1. Kaitseväe lahinguvalve kontseptsioonist
Esitaja: kaitseminister Hanno Pevkur
Kaitseminister tutvustas kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seotud seaduste muudatuste kontseptsiooni, et tugevdada Eesti kaitsevalmidust ning parandada kaitseväe võimet reageerida kiiresti vahetule ohule või ründele, määratledes lahinguvalve ja selle korraldamise õigusliku raamistiku.
Lahinguvalve määratletakse kaitseväe rahuaja ülesannete täitmisena , mille eesmärk on hoida üksused valmisolekus ja tagada kiire reageerimine kõrgendatud ohule või ründele.
Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid.
2. Mehitamata õhusõidukite mittesõjalistest võimearendustest
Esitaja: Igor Taro, Hanno Pevkur
Siseministeerium ja Kaitseministeerium annavad ülevaate oma rollijaotusest mehitamata õhusõidukitele reageerimisel. Samuti tutvustavad nad käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi ning hankeid vajalike võimete arendamiseks. Lisaks käsitletakse kahe haldusala omavahelist koostööd.
3. Ülevaade eelarve seisust
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusminister annab valitsuse liikmetele ülevaate 2026. aasta eelarve seisust ja võimalikest ümberkorraldustest käesoleva aasta riigieelarves.
4. Lähis-Ida kriisi mõjust hangetele
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Valitsuse liikmed arutavad rahandusministeeriumi esitatud ülevaadet Lähis-Ida konflikti võimalikust mõjust Eesti riigihangetele. Arutelu fookuses on, kuidas energia- ja sisendhindade tõus ning tarneahelate häired võivad mõjutada lepingute täitmist.
Kabinetis käsitletakse peamisi riske hankelepingutele, sh hinnatõusu ja tarneraskusi, ning nende mõju ettevõtjatele. Samuti vaadatakse üle, millistel tingimustel on lubatud hankelepinguid muuta, et tagada tööde ja teenuste jätkumine ka muutunud oludes.
Arutelu käigus antakse ülevaade suuremate hankijate hinnangutest, mille kohaselt on lepingute täitmine üldjuhul tagatud ning olemasolevad lepingutingimused, sh indekseerimisklauslid, aitavad hinnamuutustega kohaneda.
Arutelu keskmes on kehtivad võimalused lepingute paindlikumaks kohandamiseks ning riigihangete planeerimine viisil, mis arvestab paremini kriisidest tulenevate riskidega, sealhulgas hinnamuutustega seotud lepingutingimuste kasutamine.
5. Maismaatuule planeeringute hoogustamise meetmest KOVdele (nn tuulehoo meede)
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister tutvustab täiendavat meedet, mille eesmärk on hoogustada maismaa tuuleparkide rajamist Eestisse. Nii nimetatud „tuulehoo meede“ on suunatud KOVdes tuuleenergia planeeringute kehtestamise ja elluviimise kiirendamisele.
Kavandatav meede toetab kohalikke omavalitsusi tuuleenergia arendamisel, võimaldades taotleda toetust pärast tuulepargi planeeringu kehtestamist. Toetus makstakse kahes etapis: esmalt planeeringu alusel ning seejärel pärast ehitusloa andmist, kokku kuni 5 miljonit eurot KOVi kohta.
Toetuse eesmärk on soodustada tuuleparkide rajamist ja aidata omavalitsustel toetada kohalikke kogukondi muutustega kohanemisel. Meede kehtib aastatel 2026–2028 ning selle kogumaht on hinnanguliselt 20 miljonit eurot, võimaldades toetada kuni 8 omavalitsust ja ligikaudu 160 tuuliku rajamist.
6. Kõrghariduses lisaõppekohtade loomise vajadusest
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Haridus- ja teadusministeerium on loonud kõrgharidusõppes strateegilise plaani kümneks aastaks, mis keskendub prioriteetsete valdkondade arendamisele, üliõpilaste, sh rakenduskõrghariduse, arvu suurendamisele, doktoriõppe mahtude kasvatamisele ja rahastussüsteemi uuendamisele.
Järgneval neljal aastal kasvab igal aastal keskhariduse omandajate arv. Kui 2024. aastal omandas keskhariduse 10 100 noort, siis 2028. aastal võib lõpetamiseni jõuda koguni 12 500 noort. OSKA üldprognoosi kohaselt on tööturul suurim tööjõu puudujääk kõrgharidust eeldavates ametirühmades.
Kõrgkoolidel tuleb luua noortele edasiõppimisvõimalused ja avada selleks rohkem õppekohti. Aastatel 2027-2030 tuleb luua võrreldes 2024. aastaga täiendavalt üle 11 000 õppekoha esimesel astmel. Lisaks tuleb jätkuõppeks luua magistriõppes ca 3500 õppekohta.
Suuname rohkem õppekohti suurema tööjõuvajadusega valdkondadesse, sh IKT, tehnika ja tootmine, ehtitus, tervis, haridus jne. Juhul kui me õppimisvõimalusi ei taga kasvab erialase hariduste tööturule suunduvate noorte arv ja osakaal ning seoses välismaale õppima suundumisega ka väljaränne Eestist.
Rahastamisvajadus lisaõppekohtade loomiseks perioodil 2027-2030 on 146 miljonit eurot.
7. Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkusest
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
Sotsiaalminister esitab ülevaate töös olevatest tervishoiu rahastamise olukorda parandavatest tegevustest ja reformidest.
Mitmed analüüsid näitavad, et Eesti tervishoiusüsteemi senine rahastusmudel ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik ning üksnes sisemisest tõhustamisest kasvava nõudluse katmiseks ei piisa. Rahastusvajaduse kasvu põhjustavad krooniliste haiguste ravi surve, inflatsioon, uued ravimid ja tehnoloogiatesse investeerimise vajadus.
Seetõttu on vältimatu suunata tervishoidu täiendav avalik rahastus ning korrastada eraraha kasutust, suunates see senisest enam ennetusse ja tervise edendamisse.
Arvestades, et vaid 49,7% ravikindlustatutest on töötavad ning nende osakaal väheneb pikas vaates veelgi, tehakse ettepanek laiendada 2029. aastast riigieelarvest tehtavat eraldist Tervisekassasse lisaks mittetöötavatele pensionäridele ka teiste ravikindlustatutega võrdsustatud isikute eest, näiteks alla 19-aastaste laste eest.
8. Julgeolekuolukorrast
Esitaja: peaminister Kristen Michal
Valitsuse liikmed arutavad julgeolekuga seotud küsimusi.
