1. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmisega nähakse ette universaalteenuse lõpetamine alates järgmise aasta maist ning luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks. Lisaks arvatakse seaduse muutmisega strateegilise gaasivaru varumakse hulka ka LNG haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud, et suurendada Eesti varustuskindlust maagaasiga.
Seaduse muutmisega luuakse EL-i määrusega kooskõlas olev regulatsioon reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks juhtudeks, kui süsteemihalduri (Elering AS) hinnangul ei ole elektrisüsteemis piisavalt elektrienergia tootmisvõimsust, et katta varustuskindluse normi. Muu hulgas tuleb Euroopa Komisjonilt taotleda selleks riigiabi luba, et läbi viia vähempakkumine strateegilise reservi pakkuja leidmiseks.
Reservvõimsuse mehhanismi eesmärk on eelkõige seotud varustuskindluse tagamisega, et tagada elektriga varustatus olukordades, kus võib tekkida selle puudujääk. Vastasel korral tuleb hakata piirama tarbimist. Tegemist on nö tagavaraelektrijaamaga, mis käivitatakse ainult siis, kui tekib elektrienergia puudujääk.
Reservvõimsuse mehhanismi rakendamine mõjutab kõiki elektritarbijaid ja hakkab kajastuma eraldi reana elektriarvel. Arvestades 2022. a tarbimist oleks strateegilise reservi tasu elektritarbijale olnud ligikaudu 2,20 eurot ühe megavatt-tunni eest. See tähendab, et keskmise majapidamise 3000 kWh aastatarbimise korral oleks lisakulu aastas umbes 6,6 eurot.
Samuti näeb seaduse muutmine ette, et strateegilise gaasivaru varumakse hulka arvatakse ka LNG haalamiskaiga ja taristuga seotud halduskulud. Eesmärk on suurendada kindlust olukordadeks, kui peaks tekkima probleeme gaasi varustatusega. Täna on varumakse määr 0,40€/MWh ning alates 1. jaanuarist 2024 on see 0,45€/MWh. See on seotud strateegilise gaasivaru hoidmisega Inčukalnsi gaasihoidlas, mille haldamiskulud on aastas kokku ligikaudu 1,5 miljonit.
Alates 01.05.2024 lisanduvad haalamiskai halduskulud, mille suurusjärk aastas on 0,7 mln/€. Kulude lisandumine suurendab varumakset praeguse hinnangu kohaselt +0,21€/MWh. Uus varumaksemäär alates 01.05.2024 võib hinnanguliselt olla 0,66€/MWh kohta. Haalamiskai lisandumine varumaksele tähendab, et kokku tuleb keskmisele kodutarbijal maksta varumakset ligikaudu 6 eurot aastas. See moodustab tarbija lõplikust gaasiarvest marginaalse osa - 0,7%.
Ühtlasi sätestatakse, et hädaolukorras peab võrguettevõtja edastama tarbijale gaasi sama hinnaga, mis see strateegilisest varust soetati. Konkurentsiametil on tehtavate muudatuste tulemusel õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
2. Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Seaduse eelnõu
Konkurentsiseaduse muutmise eesmärk on tugevdada konkurentsijärelevalvet, et tagada tarbijatele õiglasem hind, kvaliteetsem ja laiem kaubavalik ning samuti soodustada innovatsiooni. Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv), mille eesmärk on luua terves Euroopa Liidus toimiv konkurentsijärelevalve. See toimuks kõigis liikmesriikides ühtedel alustel ja sarnaste uurimismeetmetega, mis suurendab valdkonna läbipaistvust ja kasvatab võimekust menetleda ka liikmesriikide üleseid rikkumisi. Direktiiv annab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. Eelnõu aluseks olev EL direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 4. veebruar 2021. Praeguseks on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa Kohtule Eesti vastu hagi seoses direktiivi mitteülevõtmisega.
Seaduse muutmise olulisim osa on konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsiooni kehtestamine, mis liidab valdkonna haldusmenetluse ja karistamise. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab konkurentsiamet. Uus menetlus aitab konkurentsiametil paremini järelevalvet teha, sest selle uurimismeetmed on välja töötatud spetsiifiliselt konkurentsiõiguse rikkumise uurimiseks.
