Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?v=HpKDf4bheSs&list=TLGGLl8TAnhpMTExNjExMjAyMw
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud ning pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas ja siseminister. Meiega peaks peagi liituma ka Kristina Kallas.
Palun, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Tere päevast! Kõigepealt avaldan sügavat kaastunnet pühapäeval Kaitseväe keskpolügooni teenistusülesandeid täitnud Scoutspataljoni tegevväelase lähedastele ja kolleegidele. Mul on südamest kahju, et meie seast on lahkunud nii vapper inimene, kes pühendas oma elu Eesti riigi kaitsmisele.
Teemadest. Mul on hea meel, et Euroopa Komisjon esitas eile ettepaneku Venemaa sanktsioonide paketi tugevdamiseks. See on 12. sanktsioonipakett. See tuleb kiiresti vastu võtta.
Meie oleme olnud kogu aeg seisukohal, et sanktsioonide kehtestamisega tuleb jätkata väga jõuliselt ja resoluutselt, et nõrgestada Venemaa väljavaateid kurnamissõjas nii Ukraina kui ka kogu vaba maailma vastu. See sõja hind tuleb teha agressorriigile talumatult kõrgeks. Sanktsioonid peavad olema nii tõhusad, et neist ei oleks võimalik mööda hiilida, nii nagu Venemaa pidevalt teeb.
Eesti toetab igat ettepanekut, mis takistab Venemaal kehtivatest sanktsioonidest möödahiilimist ja avaldab survet selle sõja lõpetamiseks.
Eile õhtul jõudsin tagasi töövisiidilt Washingtonis. Visiidi fookuses oli Kongressi diplomaatia, samuti olid kohtumised administratsiooni esindajatega ja avalikud esinemised. Kõige tähtsam oli vast kohtumine USA esindajatekoja spiikri, Mike Johnsoniga. Olin üks esimesi välisliidreid, kellega uus spiiker kohtus.
Tegelikult saime väga selge tunnetuse sellest, kuidas kapitooliumis mõeldakse ja kuidas Eesti jaoks olulisi seisukohti läbi suruda. Ameerika Ühendriigid on meie üks suurimaid liitlasi ja sõpru. Kohtumistel Kongressis vabariiklaste ja demokraatidega ning president Bideni julgeolekunõunikuga avaldasin tänu nii sõjalise kohalolu kui ka Balti julgeolekuinitsiatiivi toetamise eest. See on aidanud meil kiiremini oma kaitsevõimet tugevdada.
Rõhutasin ka seda, et Ameerika abi Ukrainale on olnud märkimisväärne, aga seda tööd on vaja jätkata. Selge on see, et praeguses julgeolekuolukorras peab Euroopa tervikuna suutma oma kaitsevõimet oluliselt kasvatada ja toota mahus, mis on vaja ka heidutuseks.
Mul oli au avada ka Washingtonis suursaatkond, mis on äsja renoveeritud. See on Eesti üks tähtsamaid välisesindusi. Võtsin Ameerikas vastu ka Jeane J. Kirkpatricku nimelise auhinna. See on Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi antava auhind, millega tunnustatakse naisi, kes on olnud poliitilise kodanikuosaluse edendajad nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. See auhind on kindlasti tunnustus kogu Eesti riigile.
Valitsuses võtsime vastu 13 otsust. Kiitsime heaks ja saatsime riigikogule veeseaduse muutmise, et karjääri- või kaevandusvett oleks võimalik taaskasutada näiteks põllumajanduses, tänavapuhastuses või tööstuses. See aitab looduslikke veeressursse säästa.
Samuti kiitis valitsus heaks energiasäästu kohustuse jaotuskava, mis annab ülevaate Eesti energiasäästu riikliku eesmärgi täitmise olukorrast. Meil on ette nähtud energiasäästu kohustuse miinimummaht. Aastatel 2021–2030 moodustab see kokku 21 gigavatt-tundi kogu kohustusperioodi jooksul. Kõige olulisemad üldise energiasäästu kohustuse täitjad Eestis on praegu avaliku sektori rakendusasutused. Olulisim meede on energiale ja kütustele kehtestatud aktsiisid, lisaks toetusskeemid majade rekonstrueerimiseks.
