1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11¹ muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Seaduse eelnõu
Isikut tõendavate dokumentide seadust muudetakse, et tagasipöördumistunnistust ja Eestisse tagasipöördumise loa taotlejat oleks võimalik tuvastada videosilla kaudu. Juhul kui inimene on välismaal kaotanud oma reisidokumendi, see on aegunud, varastatud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks, on Eesti kodanikul ja määratlemata kodakondsusega isikul oluliselt lihtsam saada ajutist reisidokumenti. Praegu peab abivajaja tulema kohale Eesti välisesindusse või aukonsulaati. Seaduse muudatusega muutub Eesti konsulaarteenus kättesaadavamaks, mugavamaks ja e-riigile kohaseks.
Alates Ühendkuningriigi lahkumisest Euroopa Liidust 2020. aasta jaanuaris kahanes Euroopa Liidu konsulaarvõrgustik kogu maailmas. 24 riiki ei jäänud kohapeale ühegi Euroopa Liidu riigi, sealhulgas Eesti välisesindust. See tähendab, et nendes 24 riigis on konsulaarabi andmine äärmiselt raskendatud, kuna kohapeal pole ühtki konsulaarametnikku, kes reisidokumentidega hätta sattunud inimest aitaks. ELi tasandil ei ole siiani hakatud aktiivselt otsima ühist lahendust, kuidas neis riikides abi osutada. Seetõttu on oluline, et Eesti töötaks välja oma lahendusskeemi.
Seaduse muudatus aitab probleemi lahendada, kui riigis, kus abi vajatakse, on internetilevi, hädasolija saab kasutada arvutit või mobiiltelefoni ja toimib kullerposti teenus. Hädasolija isikusamasust saab tuvastada turvalises kanalis toimuva videosilla vahendusel ning tuvastamine toimub samamoodi, nagu seda tehtaks juhul, kui isik tuleks välisesindusse või aukonsulaati kohale. Seejärel vormistab konsulaarametnik geograafiliselt lähimas Eesti saatkonnas või välisministeeriumis Tallinnas isikule ajutise reisidokumendi. Dokumendile kinnitatava foto saadab Abivajaja peab asukohariigis tegema foto ja saatma selle konsulaarametnikule e-postiga. Valmis dokument saadetakse isikule kullerpostiga. Inimene peab tasuma ajutise reisidokumendi väljastamise eest ettenähtud riigilõivu ja postikulu.
Isiku videokõne vahendusel tuvastamine on Eestis praeguseks juba levinud praktika. Seda pakuvad notarid alates jaanuarist 2020, mil käivitus kaugtõestamise teenus. Kaugtõestamise puhul tehakse notariaaltoiming notari ja kliendi vahel loodud videosilla teel, mille käigus inimene tuvastatakse ja tehakse toiming. Kaugtõestamise kaudu tehtud notariaaltoiming on samaväärne notari juures tõestamisega. Teenuse esimesel aastal tehti 8220 toimingut, järgmisel, 2021. aastal jõudis toimingute arv juba 32 315ni ning möödunud aastal tehti 46 285 toimingut. Mitmendat aastat järjest moodustab kaugtõestamine Eestis 1/3 kõikidest tõestamistoimingutest. See näitab, et teenuse järele on vajadus ning inimesed peavad seda usaldusväärseks ja mugavaks. Notarite Koja kinnitusel ei ole siiani teada ühestki kaugtõestamistoiminguga seotud kelmusest ega pettusest, algatatud ei ole ühtki selleteemalist kohtuvaidlust.
Seega võib sihtrühma suurus olla määratletud selliste välisriikidesse reisivate Eesti elanike arvuga, kes kaotavad seal oma passi või kelle pass hävib, muutub kasutuskõlbmatuks või aegub. TPT ja TPLi taotlejaid on aastas umbes 700–800.
2. Riigikogu otsuse "Ukraina laenu intressikulude katmine" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Ukraina laenu intressikulude katmise otsusega võtab Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024-2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses. Eesti Vabariigi nimel kirjutab vastavale lepingule alla rahandusminister.
EL määrusega 2022/2463 loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid EL liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027. a, tasudes need sihtotstarbelise tuluna EL eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule ELi kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele andes võimaluse riigi majandust toetada.
