Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/fFkT317fmx4
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud ja alustame pressikonverentsi. Meil on laua taga peaminister Kaja Kallas, keskkonnaminister Madis Kallas ja justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Nagu ikka alustab peaminister. Palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast!
Kõigepealt saan alustada heade uudistega. Nimelt, Eestisse jõuab üks väga suur investeering, mis aitab mitmekesistada nii Ida-Virumaa kui ka kogu riigi majandust ning luua uusi töökohti. Esmajärjekorrad luuakse töökohad enam kui 600 inimesele ja edaspidi veel.
Nimelt, Silmeti omanikfirma Neo Performance Materials rajab Narva tehase, kus valmistatakse haruldastest muldmetallidest magneteid. See hakkab olema ainuke omataoline Euroopas.
Toodetavad magnetid on olulised komponendid taastuvenergia tehnoloogias, elektrisõidukites, andmekandjates, olmeelektroonikas, meditsiiniseadmetes ja robootikas.
Riik toetab selle tehase rajamist 18,75 miljoni euroga ja NPM investeerib 81,25 miljonit. Riigi raha selleks tuleb õiglase ülemineku fondist, mis on puhtalt mõeldud Ida-Virumaale.
Teine suur teema, mis paraku ei ole nii positiivne, on inflatsioon. Kui Euroopas tervikuna inflatsioon on alles tõusuteel, siis meie oleme langustrendis juba mitu kuud järjest. Kaks kuud järjest on inflatsioon aeglustunud. Ja tõenäoliselt me näeme seda aeglustumist veel. See on väga palju sõltuv energiahindadest ja sellest, et kuna meil on inimesed väga börsiusku, siis see tähendab seda, et hinnatõus jõudis meie inimeste ja ettevõteteni varem kui nendes riikides, kus inimestel on hinnad pikalt fikseeritud. Seal jõuavad need hinnad kätte siis, kui fikseeritud lepingud läbi saavad.
Inflatsiooni ohjeldamine oli ka üks peamistest teemadest, millest me rääkisime eelmisel nädalal Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’iga. Ma pean väga oluliseks nii keskpankade intressipoliitikat kui ka seda, et riigid püüdleksid ikkagi eelarve tasakaalu poole.
Tõsi ta on, et kui õigel hetkel jäeti intressimäärad tõstmata, siis ei tohi jälle teistpidi minna üle reageerima olukorras, kus see kõik muudab seda elu palju keerulisemaks. Nii riigid kui ka pangad peavad tagama selle, et inimesi ei koormataks liiga kõrgete intressidega ja nad ei suuda oma laene tagasi maksta. Aga majandus tuleb hoida stabiilsel kursil, et saaksime koos tugevamana edasi minna.
Sellel nädalal algas ÜRO kliimakonverents, kus lähinädalatel tegeletakse kõikide tulevikuvaatest väga oluliste teemadega. Eestit esindab sellel konverentsil president Alar Karis.
Eelmisel nädalal oli mul hea meel kohtuda meid esindava noordelegaadi Hanah Lahega ja Fridays For Future noortega, kes kliimateemasid Eestis väga oluliseks peavad ja seda teemat veavad.
Noored ootavad otsuseid kliimamuutuste elurikkuse kao pidurdamiseks, et meil kõigil oleks tulevikus hea elukeskkond või üldse elukeskkond. Ja nemad just peavad meie otsuste tagajärgedega elama. Seetõttu on hästi oluline ka noorte sõna siin kuulata.
Kliimamuutuste leevendamisel tuleb loomulikult tegutseda targalt ja kasutada nüüdseid kriise ka igasuguste muutuste ellu kutsumiseks.
Eilne päev tõi hea uudise ka Ukraina toetamise rindelt. Nimelt, Euroopa Komisjon avaldas ettepaneku anda Ukrainale uuel aastal 18 miljardit eurot majandusabi. Seda majandusabi Ukraina väga vajab selle jaoks, et nad saaksid oma infrastruktuure hoida töös, et elu Ukrainas jätkata. See on oluline tegelikult ka Euroopale, sest me ei soovi järjekordset põgenikelainet, sellega on kõigil raskusi. Kui me saame Ukrainat aidata Ukrainas sees, siis on see abiks ka meile.
Ja teine asi, kindlasti peab jätkuma sõjaline abi, eriti olulisel kohal on õhukaitse. On positiivne see, et viimastel päevadel on Ukrainasse jõudnud õhutõrjesüsteeme tänu Norrale, Hispaaniale ja Ameerikale. Ja on näha, et Ukraina peab vastu.