Eraldasime 3 miljonit eurot omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestiste korrastamiseks. 1940. aastatel sundvõõrandati omanikelt olulisi rahvuskultuuri objekte, mis olid juba tol korral muinsuskaitse all või on kaitse alla võetud hiljem, ja omanikel polnud võimalik nõukogude võimu perioodil neid objekte heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende taastamine praegu märkimisväärseid rahalisi vahendeid.
Seda taotlusvooru korraldab muinsuskaitseamet ja see on oluline meie muinsuskaitseväärtuste alalhoidmiseks.
Lõpetuseks üks asi, mis mul on hingel ja mille ma tahaksin ära õiendada. Ma kuulen pidevalt seda, et maksuküür ja selle kaotamine on teema. Ma kuulen seda, justkui see maksuküüru [kaotamine] oleks maksutõus. Ei ole, vastupidi, see on maksude alandamine. Maksuküüru kaotamine koosneb kahest osast, eelkõige maksuvaba tulu piiri tõstmine 700 euroni, mis on kõigile, ja tagurpidi progresseeruva maksuvaba tulu kaudu rakendatud astmelise tulumaksu kaotamine. Mõlemad osad tõstavad inimeste sissetulekuid.
Maksuvaba tulu määr tõuseb 700 euroni ja see ei vähene sissetuleku kasvades üle 1200 euro. See, see maksuküüru kaotamine on ühemõtteliselt inimeste sissetulekute suurendamine, mitte maksude tõstmise meede.
Ühetaoline maksuvaba tulu [arvestus] on õiglasem, seda saab lihtsamini rakendada ja see sobib paremini Eesti oludes. Igal juhul olen seda meelt, et sissetulekute tõstmine on väga vajalik ja teistpidi on vajalik ettevõtete kulude vähendamine, mida maksureform endaga kaasa toob. See omakorda annab ettevõtjatele võimaluse paremini konkureerida.
Olen kuulnud väiteid, et kui maksuküüru kaotamine ära jätta, siis saaks tõsta riigisektori töötajate palka. See lihtsalt ei vasta tõele. Selles mõttes, et maksuküüru kaotamine juba tõstabki kõikide inimeste sissetulekuid, nii erasektori kui ka avaliku sektori omi, seega õpetajate, päästjate, politseinike, sotsiaaltöötajate, kultuuritöötajate sissetulekuid see tõstab. Nii et kõik võidavad maksuvaba tulu [määra] tõstmisest ja kõik, kes teenivad üle 1200 euro, võidavad sellest veelgi enam, sest nende [maksustatava] tulu määr enam ei kasva sissetuleku kasvades. Nii et see on ka oluline. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja palun, Kristina Kallas
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere päevast! Meil on teemaks õpetajatega üleval olev palgatüli, mida täna valitsuskabinetis plaanime arutada.
Valitsuskabineti päevakorraga me praeguseks selle punktini veel ei jõudnud, pärastlõunal läheb valitsuskabinet edasi ja seal me hakkame seda arutelu pidama.
Meil on tõesti soov – ja ma loodan, et meil on valitsuses kokkuleppe saavutamine selles mõttes võimalik –ja vajadus õpetajate esindajate ja kohalike omavalitsustega siiski laua taha istuda, sest tüli on õhus, probleem on olemas ja me peame selle ära lahendama. Selle asemel et teha seda streigiga või meedia vahendusel, on meil ikkagi vaja laua taga istuda ja hakata koos otsima nendele probleemidele lahendust.