Eesti maksimaalne osalus 2024-2027 aastatel Ukraina laenupaketi intresside maksmisel on 5 890 628 eurot. Komisjon on Ukrainaga sõlminud ka vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud laenu väljamaksmise tingimused ja laenulepingu, kus on kirjas täpsemad laenuandmise finantstingimused.
Riigikogu otsusega kaasneb mõju Eesti riigieelarvele aastatel 2024-2027. Võrdselt 4 aasta peale jagatuna oleks iga-aastane maksimaalne intressitoetusteks makstav summa 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele EL eelarvesse ning on planeeritud riigieelarve strateegias.
3. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine
Esitaja: majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutust suurendatakse 800 000 euro võrra, et parandada elamumajanduslaenude riiklike tagatiste kättesaadavust maapiirkondades. Majandus- ja infotehnoloogiaminister volitatakse riigi sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustama sihtkapitali suurendamise üle.
2021–2027 perioodi korterelamute rekonstrueerimistoetuse avanemisega on korterelamulaenu käenduste maht kasvamas ja võib tekkida puudujääk käenduste väljastamisel. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi tuleb aastaks 2050 kogu Eestis terviklikult rekonstrueerida enne 2000. a ehitatud hooned energiatõhususarvu klassi C. See tähendab umbes 14 000 korterelamut.
Koos korterelamute rekonstrueerimise toetuste olulise kasvuga suureneb prognoosi kohaselt korteriühistu laenude käenduste portfell 2022. a 49 miljonilt eurolt 134 miljoni euroni 2028. a ehk 2,7 korda. Kiire kasvu tingimustes tekib vajadus suurendada elamumajanduslaenude tagamise sihtkapitali. 31. detsembri 2022. a seisuga oli elamumajanduslaenude sihtkapitali suurus 16,68 miljonit eurot. Prognoosi kohaselt on vajalik sihtkapitali suurendamine alates 2024. a, kui sihtkapital ei ole enam piisav portfelli kiire kasvu finantseerimiseks. Kokku on vajalik sihtkapitali suurendamine aastaks 2028 11 miljonit eurot.
Lisaraha suunatakse sihtkapitali suurendamisega elamumajanduslaenude tagamise sihtfondi ja kuuluvad varad arvestatakse laenude tagamise omavahendite hulka. Sihtkapitali suurendamine võimaldab olemasoleva teenusega jätkamist, võttes arvesse, et korterelamute rekonstrueerimismahud suurenevad lähiaastatel oluliselt.
4. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kliimaministeeriumile seoses veesõidukite väikeinvesteeringutega ja lootsiteenuse osutamise tegevuskuludega
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Korralduse eelnõu
Rahandusminister esitab kliimaministri taotlusel ettepaneku eraldada valitsuse reservist kliimaministeeriumile 2023. aasta eelarvesse 4,1 miljonit eurot, millest 382 000 eurot on seotud veesõidukite väikeinvesteeringutega ja 3 773 000 eurot 2023. aasta teise poolaasta lootsiteenuse osutamise tegevuskuludega. Sellega tagatakse riigilaevastiku pakutava lootsiteenuse 2023. a teise poolaasta rahastus.
Riigilaevastik on alates 1. juulist 2023. a kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus. Seni lootsitegevust pakkunud ASi Eesti Loots majandustegevus on 1. juuli 2023. a seisuga lõpetatud ning ühing likvideerimisel. Riigilaevastiku 2023. a II poolaasta eelarve kujuneb päästeametilt, keskkonnaametilt, politsei- ja piirivalveametilt ning tületulevatest kuue kuu vahenditest ning käesoleva taotluse alusel reservist taotletavast summast, mis on prognoositud ASi Eesti Loots viimase viie aasta II poolaasta keskmiste kulude põhjal, mh arvestades 2023. a II poolaastal riigieelarvesse laekuvat lootsimise müügitulu. 2023. a II poolaastal osutatava lootsiteenuse tulu laekub otse riigieelarvesse, mitte riigilaevastikule (varasemalt laekus otse AS-ile Eesti Loots). Riigilaevastiku 2023. a eelarves lootsimisega seotud tulusid kulude katmiseks planeeritud ei ole.
5. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma vahelise partnerluslepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse korraldusega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (ehk AKV riikide) rühma vahelise partnerluslepingu eelnõu ning antakse volitused lepingu allkirjastamiseks.
Lepinguga ajakohastatakse ja asendatakse 2000. aastal vastu võetud senine partnerlusleping (edaspidi Cotonou leping), mida on kahel korral muudetud. Leping loob poliitilise raamistiku, mis ajakohastab pea kahekümne aasta eest Cotonou lepinguga paika pandud suhteid ELi ja AKV riikide vahel.
AKV riikide rühma kuulub 79 riiki. Lepingu peamised eesmärgid on inimõiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja heade valitsemistavade edendamine, kaitse ja järgimine ning rahumeelsete ja vastupanuvõimeliste riikide ja ühiskondade ülesehitamine. Samuti pööratakse tähelepanu inim- ja sotsiaalse arengu edendamisele, kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele investeeringute kaasamise kaudu ning kaubanduse ja erasektori arengu toetamisele.
Lepingu juurde kuuluvad kaks lisa ja kolm piirkondlikku protokolli. Otstarbekuse ja tõhususe huvides on ühiste eesmärkide ja huvide kõrval seatud piirkondlikud prioriteedid vastavalt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani protokollidega. Lepingu üldosa ja lisad on kõigile lepinguosalistele siduvad. Piirkondlikud protokollid on siduvad ELi ja selle liikmesriikidele ning vastavalt Aafrika, Kariibi piirkonna või Vaikse ookeani piirkonna (AKVRO) liikmetele.
Lepingu sõlmimine on oluline, et saavutada uus aktuaalne leping suhete arendamiseks ning lõpetada vana lepingu kehtivuse korduv pikendamine. Oluline on ajakohastada koostöö eesmärke ja sobivaid meetmeid ELi ja AKV riikide vahel.
Nõukogu otsus, millega volitatakse Euroopa Liidu nimel lepingule alla kirjutama, võeti vastu 20. juulil 2023. aastal. Lepingule allakirjutamine EL liikmesriikide poolt on kavas septembris 2023 ja EL poolt sellele järgnevalt Samoa Iseseisvusriigis. Eesti Vabariigi nimel kirjutab lepingule alla Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja Euroopa Liidu juures.
Leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil EL ja selle liikmesriigid ning vähemalt kaks kolmandikku AKVRO liikmetest viivad lõpule oma asjaomased menetlused ja annavad Euroopa Liidu nõukogu peasekretariaati hoiule lepingukirja, milles väljendavad nõusolekut olla lepinguga seotud. Lepingut hakatakse AKVRO liikmete ja ELi vahel ajutiselt kohaldama alates lepingu allkirjastamise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.
Leping ei vaja ratifitseerimist.
6. Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus otsustab isiku, keda süüdistatakse Ameerika Ühendriikides ajavahemikul 2013. a kuni 2022. a toimepandud kuritegudes, väljaandmise Ameerika Ühendriikidele. Ameerika Ühendiriikide justiitsministeerium esitas Eestile kirjaliku taotluse isiku väljaandmiseks.
Ameerika Ühendriikide taotlus isiku väljaandmiseks tugineb 8. veebruaril 2006. a allakirjutatud ja 7. aprillil 2009. a jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelisele väljaandmislepingule, mille kohaselt kohustuvad riigid teineteisele välja andma isikud, keda taotluse esitanud riik kahtlustab, süüdistab või on süüdi mõistnud sellises kuriteos, mis on mõlema riigi seaduste alusel karistatav vabadusekaotusega rohkem kui üks aasta või raskema karistusega.
Isikut süüdistatakse Ameerika Ühendriikides rahapesuks kelmuse ja kuritegelike kokkulepete tegemises.
Eestis jaguneb isiku välisriigile väljaandmise menetlus eelmenetluseks justiitsministeeriumis ja riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks.
Harju maakohus tunnistas väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrollimise menetluses 15. märtsi 2023. a määrusega isiku väljaandmise Ameerika Ühendriikidele õiguslikult lubatavaks.
Rahvusvahelist kriminaalmenetlusalast koostööd keelavaid asjaolusid ja väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid pole.