Tulevad uudised selle kohta, et Venemaal ei lähe sõjaliselt hästi, seetõttu nad otsivad kõikvõimalikke võimalusi pausiks. Aga seda pausi ei tohi anda. Võib-olla ma olen liiga optimistlik, aga ma tahaks loota, et on lähedal see hetk, kus tegelikult Venemaa näeb, et sõjapidamist ei ole mõtet jätkata.
Järgmisel nädalal kohtun Helsingis Soome peaministri Sanna Mariniga, kellega me arutame ka energiaalast koostööd, mis mõistagi on olulisel kohal meie kahe riigi vahelistes suhetes. Aga räägime muidugi ka Ukraina toetamisest, räägime julgeolekust ja NATO-ga seotud küsimustest. Lisaks, me peame Eesti-Soome tulevikuraportile pühendatud valitsustevahelise seminari, kus osalevad peale minu teised ministrid.
Valitsuse istungil võtsime vastu otsuseid 19 teema kohta. Muuhulgas kiitsime heaks ja saatsime parlamendile punamonumentide avalikust ruumist eemaldamist lihtsustava seaduse eelnõu. Seni oleme lähtunud korrakaitse karistusnormidest, nüüd tuleb eraldi eelnõu, millest räägib lähemalt justiitsminister.
Teiseks, seaduseelnõu, mis aitab paremini võidelda terroristliku veebisisu levitamisega. Nimelt, kaitsepolitseiamet saab õiguse anda korraldusi terroristliku veebisisu eemaldamiseks ja kontrollida nende täitmist.
See murekoht on olnud see, et kui kinnistes gruppides toimuvad mingid terroristlikud üleskutsed või viited, siis sellele justkui ligi ei pääse või ei saa reageerida, sellepärast et tegemist ei ole avaliku ruumiga.
Ja kolmas asi, mida ma esile tooksin, on makse- ja arveldussüsteemide seaduseelnõu, mis parandab meie ettevõtjate võimalusi ühineda kolmandate riikide maksusüsteemidega.
Kabinetinõupidamisel arutasime pikalt seda, kuidas riik saaks lihtsustada ja kiirendada üleminekut taastuvenergia kasutamisele. Siin on kaks poolt. Üks on kõik need olemasolevad projektid, mis on n-ö kännu taga kinni. Mis on need kännud, mida tuleks eemaldada selleks, et need projektid saaksid kiiresti hakata elektrit võrku andma? Ja teine pool on see pikem perspektiiv, mida me teeme, kus me saame taastuvenergia projekte eelisarendada ja kiiremini liigutada. Nii et kaks sellist suunda.
Nüüd lõpetuseks. Eelmisel nädalal ma siin pressikonverentsil rääkisin õigusriigist, võimude lahususest ja poliitilistest rünnakutest just sellesama õigusriigi vastu. Ma ütlesin seda, et eriti kahetsusväärne on see, kui seda teevad seadusandliku võimuesindajad.
Ma tean, et ma balansseerin ise siin ka väga noateral, olles täidesaatva võimu esindaja. Kas mul on kohane üldse seadusandlikku võimu kritiseerida, kuna meil on võimude lahusus? Aga mind on valitud riigikokku, mul on samamoodi riigikogu mandaat.
Ja muide, sellel aastal saab 10 aastat sellest, kui ma koostasin riigikogu liikme eetikakoodeksi, mis on praegu kehtiv riigikogu liikme hea tava nime all.
Kui ma võrdlen seda riigikogu Anno Domini 2012 tänase riigikoguga, siis mulle tundub, et see riigikogu, mis siis oli, oli sõbralik, lugupidav ja viisakas oma kolleegide suhtes. Olid küll pisivead, millele see eetikakoodeks ka tähelepanu juhib, aga selge on see, et kõik on suhteline.
Eetikakoodeksite mõte igal pool on kokku leppida selles, kuidas me selles organisatsioonis käitume. Seda saavad teha ainult organisatsiooni liikmed ise. Ja tavaliselt neid eetikakoodekseid järgitakse, ilma et seal oleks mingeid sanktsioone või karistusi. Aga eilse seisuga ma võiksin küll öelda seda, et hea sõna võib küll võita võõra väe, aga eetikakoodeksiga ikkagi kaikamehi ei taltsuta.