Konkurentsijärelevalvemenetlus aitab luua ja säilitada vaba turgu, mis soodustab innovatsiooni ja muudab ettevõtjad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks. Seejuures muudab konkurentsijärelevalvemenetlus konkurentsiõiguse rikkumises kahtlustatavate ettevõtjate olukorra senisest paljuski kergemaks, kuna nende suhtes toimetatakse vaid üht menetlust, mis vaidlustamise korral päädib vaid ühe kohtumenetlusega. Kriminaalmenetlusele omaseid menetlustoiminguid nagu jälitustoiming ja kinnipidamine konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada ei saa ning füüsilistele isikutele konkurentsiõiguse rikkumiste eest vastutust, sh vangistust, ei kaasne.
Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ühe konkurentsijärelevalvemeetmena kaasneda senisest heidutavam trahv, mille suurus võib olla kuni 10 protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. juunil 2024.
3. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmisega kiidetakse heaks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muudatused, mis puudutavad panga tegevuspiirkonna laiendamist ja kapitalipiirangu kaotamist. Muudatused võeti panga juhatajate nõukogu poolt vastu 18. mail 2023.
Esimese muudatuse eesmärk on laieneda piiratud ulatuses ja järk-järgult panga tegevusmandaati Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki. Muudatus võimaldab neil riikidel panga liikmeks astuda, struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks laenu võtta ning panga töös osaleda. Sahara-taguse Aafrika piirkonna ja Iraagi geopoliitiline tähtsus Euroopa jaoks on viimase aastakümne jooksul kasvanud. Iga uue riigi panga liikmeks astumise ja seal omakorda panga tegevusega alustamiseks on eraldiseisvad protseduurid. Asutamislepingu muudatus ei too kaasa vajadust lisakapitali järele.
Teise muudatusega soovitakse kaotada panga asutamislepingu järgne kapitali piirang panga tavategevuse korral. See puudutab panga antud laenu, omakapitali investeeringuid ja garantiisid, mille kogumaht ei tohi ületada panga kapitalivahendeid (aktsiakapital, reservid, ülejäägid). Asutamislepingu muudatuse järgi usaldatakse kapitali adekvaatsuse parameetrite asjakohaste piirmäärade kehtestamine panga direktorite nõukogule.
Asutamislepingu muudatused jõustuvad kõikide panga liikmete jaoks 3 kuud pärast panga ametliku teate kuupäeva, milles pank kinnitab muudatuste jõustumise nõuete täitmist.
4. Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Välisministeerium esitab uuesti Riigikogu menetlusest koosseisu lõppemise tõttu välja langenud eelnõu.
Eelnõu on välja töötatud välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks avaliku teenistuse seadusega ning kehtiva regulatsiooni selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks. Sinna hulka kuulub ka välisteenistuse palgasüsteemi ajakohastamine, millega viiakse lõpuni 2018. aastal esimese osana rakendunud välisesinduses töötava teenistuja maksustatava sissetuleku suurendamise ja maksuvaba sissetuleku vähendamise reform.
Eelnõu teine oluline eesmärk on vähendada koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile.
Lisaks tehakse välisteenistusse värbamisel erisus, mis võimaldab edaspidi tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50% ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale.
Riigikogu võttis välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastu 10. juunil 2020. aastal. President otsustas 25. juunil 2020. aastal seaduse välja kuulutamata jätta vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega osas, mis käsitlesid välisesinduses töötava pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja ja ametnikuga kaasasolevale abikaasale ettenähtud sotsiaalsete tagatiste andmist. Nimetatud sätted reguleerisid üksnes kaasasolevale abikaasale ettenähtud abikaasatasu maksmisega seonduvat, kuid ei laienenud kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. 7. veebruaril 2023. aastal arutati Riigikogus seadust uuesti ning välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus otsustati jätta muutmata kujul vastu võtmata. Eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu. Praegu Riigikogule esitatavas eelnõus on põhiseaduspärasus tagatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtud muudatuste jõustumise tõttu 1. jaanuaril 2024. Abikaasade ja registreeritud elukaaslaste kohtlemine on alates sellest ajast võrdne.
