisjoni etteheitega. Selgitame, et oleme osaliselt direktiivi juba üle võtnud ning Riigikogu menetluses on atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Direktiivi täielikuks ülevõtmiseks on Kliimaministeerium koostamas seaduseelnõu, mis muudab energiamajanduse korralduse seadust ja vedelkütuse seadust ning mis esitatakse 2026. aasta I kvartalis Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise tähtpäev on 24. septembril 2025.
10. Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mille eesmärk on aidata kaasa ettevõtete sõidukiparkide üleminekule nullheitega sõidukitele
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti vastab avalikule konsultatsioonile, milles käsitletakse heiteta sõidukite kasutuselevõtu suurendamist ettevõtetes. Seeläbi soovitakse vähendada transpordisektori fossiilkütuste tarbimist ja importi ning suurendada nullheitega sõidukite osakaalu ka järelturul, muutes nad üldsusele kättesaadavamaks ja taskukohasemaks. Komisjon plaanib seadusandliku ettepaneku esitada 2025. aasta neljandas kvartalis. See täiendaks juba olemasolevaid meetmeid nagu sõidukite CO2 standardid ja alternatiivkütuste taristu määruse kohase laadimistaristu rajamine. Avalikule konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 8. september 2025.
Eesti küll toetab alternatiivsete kütuste kasutuse edendamist transpordis ning vastava taristu arendamist, kuid ei saa toetada EL-i ülest nõuet, mis seaks täiendava kohustuse ettevõtjatele soetada nullheitega sõidukeid.
11. Eesti seisukoht Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni küberkuritegevusvastase konventsiooni allkirjastamist ja sõlmimist käsitlevate nõukogu otsuste eelnõude kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Uue ÜRO küberkuritegevuse vastase konventsiooni eesmärkideks on tõhustada rahvusvahelist koostööd ning küberkuritegevusvastast võitlust. Konventsiooni lõpptekst vastab kriminaliseerimise, menetlustoimingute kui ka rahvusvahelise koostöö sätete osas Euroopa Nõukogu küberkuritegevusvastase konventsiooni (Budapesti konventsioon) standarditele kui ka teistele ÜRO konventsioonidele. Konventsioonis nähakse samuti ette piisavad tagatised põhiõiguste kaitseks, isikuandmete kaitseks kui ka võimalikud rahvusvahelisest koostööst keeldumise alused.
Konventsioon käsitleb teemasid, mis on nii EL ainupädevuses kui ka jagatud pädevuses, mistõttu on liidul pädevus ja õigus konventsioon allkirjastada ja sellega ühineda. Konventsiooni allkirjastamine ning hiljem selle ratifitseerimine võimaldab senisest enam teha rahvusvahelist koostööd konventsioonis sätestatud kuritegude uurimisel eelkõige nende ÜRO liikmesriikidega, kes ei ole EL liikmesriigid ja Budapesti konventsiooni osalisriigid.
Eesti toetab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni küberkuritegevusvastase konventsiooni sõlmimise heakskiitmist ja selle allkirjastamist Euroopa Liidu nimel.
12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamise määruse kohta
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Komisjoni ettepanekuga tehakse sihistatud muudatused varjupaigamenetluse määrusesse eesmärgiga muuta liikmesriikidele paindlikumaks turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamist. Turvalise kolmanda riigi mõiste võimaldab liikmesriikidel pidada varjupaigataotlust vastuvõetamatuks, kui taotlejad võiksid saada tõhusat kaitset kolmandas riigis, mida peetakse nende jaoks turvaliseks. Mõiste kohaldamiseks nõutakse praegu ELi õiguses, et varjupaigaasutused tõendaksid seost taotleja ja asjaomase turvalise kolmanda riigi vahel, mille alusel oleks taotlejal mõistlik minna asjaomasesse riiki (nt elamisluba, varasem töötamine või perekondlikud sidemed). Komisjon on teinud ettepaneku muuta varjupaigamenetluse tingimusi paindlikumaks järgmiselt: i) seose tõendamine varjupaiga taotleja ja turvalise kolmanda riigi vahel ei ole enam kohustuslik, aga liikmesriik võib seda jätkuvalt rakendada riigisisese õiguse alusel; ii) Taotleja on saabunud EL-i turvalise kolmanda riigi kaudu (st transiit); iii) Turvalise kolmanda riigi ja EL-i vahel on sõlmitud leping või kokkulepe, mis võimaldaks saata sinna isik ka juhul, kui tal puudub kõnealuse riigiga otsene seos päritolu või transiidi näol (v.a. saatjata alaealised); iv) Turvalise kolmanda riigi kontseptsioonil põhinevate vastuvõetamatuse otsuse edasikaebamisel ei ole enam automaatset väljasaatmise peatavat mõju.
Eesti toetab turvalise kolmanda riigi kontseptsiooni kohaldamisel suuremat paindlikkust. Samuti toetab Eesti komisjoni ettepanekut, mille kohaselt turvalise kolmanda riigi alusel tehtud keelduvate otsuste edasikaebamisel ei ole automaatset peatavat mõju tagasisaatmisele. Mõlemad muudatused vähendavad Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi väärkasutamist ja võimaldavad tõhustada tagasisaatmisi. Jätkuvalt on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta tunnustatud põhimõtete ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste järgimine. Algatusega ei kaasne olulist mõju Eesti riigiasutustele ega mõju riigieelarvele.