Mis ma siin ikka keerutan? Millest me räägime, on ju see, et üks osa EKRE fraktsiooni liikmeid kuritarvitab räigelt põhiseadust, põhiseaduse § 62, mis ütleb seda, riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise poliitiliste avalduste eest, mis on tehtud riigikogus või selle organites.
Selle sätte eesmärk on kaitsta ühelt poolt riigikogu liikme sõnavabadust, arvamusvabadust ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt ka vaba poliitilist debatti parlamendis. Esindaja saaks oma mandaati teostada, peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi, hinnanguid, ilma et ta kardaks, et teda selle eest vastutusele võetakse.
Seejuures ei hõlma see vastutamatus riigikogu liikme muud poliitilist tegevust, näiteks intervjuusid või sõnavõtte erakonna üritustel. Küll aga riigikogu saal muutunud selleks kohaks, kus võib karistamatult igasugust soga ajada, kartmata vastutust, mis meie väga mõistlik põhiseadus on eeldanud, et ka riigikogus rahvasaadikud on mõistlikud ja riigikogu juhib esimees, kes teab, kus nupp asub ja julgeb seda siis vajaduse korral ka kasutada.
Ajaloost teame seda, et Hitler tuli võimule täiesti legitiimselt ja Saksamaal 1930-ndate alguses kehtinud põhiseadust järgides. Võimule saades aga hävitas ta kogu põhiseadusliku ühiskonnakorra mõne kuuga. Nii palju siis mõistlikust põhiseadusest ja eeldusest, et kõik poliitikud on mõistlikud.
Ma olen hariduselt jurist. Küsimus on see, kas tõesti kõik asjad, mida riigikogu saalis öeldakse, on kaetud selle indemniteediga. Kas tohib karistamatult tsiteerida kinniseks kuulutatud kohtuasju, materjale, kui ülekannet kantakse üle, eriti kui seda tehakse täiesti tasakaalustamatult, igasugust viisakust ja inimlikkust eirates.
Ma respekteerin meie põhiseadust ja austan selle aluspõhimõtet võimude lahusust. Seepärast ma loodan, et need küsimused, mis on, häirivad ka neid inimesi, kes saavad tegelikult ikkagi ise pöörduda kohtuvõimu poole, et kohus siis lõplikult otsustaks, kas see on lubatud, kas see on õige, et saalis saab igasugust asja rääkida ja see on käsitletav põhiseaduse järgi vaba poliitilise debatina parlamendis, et see saaks õigusliku hinnangu. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, justiitsminister!
Justiitsminister Lea Danilson-Järg
Tervist! Algatuseks, enne kui ma asun rääkima sellest, mida valitsuses tehti täna ja mida otsustati, tahaksin väljendada heameelt selle üle, et ka Reformierakond on asunud toetama Isamaa algatatud eelnõu eesmärki, et kolmandate riikide kodanikud, eelkõige ma pean silmas Venemaa Föderatsiooni kodanikke, ei saaks kohaliku omavalitsuse valimistel hääletada ja sellega Eesti elu korraldada.
See on äärmiselt oluline, see kindlasti tugevdab Eesti julgeolekut. Ja ma väga loodan, et me saame koostöös selle muudatusega edasi liikuda. Meie näeksime hea meelega, et juba riigikogu menetluses olev Isamaa algatatud eelnõu läbi muudatusettepanekute muutuks selliseks, mida võiks toetada ka Reformierakond. Loodame, et leiame koos jätkuvalt toetust sellele eelnõule parlamendis.
Nüüd aga sellest, mis valitsuses täna sai otsustatud. Samuti väga head uudised. Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis sisuliselt lõpetab punamonumentide ajastu Eestis. Ja meil on heaks kiidetud ja liigub riigikokku eelnõu, mis muudab ehitusseadustikku. Sinna tekib säte, mis ütleb, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas vms rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.
Edaspidi hakkaks selline säte ehitusseadustikus olema. Selline muudatus on äärmiselt oodatud kohalike omavalitsuste seas. Sellepärast, et neil on siiamaani veel puudunud ehitusseadustikus niisugune õigusnorm, mis võimaldaks tavaolukorras selliseid okupatsiooni õigustavaid sümboleid ja rajatisi eemaldada. Nüüd selle eelnõuga tekib terviklik õigusraamistik, seal on kirjas nii see, millised ehitasid on keelatud, nagu ma siin selle sättega ette lugesin, kui ka järelevalve pool ja vaidluste lahendamise korraldus samuti.
