1. Ümberkruntimiskava koostamise kord
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega muudeti maakorraldusseadust, millega muutus oluliselt ka regulatsioon ümberkruntimise toimingu osas. Selleks, et viia ümberkruntimiskava koostamise regulatsioon vastavusse hetkel kehtiva maakorraldusseadusega, on vaja uuendada kogu määrust. Olemasolev määrus tunnistatakse kehtetuks ja antakse selle asemel uus määrus.
Uus määrus täpsustab ümberkruntimiskava koostamise nõudeid ning kehtestab ühtse asjaajamise korra kinnisasjade ümberkruntimiskavade koostamiseks.
Määrus annab ühtsed menetlusnõuded kinnisasjade ümberkruntimiskava koostamiseks. Ümberkruntimiskava koosneb seletavast osast, kaartidest ja tabelitest.
Lisaks kaartidele esitatakse määruse lisades 1 ja 2 andmetabelid, mis kajastavad hindamistulemusi ja kinnisasjade väärtusi. Kindlate vormide kasutamine lihtsustab maakorralduse läbiviimist ja kavade kooskõlastamist. See aitab vältida olukorda, kus iga ümberkruntimiskava on koostatud erinevalt.
Ümberkruntimiskavade koostamisel tuleb aluseks võtta põhikaart. Kasutatav mõõtkava peab tagama, et nii ümberkrunditavate kui ka moodustatavate kinnisasjade piirid oleksid üheselt tuvastatavad ja kaardilt loetavad. Kuna MaaKS sätestab ümberkruntimiskava koostamise üldnõudeid, täpsustab määrus neid menetlusnormid kaudu, ilma et see tooks kaasa täiendavaid tegevusi riigile või kohalikule omavalitsustele.
2. Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Virumaa Muuseumid
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kultuuriministeeriumi annab Lääne-Virumaal SA-le Virumaa Muuseumid üle Palmse külas asuva Külastuskeskuse kinnistu, mille väärtus on 234 782 eurot. Kinnistul asuvad Palmse mõisa tall-tõllakuur ja alajaama hoone.
SA Virumaa Muuseumid soovib tall-tõllakuuri hoonesse luua baltisaksa ajalookeskuse, mis hõlmaks ekspositsioonipinda, arhiivi ja raamatukogu, auditooriumi, sõiduvahendite ja hobusekasvatuse ajalugu ning reisiteekonda kajastavat näitust. Samuti soovitakse ruume kasutada kontorina, mille tööruumides oleks võimalik korraldada seminare, konverentse ja koolitusi ning ka hooajatööliste majutust.
SA Virumaa Muuseumid on kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus, mille eesmärk on Virumaa kultuuripärandi hoidmine ja tutvustamine. Sihtasutus haldab mitmeid Lääne-Virumaal asuvaid pärandipaiku ja muuseume – sealhulgas Rakvere linnust, Palmse mõisa, Toolse ordulinnust, Eesti Politseimuuseumi, Linnakodaniku Majamuuseumi, Sagritsa muuseumi ja Altja kõrtsi‑võrgukuuri.
3. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Harju maakonnas Saue vallas Tuula külas Geoloogia kinnistu)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister teeb ettepaneku anda Harjumaal, Saue vallas, Tuula külas asuv Geoloogia kinnistu koos seal asuva kaarhalliga Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Mitterahalise sissemaksena üle antava kinnistu väärtus on 48 000 eurot, kinnistu pindala on 3328 ruutmeetrit.
Kinnistut kasutas varem Eesti Geoloogiateenistus, kuid tänaseks pole see enam vajalik.
Kinnistu üleandmiseks volitatakse rahandusministrit hääletama RKASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 48 000 euro võrra (kinnistu väärtus) 480 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad.
4. ASi Hoolekandeteenused aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kohtla-Järvel Vahtra tn 18 ja Narvas Madise tn 20 kinnistud)
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Tüüp: Korralduse eelnõu
Sotsiaalkaitseminister volitatakse hääletama AS Hoolekandeteenused (HKT) aktsiakapitali suurendamise poolt, et anda ettevõttele üle kaks sotsiaalministeeriumile mittevajalikku kinnistut – üks Kohtla-Järvel (Vahtra 18) ja teine Narvas (Madise 20), koguväärtusega 82 000 eurot.
Kinnistutele ehitab HKT kaks uut elamut, kummaski neli korterit, mis on mõeldud psüühilise erivajadusega inimestele ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumiseks. Igas korteris hakkab elama kuus inimest, kellel on igapäevaselt toeks tegevusjuhendaja.
Projektid viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava raames, eesmärgiga suurendada sotsiaalset kaasatust ning reorganiseerida olemasolevat erihoolekandesüsteemi.
Kohtla-Järve projekti kogumaksumus on 2,3 miljonit eurot ning Narva projekti kogumaksumus on 2,35 miljonit eurot.
70% rahastust katab Euroopa Regionaalarengu Fond, 16% Eesti riik ning 14% on HKT omaosalus.
AS Hoolekandeteenused vastutab Euroopa Regionaalarengu Fondi raha sihipärase kasutamise eest ja katab ehitustegevusega seotud kulud ning tulevikus kinnisvara haldamise ja majandamise kulud.
5. 2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja nende muudatuste konsolideeritud teksti heakskiitmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Ajakohastatakse rahvusvahelisi tervise-eeskirju, et parandada valmisolekut üleilmseteks terviseohtudeks.
Rahvusvahelised tervise-eeskirjad on rahvusvaheline õigusalus, mis peaks aitama riikidel ennetada, tuvastada ja tõhusalt reageerida nakkushaiguste levikule ning muudele rahvusvahelist laadi terviseohtudele. Eeskirjad kehtivad kõigile Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikmesriikidele, sealhulgas Eestile, ning need võeti esmakordselt vastu 2005. aastal Genfis.
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks tervise-eeskirjade uuendatud versioon, kuhu on lisatud muudatused, mis on vastu võetud 2014., 2022. ja 2024. aastal.
2014. aasta muudatused keskendusid kollapalaviku leviku tõkestamisele.
2022. aastal muudeti eeskirjade muutmise menetlusprotsessi ja tähtaegu.
2024. aasta täiendused on suunatud sellele, et tugevdada üleilmset valmisolekut ja reageerimisvõimet rahvatervise hädaolukordades, näiteks pandeemiate korral.
Muudatused aitavad tagada, et rahvusvahelised reeglid oleksid ajakohased ning toetaksid paremini haiguspuhangute kiiret ja läbipaistvat käsitlemist nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
6. Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 9 isikule tingimusel, et nad vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
Korralduse eelnõus nimetatud isikud on alaealised, kellele taotleb Eesti kodakondsust nende seaduslik esindaja ja kes vastavad kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimustele.
7. Eesti kodakondsuse andmine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema kolmele alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
8. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.
