1. Arvamuse andmine politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) kohta
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Kalle Grünthal sooviga muuta politseiametniku ametivannet.
Justiitsministeerium ja siseministeerium politseiametniku ametivande muutmist vajalikuks ei pea, kuna leiavad, et ka kehtiv tekst on põhiseadusega kooskõlas. Valitsusele tehakse ettepanek eelnõu mitte toetada.
2. Arvamuse andmine riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon. Algatajad soovivad näha ette, et kui riik võõrandab avalikul enampakkumisel kinnisasja, mille koosseisu kuulub riigikaitsemaa, siis muutub võõrandamisele järgnevast päevast kehtetuks selle katastriüksuse kohta kehtestatud detailplaneering ning katastriüksus muutub sihtotstarbeta maaks, et uus omanik saaks taotleda katastriüksusele asjakohase sihtotstarbe määramist. Lisaks nähakse ette, et juhul kui riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusel asub ehitis, mille kasutamise otstarbeks on sisekaitse- või kaitseväerajatis, siis muutub see kasutamise otstarve kehtetuks kinnisasja võõrandamisele järgnevast päevast.
Seletuskirja järgi saavad käesoleva seaduse mõjul isikud, kes ostavad riigi käest avalikul enampakkumisel riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistu, vabaneda eelmisest detailplaneeringust ja ka riigikaitsemaa sihtotstarbest, et taotleda omandatud kinnistule uut asjakohast sihtotstarvet.
Kaitseministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium ning rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Ministeeriumid nendivad, et eelnõust ja seletuskirjast ei selgu seaduste muutmise vajadus ja põhjendused, millist probleemi lahendatakse. Samuti vajavad muudatused laiemat mõju hinnangut ja õiguslikku analüüsi.
3. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 "Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel" muutmine
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt korrastatakse otsingu- ja merepääste ning merel või piiriveekogul reostustõrje tööde tegemise korda ja tehakse tehnilisi parandusi.
Määrusega reguleeritakse, kuidas korraldatakse ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki, õhusõiduki või sõiduki otsimine ja päästmine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamine, lokaliseerimine ja likvideerimine Eesti merealal ja piiriveekogudel.
Osad muudatused on seotud riigilaevastiku loomisega ja mitme asutuse veesõidukite üleviimisega riigilaevastiku koosseisu alates 1. juulist 2023. aastal. Riigilaevastikku koondati politsei- ja piirivalveameti, keskkonnaameti, päästeameti, transpordiameti ja ASi Eesti Loots veesõidukid. Eelnõuga lisatakse riigilaevastik nende asutuste hulka, kellele edastatakse teavet või kes täidab teatud ülesandeid transpordiameti asemel.
Määrusesse lisatakse ka otsingu- ja päästetöödel ning reostustõrje töödel osalemisega kaasnevate kulude hüvitamise põhimõtted ja kord, mis täna on sätestatud üksnes lennu- ja merepäästeplaanis, merereostustõrje plaanis ning piiriveekogude reostustõrjeplaanis. Eelnõu ei too kaasa mõju riigieelarvele, sellega nähakse ette üksnes töödesse kaastatud riigiasutusele kulude hüvitamise põhimõtted.
Muudatused jõustuvad üldises korras.
4. Riikliku pensioni 2024. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,106. Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 10,6%. Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Alates 1. aprillist on rahvapensioni suurus 372,05 eurot (praegu 336,39 eurot), pensioni baasosa suurus 354,9887 (praegu 317,9193 eurot) ja aastahinne 9,512 (praegu 8,684). Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb pärast indekseerimist euroni 773,52 (praegu 700,02 eurot).
Käesoleval aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 212 327 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 325 000 pensionäri pension.
Kehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetuse päevamäära indekseerimiseks, samuti indekseeritakse kahjuhüvitist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral. Töövõimetoetuse päevamäär 1. aprillist 2024 on 20,57 eurot ja osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 351,77 eurot kuus) ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 617,15 eurot kuus).
5. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud 2023. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse eelmisel kalendriaastal töötanud isikule pensionikindlustuse kindlustusosaku arvutamiseks, samuti eelmisel kalendriaastal töötanud pensionäridele ja pensionile siirduvatele isikutele kindlustusosa suuruse arvutamiseks.
Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.
2023. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks kinnitatakse 4212,07 eurot.
Pensionikindlustatu 2023. aasta kindlustusosaku leidmiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku (I samba) pensionikindlustuse osa isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega, mis on 4212,07 eurot. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on 4212,07 eurot, on tema kindlustusosak 1,000. Kui isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on suurem, näiteks 8424,14 eurot, on tema kindlustusosak 2,000. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus on näiteks 2106,04 on tema kindlustusosak 0,500.