7. Eesti kodaniku väljaandmine Ameerika Ühendriikidele
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsus otsustab isiku, keda süüdistatakse Ameerika Ühendriikides ajavahemikul 2013. a kuni 2022. a toimepandud kuritegudes, väljaandmise Ameerika Ühendriikidele. Ameerika Ühendiriikide justiitsministeerium esitas Eestile kirjaliku taotluse isiku väljaandmiseks.
Ameerika Ühendriikide taotlus isiku väljaandmiseks tugineb 8. veebruaril 2006. a allakirjutatud ja 7. aprillil 2009. a jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelisele väljaandmislepingule, mille kohaselt kohustuvad riigid teineteisele välja andma isikud, keda taotluse esitanud riik kahtlustab, süüdistab või on süüdi mõistnud sellises kuriteos, mis on mõlema riigi seaduste alusel karistatav vabadusekaotusega rohkem kui üks aasta või raskema karistusega.
Isikut süüdistatakse Ameerika Ühendriikides rahapesuks kelmuse ja kuritegelike kokkulepete tegemises.
Harju Maakohus tunnistas väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtuliku kontrollimise menetluses 15. märtsi 2023. a määrusega isiku väljaandmise Ameerika Ühendriikidele õiguslikult lubatavaks.
Rahvusvahelist kriminaalmenetlusalast koostööd keelavaid asjaolusid ja väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine.
8. "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020" kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ehk Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF), ERF REACT-EU-st ja ESF REACT-EU-st kavandatud investeeringute elluviimiseks on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) kokku lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused ja rahastatavad tegevused.
Eelnõuga kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469, edaspidi ühissätete määrus), artikli 30 lõike 1 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 5 lõike 2 alusel heaks täiendatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“.
Rakenduskava muudatused on seotud REACT-EU (Recovery Assistance for Cohesion and the Territories of Europe) vahendite kasutamisega. REACT-EU on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse ümberkujundamiseks roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks. REACT-EU toetus eraldati Eestile kahes osas aastatel 2020 ja 2021, vahendeid saab kasutada kuni 31. detsembrini 2023. Arvestades rakendusperioodi kiiresti lähenevat lõppu, on otsustatud ettevõtlustoetustest vabanenud vahendeid suunata haiglavõrgu investeeringute kallinemise katteks. Selle muudatusega väheneb Eesti kaasfinantseering projektidele 13,9 mln euro võrra, samal ajal kui EL toetuse suurus jääb samaks: kui ettevõtlustoetustega oleks kaasnenud erasektori poolne kaasfinantseering, siis haiglate puhul kasutatakse võimalust teha investeeringud 100% EL toetusega. Kokku suureneb EL toetuse osakaal 15. suuna kogukuludes 75,57%-lt 80,08%-ni. Muudatused on mitteametlikult läbi räägitud Euroopa Komisjoniga.
9. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine
Esitaja: rahandusminister Mart Võrklaev
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, tehakse muudatused peamiselt seoses ministeeriumidevahelise tööjaotuse ümberkorraldamisega.
Neli seni majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tegevust („Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine“, „Elektri jaotusvõrkude kliimakindluse tõstmise kiirendamine“, „EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega“, „Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring“) tõstetakse koos eelarvetega ümber Kliimaministeeriumi valitsemisala tegevuste alla, üks („Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõidukaartide väljastamine“) regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala alla, kaks seni rahandusministeeriumi valitsemisala tegevust („Ukraina sõjapõgenikega seotud rahvastikutoimingute kompenseerimine kohalikele omavalitsustele“ ja „Kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi ja majutamise kulude hüvitamiseks ning muude kulude katmiseks majutuskeskustes“) tõstetakse regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala tegevuste alla.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalale lisatakse 2023. aastasse avaandmete direktiivi ülevõtmisega seotud kuludeks 79 870 eurot, vastavalt vahendatakse valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendeid.
Lisaks nähakse loetelusse ette Euroopa Liidu programmperioodi 2014–2020 sulgemise kuludeks 27 000 000 eurot, mis hõlmab EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ülebroneeringu katmata jäävat osa. Tegu on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kohustustega, mille alusel tehakse 2023. aastal kulusid ja millel peab olema käesolevas aastas katteallikas.