Muudatused on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. aprillil.
5. Töötasu alammäära kehtestamine
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist tunnitasu alammääraks 4,86 eurot (praegu 4,30 eurot) ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot, praegu on see 725 eurot. Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga 10. oktoobril 2023. Välja kujunenud tava kohaselt kehtestab valitsus üleriigilise töötasu alammäära, milles lepivad kokku sotsiaalpartnerid.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2023. aastal üheksa kuu keskmisena 16 700 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära 725 eurot, moodustades 3,4% kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 21 000 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 726 kuni 819 eurot (4,3% töötajatest).
Töötasu alammäära tõus 95 euro võrra 725-lt eurolt 820-le eurole toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2023. aastaga täiendavat maksutulu 23 miljonit eurot. Suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul käibemaksu ja aktsiiside laekumine. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga keskmise palga prognoosi kaudu.
Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks vanemahüvitis ja täiendava puhkuse tasud. Alammäära tõus aitab kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele.
6. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 "Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse valitsuse reservist vahendite eraldamisel kasutamise sihtotstarbe detailsust.
Valitsuse reservist vahendite eraldamise korraldus ja rahandusministri käskkiri, millega eraldatakse vahendeid sihtotstarbelisest reservist, peavad edaspidi sisaldama kulude osas tulemusvaldkonna tasandit. See põhimõte kehtib vaid haldusaktile.
Korralduse eelnõule lisatavas seletuskirjas ja taotluses tuleb vastavalt kehtivale korrale jätkuvalt esitada vahendite detailne arvestus, seal hulgas ka kulude prognoositav jaotumine programmi tegevustele. Eraldatud vahendite kasutaja eelarves ja eelarve täitmise andmetes kajastatakse kulud samuti vähemalt programmi tegevuste lõikes. Vahendeid võib kasutada vaid kooskõlas korralduses toodud sihtotstarbega.
Määrus jõustub üldises korras.
7. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal" muutmine
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega kehtestatakse järgmiseks kalendriaastaks lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja jagatakse EL Nõukogus kokkulepitud kvoodid traal- ja rannapüügi sektorite vahel.
24. oktoobril 2023 lepiti Euroopa Liidu Nõukogus kokku Läänemere kalavarude kvoodid. Sellest lähtuvalt jaotatakse Eestile Läänemerel eraldatud kalapüügivõimalused eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades ka eelmistel aastatel väljakujunenud jaotust ning seniseid väljapüüke. Summaarsed püügivõimalused vähenevad läbi aegade madalaimale tasemele, kuna avaosa räime kehva seisu tõttu realiseerub aastal 2024 väga madal pelaagiliste liikide kogukvoot. Kvootide vähenemine mõjutab tugevalt nii traal- kui rannapüügi sektorit ning käesolev määrus sisaldab kompromissi räimepüügivõimaluste jaotamisel.
14.-16. novembril 2023 toimunud Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 49. istungil lepiti kokku 2024. aasta maksimaalsed lubatud saagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja nende riikidevaheline jaotus. Käesoleva määrusega sätestatakse kalapüügikomisjonis kokkulepitud kalaliikide lubatud aastasaagid Eestis ning ka nende jaotus püügivahendite kohta. Ühtlasi sätestatakse määrusega täiendav võimalus püüda Peipsi järvel 2024. aastal kolme kastmõrraga.
8. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava 2024. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku suuruse kinnitamine on iga-aastane otsus, mida on vaja pensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.
Eelnõu kohaselt on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 4545,96 eurot ja seda rakendatakse vanaduspensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. märtsini 2025. a. Nimetatud perioodil ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada 2024. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist. Seetõttu kasutatakse kindlustusosaku suuruse leidmiseks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust.
Näiteks, inimene taotleb pensioni 1. novembril 2024. aastal ning selleks ajaks ei ole veel kinnitatud selle aasta kohta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust. Kindlustusosaku suuruse leidmiseks kasutatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust. Kui pensioni taotleva töötaja eest on kuni 31. oktoobrini 2024 makstud sotsiaalmaksu 4545,96 eurot, on tema kindlustusosak 1,0 (4545,96 : 4545,96 = 1,0). Kui pensioni taotleva töötaja eest on makstud sotsiaalmaksu 2272,98 eurot, on tema kindlustusosak 0,5 (2272,98 : 4545,96 = 0,5).