Eelmisel kalendriaastal sai sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 760 310 isikut ning pensionäridel oli töösuhteid 136 284 korral.
6. Valitsuskomisjoni moodustamine eestikeelsele õppele ülemineku raames arvamuse kujundamiseks taotluste kohta anda luba osaliselt muus keeles toimuvaks õppeks või õppe- ja kasvatustegevuseks
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Moodustatava komisjoni ülesandeks on kujundada arvamus kohaliku omavalitsuse taotluste kohta saada ajapikendust lasteaedades ja koolides eestikeelsele haridusele ülemineku osas, mis on venekeelsete koolide 1. ja 4. klassidele ning lasteaedadele plaanitud alates sellest sügisest.
Valla- või linnavolikogu taotlusel võib valitsus, olles ära kuulanud valitsuskomisjoni arvamuse, anda üheks õppeaastaks ülemineku pikendust. Kohalik omavalitsus peab taotluse esitama hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Valitsus otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Otsusega tuleb kindlaks määrata õppes kasutatava muu keele osakaal kogu õppe mahust.
Valitsuskomisjoni esimeheks saab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning komisjoni liikmed on haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov, eestikeelsele õppele ülemineku nõunik Irene Käosaar, Eesti keelenõukogu esindaja Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituudi logopeedia kaasprofessor Marika Padrik ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi eesti keele kui teise keele didaktika nooremlektor Kristiina Bernhardt.
Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus kaasata küsimuste lahendamisse riigiasutuste ning vabaühenduste esindajaid. Haridus- ja teadusministeerium tagab valitsuskomisjoni teenindamise.
Komisjoni esimees esitab üks kord aastas, hiljemalt 1. septembriks valitsusele ülevaate taotluste esitamise ja erandite tegemise kohta.
Eesmärk eestikeelsele õppele üleminekul on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides, kuna eestikeelne õppetöö aitab lastel ja noortel lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, nii et nad ei kaota oma identiteeti, kuid laiendavad oma valikuvõimalusi. Ühtne eestikeelne haridusruum annab kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ning meelepärase töö ja tegevuse leidmisel tulevikus. Eestikeelne haridus toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist, suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni.
Loe lisaks: https://www.hm.ee/uleminek
7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile RASi Agrotarve aktsiate erastamisega seotud võla katteks
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku eraldada valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile 48 tuhat eurot RASi Agrotarve aktsiate erastamisega seotud võla katteks perioodiks 1. jaanuar 2024 –31. detsember 2033.
RAS Agrotarve erastamisega seotud võlg on välja mõistetud rahandusministeeriumilt Tallinna Halduskohtu 27. septembri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-523/2002 seoses ettevõtte töötajale tekkinud kutsehaigusega ning sellest tuleneva töövõime kaotusega.
8. Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute Agentuur (Jõhvi vallas Kotinuka külas Tööstuspargi kinnistu)
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Regionaalminister saab nõusoleku anda sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) tasuta üle regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisel olev Tööstuspargi kinnistu Kotinuka külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Kinnistu suurus on 21,53 hektarit ning väärtus 223 000 eurot. Kinnistu antakse üle Jõhvi Äripargi 2. etapi väljaarendamiseks.
IVIA on asutatud 2009 ja sellel on viis asutajaliiget: Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab regionaal- ja põllumajandusministeerium, Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Lüganuse vald (endine Kiviõli linn). IVIA loodi eesmärgiga leida avalikule sektorile kuuluvatele maatükkidele sobiv rakendus ja mitmekesistada majanduskeskkonda, et asendada töökohad kahanevas põlevikivisektoris Ida-Virumaal, mis on Eesti üks suurima tööpuudusega piirkondi.
IVIA tegevusvaldkonnaks on äri- ja tootmiskinnisvara lisandväärtustega väärindamine ja müük Ida-Virumaal, et edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda.
9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kaheksal korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud ka väärtegusid. Isiku karistatus on praeguseks kustunud, kuid sellest on möödunud liiga vähe aega, et teha järeldusi kodakondsuse taotleja seadusekuulekuse kohta.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kaheksal korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud ka väärtegusid. Isiku karistatus on praeguseks kustunud, kuid sellest on möödunud liiga vähe aega, et teha järeldusi kodakondsuse taotleja seadusekuulekuse kohta.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud ka väärtegusid. Isiku karistatus on praeguseks kustunud. Võttes arvesse kodakondsuse taotleja poolt toime pandud kuritegude laadi ja ühiskonnaohtlikust, oleks ennatlik tema kodakondsuse taotlust rahuldada.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud ka väärtegusid. Isiku karistatus on praeguseks kustunud, kuid sellest on möödas liiga vähe aega. Arvestades ka süütegude rohkust ja raskusastet, pole taotlejale võimalik praegu Eesti kodakondsust anda.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Lauri Läänemets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on üheteistkümnel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud ka väärtegusid. Isiku karistatus on praeguseks kustunud. Arvestades taotleja süütegude laadi ja korduvust pole talle võimalik erandina Eesti kodakondsust anda.
Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega luuakse metsaseireraamistik
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eelnõu loob metsaseiresüsteemi, kogudes metsaandmeid järgmistel tasanditel: ELi tasandi andmekogumine kaugseire abil, liikmesriikide kogutavad andmed ning täiendavad andmed, mille metoodika ja sagedus määratakse komisjoni rakendusaktidega. Samuti plaanitakse vabatahtlikke pikaajalisi metsakavasid, et metsapoliitikat paremini planeerida.
Hetkel on EL-üleselt metsadega seotud andmete kogumine ning erinevate indikaatorite seire väga killustatud, seiresagedus erinev ja sageli on andmed kiireks reageerimiseks aegunud. Määrusega luuakse metsaüksuste kaardistamise ja paiknemise süsteem, metsaandmete kogumise raamistik (sh standarditud andmed, mida kogub komisjon läbi Copernicuse programmi ja ühtlustatud andmed, mis pärinevad peamiselt riiklikest metsainventuuridest) ning metsaandmete jagamise raamistik (nii komisjon kui liikmesriigid peavad oma andmed tegema kättesaadavaks, mh Euroopa metsateabesüsteemis).
Määruse eesmärk ei ole sekkuda metsaplaneerimisse ja -majandamisse, vaid koguda ning jagada õigeaegseid ja võrreldavaid metsaandmeid keskkonna- ja kliimapoliitika toetamiseks. Määrus võimaldab EL riikidel, metsaomanikel ja -majandajatel parima olemasoleva andmestiku ning teadmiste baasilt reageerida, et tagada metsade vastupanuvõime, kuivõrd metsi mõjutavad mitmesugused piiriülesed survetegurid.
Üleeuroopaline koostöö võimaldab maksimaalselt ära kasutada satelliidiandmete võimalusi ning siduda neid kulutõhusalt erinevate õigusaktide täitmisega ja uute digitaalsete lahenduste väljatöötamisega. Liikmesriikides, sh Eestis, kus on riiklikud metsaseiresüsteemid olemas, ei nõua ettepanek olulisi muudatusi seire toimimisele ning tugineda saab juba olemasolevatele praktikatele.
15. Eesti seisukohad kombineeritud transpordi direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Kombineeritud transpordi direktiivi eesmärk on vähendada kaubaveo negatiivseid mõjusid toetades üleminekut maanteetranspordilt raudtee-, sisevee- ja meretranspordile (lühimerevedu). Maanteetransport põhjustab enamiku ELi transpordi negatiivsetest välismõjudest (müra, õhusaaste, kasvuhoonegaaside heide, ummikud, õnnetused), kuna see on ülekaalukalt kõige levinum transpordiliik, lisaks põhjustab ka rohkem välismõjusid kaubaveo tonnkilomeetri kohta kui raudtee-, siseveetee- või lähimerevedu. Raudteetranspordi ja siseveetranspordi keskmine väliskulu tonnkilomeetri (tkm) kohta on peaaegu kolm korda madalam (vastavalt 0,013 eurot tkm ja 0,019 eurot tkm kohta), võrreldes raskete kaubaveokite keskmise väliskuluga – 0,042 eurot tkm. Õnnetused ja ummikud on iga raskeveokite transpordi puhul suurimad kulukomponendid ning neid ei saa vähendada süsinikdioksiidi vähendamisega, vaid maanteetranspordi suhtelise osakaalu vähendamisega.
Maanteetranspordi osakaalu vähendamiseks kohustab direktiiv liikmesriike välja töötama toetusmeetmed kombineeritud vedude kasutuselevõtu suurendamiseks, et tõsta nende konkurentsivõimet võrreldes maanteetranspordiga (toetame, kuid riik peab ise saama otsustada konkreetsete meetmete üle).
Direktiiv seab tingimused kombineeritud veo toetusele kvalifitseerimiseks, kuhu alla lähevad ühendveod, mis vähendavad transpordi negatiivset välismõju (müra, õhusaaste, kasvuhoonegaaside heide, ummikud, õnnetused) vähemalt 40% võrra võrreldes üheliigilise autoveo põhjustatud mõjuga (ehk direktiiviga seatakse 40% väliskulude kokkuhoiu lävend),
Väliskulude arvutamiseks hakatakse kasutama elektroonilist kaubaveo teabe platvormi (eFTI), mis võimaldab elektroonsete ja masinloetavate dokumentide kasutuselevõttu (toetame).