10. Eesti seisukohad mereohutuse paketi kohta
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Mereohutuse pakett koosneb viiest eelnõust, mis reguleerivad laevaõnnetuste juurdlust, lipuriigi kohustusi, sadamariigi kontrolli protseduure, laevade poolt tekitatud merereostuse suhtes rakendatavaid karistusi ning Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (edaspidi EMSA) pädevust. Käesolevaga käsitletakse seisukohti 4 eelnõu kohta, seisukohad merereostuse suhtes rakendatavate karistuste kohta tulevad eraldi.
1. Laevaõnnetuse juurdluse direktiivi muutmisega teeb komisjon olulisemate ettepanekutena kohustuse rakendada sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi ohutusjuurdlusasutuses. Samuti nõude viia juurdlust läbi väiksemate kui 15 meetri pikkuste kalalaevadega juhtunud raskete laevaõnnetuste suhtes. Toetame põhimõtet, et ka väikeste kalalaevadega juhtuvaid õnnetusi tuleb uurida, et vähendada võimalike sarnaste juhtumite kordumist. Samuti toetame ettepanekut, mille järgi liikmesriigid saaksid soovi korral tasuta kasutada EMSA eriseadmed või tehnoloogiat, samuti ka erialast ekspertiisi õnnetusjuurdluste läbi viimisel. Direktiivi rakendamine toob kaasa riigile administratiivse töö mahu kasvu ja administratiivkulude suurenemist suurusjärgus 70 tuhat eurot aastas.
2. Lipuriigi direktiivi muudatused kohustavad liikmesriike looma elektroonilises formaadis oleva laevu puudutava dokumentatsiooni (e-tunnistused, info ülevaatuste ja inspektsioonide kohta) ning tagama andmevahetuse toimimise vastavate EL andmebaasidega. Samuti teeb komisjon ettepaneku rakendada sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi liikmesriikide kõikides nende poolt hallatavates laevaregistrites ning nendega seotud tegevustes. Toetame Komisjoni ettepanekuid. Direktiivi rakendamine toob kaasa riigile kulud IT süsteemide ja kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamises, andmebaaside loomise kulud 600 tuhat eurot.
3. Sadamariigi kontrolli direktiivi muudatusega kohustab komisjon rakendama sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi laevade kontrolliga seotud tegevustes. Samuti annab liikmesriikidele võimaluse läbi viia sadamariigi kontrolle välisriigi lipu all sõitvatele üle 24 meetri pikkustele kalalaevadele. Näeme otstarbekana lisada sadamariigi kontrolli direktiivis üle 24 m pikkused kalalaevad sadamakontrolli kohustuse alla vaid sellisel juhul, kui selleks töötatakse eelnevalt välja üle-euroopaliselt kehtiv ohutusnõuete raamistik. Direktiivi rakendamine suurendab lisarahastuse vajadust IT valdkonnas.
4. Kolmes eelnõus (lipuriigi kohustused, sadamariigi kontroll, merereostuse eest karistamine) soovib komisjon luua uusi andmebaase, kodulehekülge ja eraldi infokogumiskanalit rikkumisest teavitajalt. Peame oluliseks, et määrusest tulenevate uute nõuete rakendamine ei suurendaks asjatut bürokraatiat. Soovime, et kasutusele võetavad tehnilised lahendused ei dubleeriks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ning EL tasandil kasutavaid ja liikmesriikides juba olemasolevaid lahendusi vaid täiendaksid vajadusel puuduvaid funktsioone.
5. EMSA asutamismääruse uues versioonis restruktureeritakse komisjoni poolt organisatsiooni tegevused. Toetame põhimääruse uuendamist. Soovime, et EMSA peaks rahvusvaheliste sanktsioonide alla kuuluvate laevade registrit.
Paketil on mõju riigieelarvele, kuna suureneb administratiivne koormus.
11. Eesti seisukohad juhuveo bussijuhtide töö- ja puhkeaja määruse muudatuste kohta
Esitaja: kliimaminister Kristen Michal
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Ettepanekuga kohandatakse juhusliku reisijateveoga tegelevate bussijuhtide töö ja puhkeaegu, mis võimaldab juhtidel oma töö ja puhkeaega paindlikumalt jaotada. Juhuveo puhul veetakse tellija või vedaja enda algatusel kokku pandud sõitjaterühmi, tegemist ei ole liini ega taksoveoga. Ettepanekuga ei muudeta puhkeperioodide minimaalset kestust ega maksimaalset sõiduaega. Muudatused aitavad elavdada reisi ja turismiettevõtjate tegevust.