Eelnõu ei too kaasa üldist pensionitõusu, arvestuslikku keskmist suurust kasutatakse uute pensionide määramisel ja ümberarvutamisel pensionäridel, kes on rakendusperioodil töötanud ning kelle eest on makstud sotsiaalmaksu.
Valitsus kinnitab isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne uue kalendriaasta algust.
9. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kultuuriminister teeb ettepaneku kinnitada Eesti Kultuurkapitali nõukogu uus koosseis. 11-liikmelise nõukogu esimees on kultuuriminister ning sinna kuuluvad iga sihtkapitali nõukogu nimetatud esindajad: Alo Lõoke, Katrin Kissa, Priit Volmer, Dagmar Ingi, Toomas Tammis, Jaanika Palm, Tiia Teder ja Kadri Laas-Lepasepp. Samuti kuuluvad nõukogu koosseisu kultuuriministri nimetatud esindaja Kaarel Kuurmaa ning rahandusministri nimetatud esindaja Raigo Uukkivi.
Eesti Kultuurkapital toetab kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi valdkondasid ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Kultuurkapitali struktuuri kuulub ühtekokku kaheksa sihtkapitali, 15 maakondlikku ekspertgruppi ja kolm nõukogu poolt algatatud tõlkeprogrammi.
10. Kaitseliidu ülema ametikohalt vabastamine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt vabastatakse kindralmajor Riho Ühtegi Kaitseliidu ülema ametikohalt 15. detsembril 2023 tema enda algatusel.
Kindralmajor Ühtegi oli Kaitseliidu ülema ametisse nimetatud alates 19. juulist 2019. Ühtegi on üks Kaitseliidu asutajaliikmetest ning ta alustas ohvitseri karjääri 1991. aastal Kaitseliidus.
Kaitseliidu seaduse järgi nimetab Kaitseliidu ülema ametikohale ja vabastab ametikohalt valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul, kuulates ära Kaitseliidu vanematekogu arvamuse.
11. Kaitseliidu ülema ametikohale nimetamine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kaitseminister Hanno Pevkur ja kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi ühine ettepanek on nimetada Kaitseliidu järgmiseks ülemaks kindralmajor Ilmar Tamm. Uus ülem võtab Kaitseliidu juhtimise üle alates 16. detsembrist kell 12 Tallinnas Vabaduse väljakul peetaval rivistusel. Kindralmajor Ilmar Tamme avaliku teenistuse staaž 15. detsembri 2023 seisuga on 31 aastat ja 8 kuud.
Kindralmajor Tamm on praegu kaitseväe juhataja asetäitja. Ta on kogunud rahvusvahelist kogemust juhtides nii NATO küberkaitsekoostöö keskust kui Balti Kaitsekolledžit. Tamm alustas oma kaitseväeteenistust 1992. aastal Kalevi jalaväepataljoni ajateenijana, kust suundus õppima Soome maakaitse kõrgkooli. Samas koolis on ta lõpetanud ka vanemstaabiohvitseri kursuse. Neljanda taseme sõjalise hariduse omandas ta Londonis asuvas kuninglikus kaitsekolledžis. Järgmine Kaitseliidu ülem on olnud nii üksik-sidepataljoni kui ka kaitseväe peastaabi side- ja infosüsteemide osakonna ülem ning oli esimene NATO küberkaitsekoostöö keskuse ülem. Kindralmajor Tamm on osalenud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistanis.
Tunnustatud Kotkaristi V klassi teenetemärgiga, kaitseministeeriumi teeneteristi kolmanda klassiga, kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga, kaitseväe teenetemedaliga kaitsealaste teenete eest, kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest ning Kaitseliidu Valgeristi teise klassiga ja Kaitseliidu eriteenete medaliga.
12. Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 2023. a korralduse nr 260 "Statistikanõukogu moodustamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Statistikanõukogu kooseisust arvatakse tema enda soovil välja Kristi Klaas, kes osales seal keskkonnaeksperdina ning esindas andmeesitajaid ja tarbijaid. Klaasi asemel nimetatakse statistikanõukogu liikmeks keskkonna asjatundjana Piret Lilleväli.
Riikliku statistika seaduse kohaselt on statistikanõukogul 11 liiget: Statistikaameti, Eesti Panga ja Andmekaitse Inspektsiooni esindajad ning lisaks kaheksa liiget riikliku statistika tarbijate ja andmeesitajate esindajate ning ekspertide seast. Statistikanõukogusse ekspertide määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et esindatud oleksid statistika, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, keskkonna, majanduse ja põllumajanduse asjatundjad. Statistikanõukogu iga koosseisu volituste tähtaeg on neli aastat. Praeguse koosseisu volitused kinnitas valitsus 19. oktoobril 2023.
13. 1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni lisa 2022. aasta muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Muudatustega ajakohastatakse mereliikluse hõlbustamise konventsiooni lisa ning elektroonilisi andmeid saab tulevikus esitada ühtse kontaktpunkti kaudu. Muudatuste kohaselt peavad osalisriikide pädevad asutused looma ja rakendama nn „ühtse akna“ (Single Window) süsteeme, mille kaudu oleks võimalik esitada kõik laevakülastusega seotud dokumendid. Samuti loobutakse paberdokumentide ja -allkirjade esitamise kohustusest. Muudatused jõustuvad rahvusvaheliselt 1. jaanuaril 2024.
14. Ülevaade "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise kohta 2022. aasta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
2020. aastal leppisid valitsus ja Riigikogu kokku põhimõtetes ja arengusuundades, millest lähtuda õigusloomepoliitika elluviimisel. Riigikogu otsusega kiideti heaks „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ (ÕPPA 2030), mis on aluseks seaduseelnõude menetlemisel ja õiguskeele arendamisel. ÕPPA ülevaade vaatab tagasi valitsuse seadusloomele 2022. aastal, et anda hinnang hea õigusloome põhimõtete järgimise kohta. Ülevaates kirjeldatakse tegureid, mis tingisid 2022. aastal seaduste muutmise vajaduse. Fookuses on Euroopa Liidu õigust ülevõtvad seaduseelnõud, mis moodustasid umbes kolmandiku seadusloome mahust. Riigisisesest vajadusest ajendatud eelnõude hulgas andsid tooni Ukraina sõjaga otseselt või kaudselt seotud eelnõud.
Justiitsminister Kalle Laanet teeb õigusloomepoliitika põhialuste täitmise ettekande ka Riigikogus.
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu laienemiseks ettevalmistuste kohta
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Liidu tulevase laienemise tõttu on alanud aktiivsed arutelud ELi enda ettevalmistuste vajaduse üle, sest lisaks kandidaatriikide täidetavatele kriteeriumidele peab enne laienemist ka EL ise tagama suutlikkuse uusi liikmeid vastu võtta.
ELi tulevase laienemise juures tuleb arvestada võimalikku mõju ja muudatuste vajadust ELi otsuste tegemise protsessis ja institutsioonides, ELi pikaajalises eelarves ning suuremates eelarvemõjuga poliitikavaldkondades nagu ühtne põllumajanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika.
Esitatud on ettepanekud esmasteks Eesti raamseisukohtadeks, millest lähtuda ELi laienemise ja reformimise ettevalmistuste edasistes aruteludes.
16. Eesti seisukohad patentide täiendava kaitse tunnistuste algatuste kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Üldreeglina on patendiõiguse poolt leiutisele pakutav kaitse maksimaalselt 20 aastat. Ravimite ning taimekaitsevahendite väljaarendamine ning müügiloa hankimine on pikaajaline protsess. Seetõttu võib ravimite ja taimekaitsevahendite kui lõpptoodete tegelik kasutuselevõtt viibida aastaid ning patendikaitse lõppeda enne, kui kulutused ennast ära tasuda jõuavad. Seetõttu on ravimite ning taimekaitsevahendite puhul võimalik taotleda teatud perioodiks patendile täiendavat kaitset. Hetkel taotletakse seda täiendavat kaitset liikmesriikide tasemel ja puudub ühtne täiendava kaitse tunnistus ühtse toimega Euroopa patendile. Ühtse süsteemi puudumine vähendab õiguskindlust ja viib tasud ning halduskoormuse kõrgeks.