Liikmesriigid peavad hindama tõkkeid, mis takistavad kombineeritud veo kasutuselevõttu nende riigis ning tagama, et riiklikud poliitikameetmed võimaldavad vähendada kombineeritud vedude keskmist kulu kokku vähemalt 10% (me ei toeta siduva kohustusena).
Direktiiviga kehtestatakse kombineeritud veo maanteelõikudel uus euroopaülene erand sõidukeeldudest nädalavahetustel, pühadel ja öödel, mis aitab ühendvedude atraktiivsust tõsta (toetame). Terminalioperaatoritele seatakse kohustus avaldada teavet nende pakutavate teenuste kohta (toetame).
Eesti ei ole otseselt rakendanud direktiivi lisas välja pakutud kombineeritud vedudele suunatud toetusmeetmeid. Toetuste taotluskorra väljatöötamiseks ja avalikustamiseks tuleb liikmesriikidel luua IT-veebilahendus, mille täpne maksumus selgub siis, kui on sisustatud vastava IT arenduse lahenduse lähteülesanne. Direktiivi rakendamiseks vajalikud IT arenduskulud (koos eFTI liideste jms) võivad kujuneda suurusjärgus miljon eurot. Kombineeritud vedude soodustamise meetmete hindamine, poliitikameetmete väljatöötamine, kohandamine, haldamine ja järelevalve toob kaasa täiendavaid tööülesandeid mitmele riigiasutusele, eelkõige Transpordiametile ja Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Täiendava tööjõuressursi kasvu on keeruline hinnata, algatuse käsitluses ei tohiks see eeldatavalt ületada kokku 3 töökohta. Viidatud kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.
Teatav negatiivne mõju võib avalduda maanteetranspordi ettevõtetele, kui nende veomaht väheneb tingituna kaupade liikumisest väiksema heitega transpordiliikidele. Samas ei ole see mõju Eesti vedajatele kuni Rail Balticu käikuminemiseni märkimisväärne. Eelnõu ei sisalda ühtegi normi, mis põhjustaks olemasolevate tarneahelate ja kaupade kallinemist või kaupade kättesaadavuse halvenemist ja seega negatiivset mõju Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele. Direktiivi rakendusmeetmetest mõjutatud ühendvedude väiksem omahind võib positiivset mõju omada ka Eestiga vastavalt seotud transpordikoridori ja kaupade hindadele. Maanteetranspordi osakaalu vähenemine avaldab positiivset mõju liiklusohutusele ja vähendab keskkonna kahjusid.
16. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse kohta piiriüleste takistuste lahendamiseks
Esitaja: regionaalminister Madis Kallas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eelnõu eesmärk on toetada EL sisepiiridele jäävate piiriregioonide probleemide lahendamist (näiteks kiirabi reageerimine üle piiri toimuvale intsidendile, rongide graafikute sobitumine). Ettepaneku järgi peab iga liikmesriik looma koordineerimiskeskust ja registrit, mille kaudu piiriüleseid probleeme lahendada. Eelnõu ei võta arvesse, et paljud riigid, millel on ühine piir, on aastaid kasutanud tõhusaid mehhanisme piiriüleste probleemide lahendamiseks. Ettepanek toob liikmesriikidele kaasa halduskoormuse ja bürokraatia kasvu. Toetame üldist eesmärki, kuid ei toeta kavandatud mehhanismi kohustuslikkust. Liikmesriikidel peab jääma õigus ise määratleda, kas ja kus mehhanismi rakendada. Me ei toeta ka eraldiseisva registri loomist.
17. Eesti seisukohad eurorühma 11. märtsi 2024. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2024. a istungil
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eurorühma kohtumisel laiendatud formaadis 11.03.2024 on eesmärk kokku leppida Euroopa kapitaliturgude arendamise teemalise avalduse sõnastuses ning esitada see märtsi euroala tippkohtumisele.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) eel toimub ühine istung EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) töö- ja sotsiaalministritega. Poliitilise arutelu teema on sotsiaalsed investeeringud ja reformid ning kuidas need aitavad EL majanduse vastupanuvõimet suurendada.
Sarnaselt eelmistele istungitele vahetavad ministrid arvamusi Venemaa agressiooni majanduslike ja rahanduslike mõjude kohta. Päevakorras on ka kaks Euroopa Liidu eelarve punkti: nõukogu soovitused Komisjonile Euroopa Liidu 2022 eelarve kinnitamise ja järeldused 2025.a. eelarvesuuniste kohta.