Mis on minu nägemus või haridusministri ettepanek? See tuleks tegelikult läbi rääkida haridusleppe raames, sellepärast, et see ei ole küsimus ainult riigipoolses palgatoetuses, kuigi selline mulje jääb, et hariduse valdkonnas õpetajate mureks on ainult palgatoetuse määr. Ei ole. Mureks on üldised töötingimused, ülekoormus ja see, et tööaeg ja reaalne töö tegemise pinge ei vasta üksteisele. Seepärast õpetajaid lahkub ametist väga palju läbipõlemise tõttu.
Seetõttu ma leian, et täna on õige aeg istuda õpetajate esindajatega laua taha ja räägiksime läbi lisaks palgatoetuse määradele ka õpetajate karjäärimudeli, töötingimused ja palgamudeli. Seal on hästi oluline roll kohalikel omavalitsustel, kes on õpetajate tööandjad ja kes tegelikult õpetajate töötingimusi määravad. Sellepärast on meie soov ikkagi see, et ka kohalikud omavalitsused tuleksid laua taha.
Kolmas osa, mis on nendel läbirääkimistel hästi oluline, on Eesti koolivõrgu reformi teema. Iga aastaga, vaatamata sellele, et õpetajaid on puudu ja õpetajaid ametist lahkub, samal ajal õpilaste ja õpetajate suhe kogu aeg väheneb. Ehk õpilasi jääb kogu aeg vähemaks, õpetajaid vähemaks ei jää. Seal osaliselt peitub ka see, et kõiki õpetaja ametikohti, mida meil praegu arvestuslikult on, ei suuda täita, isegi siis kui klassi ees on kolm-neli last ja samal ajal ei ole õpetajat, kes neid õpilasi õpetaks.
Nii et meil on vaja kolmepoolseid läbirääkimisi, nii nagu seadus tegelikult ette näeb, et läbirääkimised on kolmepoolsed. Neid läbirääkimisi me loodame alustada ja täna kabinetis me seda ka arutame.
Ma kohtun järgmisel nädalal uuesti EHL-i ning Eesti Valdade ja Linnade Liiduga, et need kolm punkti, millest ma täna rääkisin, veel kord detailsemalt läbi rääkida, et saada teada, kas ka neil on valmisolek just nimelt nende punktide üle läbirääkimisi pidada.
Nii et see on praegune info, jätkame pärastlõunal seda arutelu.
Teine uudis, mis on haridusvaldkonnaga seotud, on see – eile oli selle kohta ka pressikonverents ja teade –, et me oleme alustanud inseneriakadeemia programmi. Tegemist on kuueaastase programmiga, mille eesmärk on suurendada inseneeria valdkonnas, st tehnika, täppisteaduste ja loodusteaduste valdkonnas õppemahtusid ja kvaliteeti. Sellesse on suunatud 65,5 miljonit eurot, see on väga suur summa, selle sees on nii IT-akadeemia kui ka inseneriakadeemia. Inseneriakadeemia enda maht on 40 miljonit järgmise kuue aasta jooksul. Selle programmiga, selle algatusega on liitunud viis partnerülikooli, kes arendavad välja uuel tasemel inseneeria õppekavad ja õppevõimalused. Need on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Lennuakadeemia.
Aga inseneri eriala puudutab lisaks kõrgharidusele väga tugevasti kutseharidust. Selle tõttu on Eesti nüüd selle inseneriakadeemia raames algatanud uute õppekavade, uute võimaluste väljaarendamise inseneerias kutsehariduses. See on täiesti uus tase meie jaoks kutsehariduses, kus on võimalik omandada inseneeria erialasid. Meil on kaheks kutseõppeasutust üle Eesti, kes selle programmi raames arendavad välja täiesti uued õppekavad. Need on Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO), Tallinna Polütehnikum, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Ehituskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Lasnamäe Mehaanikakool ja Kuressaare Ametikool.