Reformiga luuakse liikmesriikide täiendava kaitse tunnistuste jaoks tsentraliseeritud menetlus, mille tulemusena hakkab taotlusi läbi vaatama Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), kes annab taotlusele õiguslikult siduva hinnangu. Tunnistuse väljastab liikmesriigi patendiamet. Euroopa ühtse patendi puhul vaatab taotluse samuti läbi EUIPO, kes väljastab ka vastava tunnistuse.
Eesti toetab algatust. Peame oluliseks liikmesriikide ekspertiisi kaasamist EUIPOs toimuvasse menetlusse taotluste läbivaatamisel.
17. Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu Nõukogus pikaajalise elaniku elamisloa direktiivi eelnõu hääletusel
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Siseminister informeerib valitsust Eesti seisukohast Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa direktiivi muudatusettepaneku eelnõu hääletusel EL nõukogus. Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa direktiivi muudatusettepaneku peamiseks eesmärgiks on Euroopa Liidu tööturu atraktiivsuse suurendamine 3. riikide kodanikele, lihtsustades Euroopa Liidu pikaajalise elaniku staatuse saamist ning ühtlustades loast tulenevaid õigusi riiklike elamislubade õigustega. Läbirääkimiste käigus seisis Eesti selle eest, et ei lihtsustataks liiga ulatuslikult pikaajalise elaniku elamisloa andmise ja säilitamise nõudeid ning pikaajalise elaniku elamisluba oleks mõeldud neile, kes tegelikult elavad riigis ning on integreerunud.
23. novembril 2023. a toimunud hääletusel lepiti liikmesriikide poolt kokku ühises positsioonis, mille alusel hakatakse pidama kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Eesti jäi hääletusel erapooletuks. Eesti ei pidanud võimalikuks läbirääkimismandaati toetada, kuivõrd see ei vastanud täielikult Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu seisukohtadele eelnõu suhtes. Eelkõige ei saanud Eesti kompromissteksti toetada seonduvalt sätetega, mis puudutavad pikaajalise elaniku elamisloa säilitamist olukorras, kus Eesti poolt antud pikaajalise elaniku elamisloa valdaja on liikunud teise Euroopa Liidu liikmesriiki elama. Samuti pidasime problemaatiliseks, et pikaajalise elaniku elamisluba ei saa tunnistada piisavalt operatiivselt kehtetuks, kui elamisloa valdaja on lahkunud Euroopa Liidust.
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 10. ja 11. detsembri 2023. a istungil
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
10.-11. detsembri põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil on kõige olulisem päevakorrapunkt, kus kinnitatakse 2024-2026 kaugpüügi võimalused Atlandi ookeanil ja Põhjamerel. Lähtuvalt EL toimimise lepingust kehtestatakse ELi kalapüügivõimalused nõukogu määrusega komisjoni ettepaneku alusel, mis vajabki Vabariigi Valitsuse seisukohti. Tegu on Eesti jaoks olulise punktiga, sest selle määruse alusel kehtestatakse Eesti kaugpüügi võimalused Loode- ja Kirde-Atlandil, kus püüavad 6 Eesti kalalaeva.
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 12. detsembri 2023. a istungil ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
12. detsembril toimub Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istung Brüsselis, kus on päevakorras 14.-15. detsembri Euroopa Ülemkogu ettevalmistus, Euroopa poolaasta 2024. aasta teekaart, õigusriigi dialoogi järelduste heakskiit, ELi laienemise järelduste arutelu ja heakskiit, demograafiliste muutuste haldamise järelduste heakskiit ning Hispaania ettepanek muuta nõukogu keelerežiimi. Infopunktidena on kavas ELi Atlandi makroregionaalne strateegia ning San Marino ja Andorra assotsiatsioonilepingud.
Eestit esindab kohtumisel välisminister Margus Tsahkna.