Toetame ettepaneku muudatusi, mille kohaselt:
1. Bussijuhid saavad jagada oma kohustuslikud 45-minutilised vaheajad kolmeks 15-minutiliseks vaheajaks. Praegu on bussijuhtidel võimalus teha 45 minutine paus 4,5-tunnise sõiduaja kohta. Seda saab jagada omakorda kaheks vaheajaks - 15 minutine ja 30 minutine. Uue ettepanekuga saaks jagada seda vaheaega 3ks vaheajaks, mis kestavad vähemalt 15 minutit.
2. Võib juhi kogu tööpäeva pikendada 1-2 tunni võrra üks kord reisi jooksul, tingimusel, et reis kestab vähemalt kaheksa päeva ning erandit kasutatakse vaid üks kord reisi jooksul.
3. Riigisisese juhuveo töönädal võib kesta kuni 12 päeva, nagu seda on juba lubatud teha rahvusvahelisel juhuveol. Seda erandit saab kasutada ainult koos kohustuslike puhkeperioodidega enne ja pärast reisi. See võimaldaks juhtidel jätkata sõitu, et magada kodus, hotelli asemel. Eestis on selle erandi kasutus väike.
12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu äriühinguõiguse digivahendite direktiivi kohta
Esitaja: justiitsminister Kalle Laanet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Eelnõu aitab ettevõtetel ühinguõiguses kasutada digitaalseid tööriistu ja -protsesse. Soodustatakse piiriülest tegevust, suurendatakse läbipaistvust ja usaldust, tehes äriühingute kohta Euroopa Liidu tasandil rohkem andmeid avalikult kättesaadavaks.
Hakatakse rakendama „ühe akna“ põhimõtet, et ettevõtted ei peaks teises liikmesriigis filiaali või äriühingu asutamisel teavet uuesti esitama – vajalikku teavet vahetatakse äriregistreid liidestava üle-Euroopalise süsteemi kaudu. Luuakse Euroopa Liidu äriühingu tõend, mis sisaldab põhiteavet ettevõtte kohta ning mis on tasuta saadaval kõigis liidu keeltes. Plaanis on luua Euroopa Liidu digitaalse volikirja mitmekeelne standardvorm ning kaotatakse sellised formaalsused nagu apostille'i või ettevõtte dokumentide kinnitatud tõlgete vajadus. Plaanis on muuta ka ettevõtete kohta teabe otsimine lihtsamaks, võimaldades otsinguid nii äriregistreid liidestava süsteemi kui kahe muu süsteemi kaudu, mis ühendavad riiklikke registreid tegelike kasusaajate kohta ja maksejõuetusregistreid. Nähakse ette täiendavad meetmed selleks, et äriregistrites olevad andmed oleksid täpsed, usaldusväärsed ja ajakohased, näiteks äriühinguteabe kontrollimise kohustus enne nende äriregistritesse kandmist.
Eesti toetab eelnõu, kuid soovib täpsustusi täiendavate andmete kogumise ja kontrollimise kohustuste kehtestamise osas ning samuti suuremat paindlikkust riikliku järelevalve läbiviimisel.
13. Eesti seisukohad rikkumismenetluses, mis puudutab tarbijate kollektiivseid huve kaitsva direktiivi mitteõigeaegset ülevõtmist
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Eesti sai 14. juulil 2023 Euroopa Komisjonilt põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses, milles komisjon heidab Eestile ette direktiivi (EL) 2020/1828 , mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid, mitteõigeaegset ülevõtmist. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 25. detsembril 2022. Direktiivi ülevõtmiseks vajalikke meetmeid tuli kohaldada alates 25. juunist 2023.
Eesti nõustub komisjoni etteheitega ja vastab komisjonile, et justiitsministeerium on koostanud direktiivi ülevõtmiseks vajalike seadusemuudatuste eelnõu, mis esitatakse peagi valitsusele heakskiitmiseks.