Lisaks puudutab see inseneriakadeemia väga tugevalt üldharidust ehk ka gümnaasiumiastmesse tulevad valikmoodulid ja valikained, mis on suunatud inseneeriale. Ja rahastame ka huvitegevust ehk noorte tehnikute majasid ja tehnikaalast huviharidust, mida koordineerib ja hakkab propageerima väga tugevasti ka AHAA keskus.
Nii et see on näide ka Euroopa tõukefondidest, mille najal me käivitame arenguhüppe valdkonnas, mis on Eesti majanduse konkurentsivõimele ja Eesti majanduse arengule väga kriitilise tähtsusega. Tegemist on üsna ambitsioonika plaaniga. Kui me need vahendid suudame õigesti investeerida, partnerkoolide abiga, siis meil on kuue aasta pärast ilmselt olukord inseneeriaõppes tunduvalt parem võrreldes sellega, mis meil seni on olnud. Seni on meil olnud korralik langus – üliõpilaste arv inseneeria erialadel on viimastel aastatel kahanenud 25%-ni. Me saame väga selgesti aru, et see meie Eesti majanduse konkurentsivõimet kuidagi ei toeta. See on minu info. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Tervist kõigile! Ma räägin kahest teemast. Kõigepealt, valitsuskabinetis arutasime riigi rahaliste nõuete halduse üleandmist maksu- ja tolliametile. Leppisime kokku selle, et väljatöötamiskavatsusega liigume edasi – see peaks ka kunagi järgmisel aastal valmis saama – ja siis sealt edasi loodetavasti tulevad ka vastavad muudatused. See puudutab suures osas politsei või siseministeeriumi valdkonda, sellepärast et politseinõuded moodustavad umbes 65% kõigist kohtutäiturite laual olevatest nõuetest. Lihtsalt riigi nõudeid kokku on nelja tüüpi: maksud, keskkonnatasud, trahvid ja muud nõuded. Analüüsid näitavad, et kui seda kõike teeks maksu- ja tolliamet, siis suure tõenäosusega peaks riik saama neid nõudeid 10–20% suuremas mahus kätte, seda erinevatel põhjustel. Esiteks, maksu- ja tolliametil on palju parem ülevaade. Teiseks on võimalik teha selliseid liigutusi, kus inimesel näiteks tulumaksutagastus tuleb, kui tal on nõuded riigi ees täitmata, siis võetakse sealt kohe automaatselt maha. See distsiplineerib inimesi oluliselt paremini. Kuna inimesele peaks esitama neid nõudeid kohtutäitur, siis nõuete täitmine või sundtäitmine on kallis, riigil on selle kulu umbes 15–30 eurot, mis tähendab, et inimesel tegelikkuses jääb oluliselt rohkem raha, et päriselt ka riigile need nõuded, olgu trahvid või muud, ära maksta. See on teema, millega me edasi liigume. Loomulikult, selle väljatöötamiskavatsuse üks osa on see, et me vaatame ka kohtutäiturite süsteemi, et ka kohtutäiturite tegevus oleks tulevikus jätkusuutlik ja et me sinna ka suurt mõra sisse ei lööks. Nii et see on üks teema.
Teine teema puudutab rändesurvet idapiiril. Läinud aastatel oleme näinud sellist orkestreeritud põgenikesurvet Poola, Leedu ja Läti piiridel. Sellel nädalal teatas politsei- ja piirivalveamet, et EstPol 8, mis on praegu Lätis abis, lõpetab oma tegevuse ära, rohkem sinna uusi üksuseid ei saadeta, sellepärast et Läti piiril on see olukord läinud natukene rahulikumaks. Ja neil on kergem seal, meie tuge nii palju pole enam vaja. Ja viimastel nädalatel – ma arvan, et meediast on see ka päris palju läbi käinud – on indikatsioonid sellest, et sarnane surve Venemaalt on Soome piiridele, küll mitte n-ö otse kuskil metsa vahel piiri ületamisel, vaid piiripunktidesse saadetakse põgenikke, kellel puudub õigus Schengeni alale sisenemiseks. Ehk siis see tähendab seda, et Venemaa tegelikult ei tohiks läbi lasta inimesi, kellel pole ei viisat ega ühtegi muud õiguslikku alust Euroopasse sisenemiseks. Need inimesed tuleks juba Venemaal kinni pidada, aga need inimesed lastakse vabalt läbi, nad jõuavad Soome piiripunkti ja esitavad seal siis rahvusvahelise kaitse taotluse. Ja seaduste järgi rahvusvahelise kaitse taotlust tuleb menetlema hakata, need inimesed saavad juba sellesse riiki jääda.