Nüüd see eelnõu näeb ette, et kui kohalik omavalitsus oma territooriumil teostab järelevalvet selle sätte nõuete täitmise üle, aga ta jääb selle sätte jõustumisega hätta või ei astu üldse vajalikke samme, siis tekib justiitsministeeriumil võimalus sekkuda, määrates kas sunniraha või asudes teatud juhtudel neid monumente või sümboleid eemaldama.
Ja kui tekib vaidlus, siis vaidluste lahendamiseks on eelnõuga ette nähtud valitsuskomisjon, kes annab hinnangu, kas see hoone või rajatis on nende uute nõuetega kooskõlas.
Millised on komisjoni ülesanded, töökord ja koosseis, selle otsustab valitsus, sest tegu on valitsuskomisjoniga. Kuid eelnõu näeb ette, et kindlasti kuulub sinna valitsuskomisjoni muinsuskaitseamet esindaja. See oli koostöös kultuuriministeeriumiga saavutatud kompromiss, et tagada, et kindlasti muinsuskaitse aspektid oleksid seal komisjonis esindatud.
See vaidluste lahendamise võimalusi on äärmiselt oluline, sest tihti võib tekkida – no ma ei ütleks, et tihti, aga vahel võib tekkida – neid vaidlusi, kas see konkreetne ausammas või mingisugune osa hoonest on okupatsiooni toetav ja õigustav või on ta lihtsalt oma ajastu märk. No näiteks, mingisugune viisnurk või midagi sellist. Niisugused vaidlused võivad tekkida ja on oluline, et meil oleks laiapõhjaline kogu, kes saaks seda kaalutleda, sest nende ausammaste puhul ei saa lähtuda ainult kunstiväärtusest.
On ju arusaadav, et ükski ausammas ei ole ainult kunstiobjekt, vaid tal on väga palju muid mõõtmeid, sh julgeolekuline mõõde, ja julgeolekulist aspekti ei saa kunstivaldkonna asjatundjad ise hinnata. Julgeoleku eest vastutab meil eelkõige Vabariigi Valitsus. Seetõttu on väga oluline, et ka see aspekt oleks arvesse võetud ja seal valitsuskomisjonis ka läbi kaalutud. Iga vaidlusalust objektini seal valitsuskomisjonis hinnatakse sisuliselt ja eraldiseisvalt.
Ja veel korra ka muinsuskaitse all olevatest objektidest. Neid on küll hästi vähe, mis selle eelnõuga mingit puutumust omavad. Muinsuskaitse all olevaid ehitisi ei saa niisama kuidagi muuta ega lammutada. Nendele objektidele, mis on kaitse all, kehtib muinsuskaitseseadus jätkuvalt, nii nagu ta praegu kehtib. Nii et selleks, et objekt kas lammutada või nõuetega kooskõlla viia, tuleb esmalt taotleda muinsuskaitseametilt selleks luba.
Ja kui nüüd tõesti juhtub nii, et muinsuskaitseametiga ei leita ühist keelt, siis on jällegi valitsuskomisjoni kord seda hinnangut anda.
Tähtaja kohta veel. Kõik olemasolevad objektid tuleb nõuetega kooskõlla viia kolme kuu jooksul selle muudatuse jõustumisest. Võib öelda, et tähtaeg on lühike, aga ma rõhutan, et tegelikult punamonumentide eemaldamise vajadusest on olnud hästi pikalt juttu. Ma ei usu, et see enam kellelegi üllatusena tuleb. Väga paljud omavalitsused on juba jõudnud mitmeid objekte eemaldada. Meil on ka riigikantseleis juba päris mitmeid kuid tegutsenud töörühm, kes on kaardistanud neid monumente ja toetanud omavalitsusi ausammaste eemaldamisel. Nii et nüüd on kindlasti aeg see töö kiiresti lõpule viia ja ära teha. Nüüd tekib selleks ka hästi põhjalik õigusraamistik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, keskkonnaminister!
Keskkonnaminister Madis Kallas
Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud! Kõigepealt võib-olla ka üldisest teemast. Eespool juba nii peaministri kui ka justiitsministri markeeritud teemad, mis puudutavad näiteks aasta pärast toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste valimisõigust või punamonumente -- kindlasti sotsiaaldemokraadid on alati olnud valmis nendel teemadel rääkima, oleme valmis arutlema.
