1. Eesti seisukohtadest ELi heitkogustega kauplemise süsteemi soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamise kohta aastateks 2026–2030 kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Euroopa Komisjon esitas 17. juulil 2026 Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise paketi osana ettepaneku muuta soojuse ja kütuse võrdlusaluste alusel tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute arvestust aastatel 2026–2030. Võrdlusalused on üks osa valemist, millega arvutatakse HKS käitistele tasuta eraldatavate ühikute koguseid.
Kehtivate reeglite järgi väheneb aastatel 2026–2030 soojuse ja kütuse võrdlusaluste alusel tasuta eraldatavate ühikute kogus 34 protsenti.
Mitmes sektoris ei vasta selline tempo ettevõtete tegelikele võimalustele tootmist ümber kujundada ja uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta. Liiga kiire tasuta eraldatavate ühikute vähenemine suurendab ettevõtete kulusid, võib nõrgendada nende konkurentsivõimet ning kasvatab riski, et tootmine liigub Euroopa Liidust riikidesse, kus keskkonnanõuded on leebemad. Eesti oli üks neljast liikmesriigist, kes sellele probleemile tähelepanu juhtis ja kutsus Euroopa Komisjoni üles leidma lahendust tasuta ühikute eraldamise vähenemise aeglustamiseks.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt väheneks tasuta eraldatavate ühikute kogus 34 protsendi asemel 18 protsenti. Eesti toetab ettepanekut, sest see arvestab paremini soojuse- ja kütusetootjate tegelike võimalustega süsinikuheidet vähendada ning Eesti tootmisettevõtetele jääb rohkem tasuta eraldatavaid ühikuid.
Samas peab Eesti vajalikuks, et soojuse ja kütuse võrdlusaluste muutmisel kaalutaks põlevkivisektori lisamist nende võrdlusaluste alla, sest ka seal on süsinikuheite vähendamise võimalused piiratud.
2. Eesti seisukohtadest ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Euroopa Komisjon esitas 17. juulil 2026 ettepanekud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi muutmiseks. Eesmärk on viia süsteem kooskõlla Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgiga ning samal ajal tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja investeerimiskeskkonda.
Ettepaneku olulisim muudatus on müüdavate heitkoguse ühikute turule toomise aeglasem vähendamine. Kehtiva süsteemi järgi jõuab müüdavate ühikute kogus nulli hinnanguliselt 2039. aastal. Uue ettepaneku järgi juhtuks see 2047.–2048. aasta paiku. See annab ettevõtetele rohkem aega võtta kasutusele tehnoloogiad, mis aitavad heidet vähendada ja on majanduslikult tasuvad.
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku muuta tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute reegleid ja nende arvutamise aluseid. Edaspidi seotaks tasuta ühikute saamine senisest rohkem ettevõtte investeeringutega, mis aitavad heidet vähendada. Muudetakse ka turustabiilsusreservi, mille abil saab piirata heitkoguse ühiku hinna suuri ja kiireid kõikumisi. Lisaks luuakse uued Euroopa Liidu rahastusvõimalused ning jätkatakse moderniseerimisfondiga.
Ettepanek lubab kasutada süsteemis rahvusvaheliselt kaubeldavaid kasvuhoonegaaside ühikuid ja võtta arvesse tehnoloogiad, mis seovad süsinikku püsivalt.
Heitkogustega kauplemise süsteem hakkaks merenduses kehtima ka väiksematele laevadele ning seda laiendataks olmejäätmete põletamisele. Samuti muudetakse lennunduse reegleid.
Eesti toetab püüdlusi vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja puhtamale energiale üleminekut. Eestile on heitkogustega kauplemise süsteemi muutmise läbirääkimistel oluline, et uuendatud reeglid on selged ja õiglased, ettevõtjatele soodsad, kulud etteaimatavad ning aitaks riikidel ja ettevõtetel investeerida puhtasse energiasse ja paremasse taristusse.
Olulisim on Eestile, et uute heitkoguse ühikute turule toomist vähendatakse aeglasemalt. See annab ettevõtetele lisaaega võtta kasutusele tehnoloogiad, mis päriselt töötavad ja on majanduslikult tasuvad.
Eesti seisab selle eest, et tasuta heitkoguse ühikud jätkuksid võimalikult suures mahus ja kaua ning nende jagamise tingimused oleksid õiglased. Pärast 2030. aastat tahetakse ühikute tasuta saamist senisest rohkem siduda ettevõtete uute investeerinutega heite vähendamisse. See ei tohi seada halvemasse olukorda ettevõtteid, kes on juba varem oma tootmist uuendanud ja heidet vähendanud, neil peab säilima võimalus ühikuid tasuta saada.
Eestile on oluline, et heitkoguse ühiku hind ei kõiguks liiga järsult. Kiire hinnatõus kasvatab tootmise, elektri- ja soojakulusid ning teeb ettevõtjatel keeruliseks kavandada investeeringuid ja tootmist. Eesti soovib, et väga kiire hinnatõusu korral oleks võimalik kiiremini turule tuua lisaühikuid, et hinnahüppeid pidurdada.
Eesti ei soovi, et liikmesriikide heitkoguse ühikute müügist saadav tulu väheneks põhjendamatult Euroopa Liidu kesksete fondide kasuks. Alates 2013. aastast on Eesti saanud heitkoguse ühikute müügist üle 2,3 miljardi euro. Seda raha on kasutatud Eestis näiteks taastuvenergia toetamiseks, hoonete energiatõhususe parandamiseks ning raudtee ja ühistranspordi arendamiseks.
Eesti toetab moderniseerimisfondi jätkumist. Uute fondide puhul tuleb enne otsuste langetamist teada nende eesmärki, rahastamise allikat, toetuse saamise tingimusi ja mõju Eesti heitkoguse ühikute müügist saadavale tulule. Euroopa fondid peavad olema Eestile ja Eesti ettevõtetele kättesaadavad.
Toetuse jagamisel tuleb arvestada ka riikide senist heite vähendamist.
Merenduse reeglid peaksid arvestama Eesti saarteühenduste ja jääoludega. Jäätmete põletamise lisamisel heitkogustega kauplemise süsteemi tuleb vältida topeltkulu, kui sama heite eest juba Eestis tasu makstakse.
Euroopa Komisjoni ettepaneku läbirääkimised on alanud Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides. Eesistujariigi eesmärk on jõuda liikmesriikide kokkuleppeni 2026. aasta detsembris.
3. Töötuskindlustusmakse määradest 2027. aastal ja 2028–2030
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister esitab töötuskindlustusmakse määrade küsimuse valitsuskabineti nõupidamisele seisukoha kujundamiseks.
4. Euroopa Rahurahastu lepingutest ja nendega seotud riskidest
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus annab valitsusele ülevaate Euroopa Rahurahastu lepingutest ja nendega seotud riskidest.
5. Riigi eelarvestrateegiast 2027–2030 ja 2027. aasta riigieelarve eelnõudest
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Valitsus jätkab riigieelarve arutelusid. Ülevaade saadakse Rail Balticu projekti hetkeseisust ja edasistest rahastamisvajadustest. Jätkatakse eelarvestrateegia meetmete läbirääkimistega. Samuti arutatakse Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi 2028–2034 toetuste jaotusettepanekut ja toetuste rakendussüsteemi.