Aga mis on meie nagu esimene kohustus kogu aeg olnud, on see, et rääkida inimeste toimetulekust, inimeste hakkamasaamisest hetkel, kui meil on meeletu inflatsioon, meil on energiahindade väga suur tõus olnud viimastel perioodidel jne, jne.
Miks ma seda räägin? Põhjus on see, et ka teised ministrid külastavad väga sagedasti kohalikke omavalitsusi, ka mina Saaremaa vallavolikogu liikme peatatud volitustega olen hästi kursis, mismoodi käivad hetkel eelarvete kokku panemised.
Tegelikult see, mis on juhtunud kohalikel omavalitsustel, näiteks lasteaiaõpetajate palkade tõusu järele tulemine õpetajate palgale, kuna nad on seotud õpetajate palgaga, või see, mis puudutab huvikooli õpetajate palkade temaatikat – siin, ma arvan, nii iga kohalik omavalitsus kui ka Vabariigi Valitsus kindlasti peab veel kord mõtlema, missugused võiksid olla need lahendused.
Jah, eelarve on juba sellises faasis, et neid lahendusi ei ole lihtne leida, aga reaalsus on see, et inimestel on raske ja teatud õpetajate grupid on jäänud praegu mõnevõrra toeta ja toetuseta.
Teine suurem teema, mis on jätkuvalt laua peal, on kõik see, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist. Teame, jälle samamoodi, et see on keeruline teema, aga see mõjutab meie Eesti inimesi, see mõjutab nende haigena tööl käimist, mõjutab ettevõtete hakkamasaamist. Ja selles mõttes me kindlasti peame jätkuvalt lahendusi kaaluma ja erinevaid alternatiive välja pakkuma. Kindlasti selle üle läbirääkimised veel jätkuvad, nii nagu ka teiste ministrite markeeritud teemade üle.
Mis ma kindlasti veel tahaksin täna ära markeerida? Hästi palju on olnud juttu riigimetsa majandamise keskuse raiemahtudest. Hetkel oleme n-ö konsultatsioonide faasis.
Nii peaminister kui ka teised ministrid on küsinud lisainformatsiooni selle kohta, mis puudutab keskkonnaministri soovi raiemahte vähendada, et saada veel taustainfot, kuidas see mõjutab erinevaid siis järeltegevusi ja milline on olnud kaugkütjate puiduvarude kättesaadavus riigimetsast. Selles küsimuses on meil konstruktiivne läbirääkimiste voor käimas. Ja ma kindlasti soovin selle teemaga tulla veel lähinädalatel ametlikult valitsusse.
Peaminister juba mainis hetkel kõige olulisemat teemat, mis puudutab suures pildis kliimat ja keskkonda. See on seotud kliima COP27-ga Egiptuses, Sharm el Sheikhis. Jah, tõesti, sellele nädalal esindab Eestit seal vabariigi president, järgmisel nädalal on minul au olla delegatsiooni juht.
Kindlasti seal on teemad, mis puudutavad nii taastuvenergiat, kogu seda temaatikat, mis on seotud kliimaambitsioonide säilitamisega. Teemasid on seinast seina, aga me ei tohi neid kuidagi ka praegu keerulistel aegadel jätta tähelepanuta.
Ja tänasest istungist ma võib-olla markeeriksin ära vähemalt keskkonnaministeeriumi vaates kõige rohkem arutelusid tekitanud teema, mis on seotud nn F-gaasidega, Eesti seisukohad külmaineid reguleeriva Euroopa Liidu määruse kohta. Täna valitsus kinnitas ära Eesti seisukohad selle määruse kohta, millega plaanitakse lähiaastatel vähendada jahutus- ja kliimaseadmetes kasutatavate F-gaaside turule lastavat kogust.
Kindlasti ei ole kellelegi üllatus, et need gaasid on väga suure kliimamõjuga ja nende vähendamine aitab kindlasti kliimaeesmärkide täitmisele kaasa.
Eesti peamine tähelepanu kogu selle temaatika juures oli see, et me küll toetame neid plaane, kuid me ei pea kuidagi õigeks ülemineku liigset tagantkiirustamist. Üleminek alternatiivsetele ainetele peab toimuma järk-järgult ja me oleme palunud võimalikult pikka üleminekuperioodi, millega me saaksime nii kodanikena kui ka ettevõtjatena arvestada. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun küsimused. Öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on. Alustame siit esimesena.
Herman Kelomees, Delfi
Esimene küsimus on peaministrile. Kas vastab tõele, et PPA juhi kandidaadid Egert Belitšev, Krista Aas ja Veiko Kommusaar on nüüd kõik kolmekesi mängust väljas? Kuidas siis selgitatakse välja see must hobune, kes saab juhiks?
Teine küsimus on Lea Danilson-Järjele. Kas teil on Isamaas ka hinnang Kalle Muuli tegevusele raadiosaates, millest ta nüüd ilma jäi, kus ta luges ette peaministri mainitud sellesama kinnise kohtuasja materjale? Kas ta sobib ministri nõunikuks?
Kaja Kallas
Aitäh! Ei, mul ei ole sellist informatsiooni, et see vastaks tõele, selles mõttes, et siseminister sellega tegeleb ja ta lubas oma konkreetsemad ettepanekud teha. Aitäh!
Lea Danilson-Järg
Kui on arutatud, siis mina ei ole nendel aruteludel osalenud, nii et ma ei oska öelda.
Herman Kelomees
Kas te isiklikult … No te ilmselt teate, millest jutt käib. Kas te kiidate heaks selle teguviisi?
Lea Danilson-Järg
Kogu selles asjas on väga palju aspekte. Sellest rääkimine läheks päris pikale. Siin on igasuguseid erinevaid aspekte, mida ma kindlasti heaks ei kiida.
Kõige vähem kiidan heaks seda, et tegelikult kogu selle protsessi juures lapsed kannatavad kõige rohkem, ja see on äärmiselt kahetsusväärne. Nii et kõik osapooled oleks pidanud sellega algusest peale arvestama.
Tõnu Karjatse, rahvusringhääling
Küsimus peaministrile ja justiitsministrile. Eile õhtul saatsid loomeliidud ka avaliku pöördumise Vabariigi Valitsusele seoses punasümbolite eelnõuga, mis nüüd on valitsuse kinnituse saanud. Milline on teie vastus loomeliitude muredele? Meie mure seisneb selles, et see arutelu pole avalik nende objektide üle ja ka see komisjon pole piisavalt esinduslik.
Lea Danilson-Järg
Jaa, aitäh! Loomulikult siin tuleb teha lihtsalt selgitustööd. Ja seda ma loodan teha koos kultuuriministriga sotsiaaldemokraatide poolelt. Ma arvan, et võib-olla siin on see selgitamine … Noh, selles mõttes ega ei saagi enne selgitada, kui eelnõu ei ole. Nüüd meil on olemas eelnõu ja me saame selle põhjal rääkida.
Ma arvan, et need mured on põhjendamata, selles mõttes, et esiteks muinsuskaitselise väärtusega objektide kaitse kehtib edasi, seda tuleb väga selgelt esile tuua.
Lisaks, see viide muinsuskaitseseadusele on ka sinna eelnõusse sisse kirjutatud, et tagada see, et kellelegi ei jääks see kahe silma vahele.
Ma tahan rõhutada, et praegu kehtib meil karistusseadustikus selline säte, mis näeb ette muinsuskaitse all oleva objekti kahjustamise või lammutamise eest kriminaalkaristuse. See on väga tõsine kaitse nendele objektidele.
Nii et kui niisuguseid objekte soovitakse lammutada või seal mingeid töid teha, siis igal juhul tuleb enne rääkida muinsuskaitseametiga. Ja see tuleb sealt eelnõust väga selgelt välja.
Need objektid, mis ei ole kaitse all – siin aitab see vaidlustamise komisjon. Tähendab, kui kellelgi on midagi selle vastu, et mingisugune objekt lammutada, ja see ei ole kaitse all, siis saab pöörduda alati selle valitsuskomisjoni poole, kes annab selle hinnangu.
Küsimus on selles, ma saan aru, loomeliitude mõte on selles, et seal otsustamise juures oleksid ikkagi ainult kunstivaldkonna inimesed. Aga me ei saa seda lubada, sest siin ei ole tegemist ainult kunstiküsimustega, vaid siin on teema ikkagi seotud väga selgelt Eesti julgeolekuga. Siin peab olema ka valitsusel väga selgelt võimalik neid juhtnööre anda, sest julgeoleku eest vastutab siiski valitsus.
Nii et need vaidlustamise võimalused on olemas. Kaitse all olevatel objektidel on see kaitse jätkuvalt peal. Seega, siin tuleb lihtsalt teha selgitustööd, et need mured maha võtta. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui täna rohkem ei ole, siis ütlen aitäh kõikidele.