Sarnased asjad on toimunud nii Poolas, Leedus, Lätis kui ka nüüd Soomes. Eesti on ilmselgelt ülivalvas olnud. Ma pean ütlema, et täna hommikul kella 8 ja 9.30 vahel üritas Narva piiripunktist Eestisse siseneda kaheksa sisenemisõiguseta Somaalia kodanikku. Schengeni viisa või elamisloa puudumise tõttu koostati neile inimestele piiril väljastatud sisenemiskeeld ning suunati tagasi Venemaa Föderatsiooni poolele. Rahvusvahelise kaitse soovi need isikud ei esitanud, selles mõttes nad Vene poolele praegu tagasi läksid. Me oleme saanud informatsiooni, et võimalikke isikuid, küll mitte väga suurel arvul, on nähtud teisel pool Venemaa piiri veel piiripunktide juures. Ehk siis midagi seal toimub.
Praeguse seisuga see olukord edasi arenenud ei ole. Politsei- ja piirivalveamet tegeleb mõjusalt väiksemategi rändesurve ilmingutega, et välistada olukorra arenemine, Eesti kaudu sisse- ja läbirände hoogustumine.
Ma ütleksin ära, et me isegi ei luba tekkida sellisel illusioonil, et meie piiril tasuks selliseid hübriidvõtteid testida. Ja vaevalt et need Somaalia kodanikud ise selle kõige peale tulid. Sest, nagu ma ütlesin, ilma vastavate õigusteta nad ei tohiks tegelikult Vene piiri pealt läbi saada.
Ehk siis sõnum, mille me saadame ja mille nimel me tegutseme ja ka, kui vaja, siis erinevaid lahendusi otsime, on see, et Eesti kaudu Euroopa Liitu niimoodi siseneda ei saa. Täna me koordineerime ka Soomega oma tegevusi. Mida teeb Soome? Soome on ühe võimalusena kaalunud praegu seda, et ta võib lõunapoolsed piiripunktid sulgeda ja jätta võimaluse ainult põhja poolt sisenemiseks. Vaatame, kuidas asjad edasi lähevad ja vastavalt olukorra arenemisele me ka siin Eestis kindlasti otsuseid teeme. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ja alustame. Madis Hindre.
Madis Hindre, rahvusringhääling
Tere! Aitäh! Mul on küsimus Kristina Kallasele. Olge hea, aidake selgitusega. Mismoodi te saate õpetajatele siis oodatavas kollektiivlepingus anda palgatõusu ootuse, kui riigi eelarvestrateegias vastavat raha ette nähtud ei ole ja kui valitsuse juhtpartei Reformierakond on ka selgesõnaliselt öelnud, et enne järgmise aasta riigieelarve arutelusid seda raha ka sinna juurde ei tule? Aitäh!
Kristina Kallas
Jah, see ongi see arutelukoht täna, kus meil on valitsuses vaja see probleem läbi arutada, kuna see tüli on täna ja ta ei ole järgmisel aastal. Ja kuna õpetajate streigiähvardus on täna, siis on meil vaja täna neid probleeme lahendada. See ongi see koht, kus me täna tegelikult seda arutame.
Madis Hindre
Olgu. Aga lihtsalt täpsustuseks, et kui te nüüd seda mandaati ei saa, et lubada mingisugustki lisaraha, mis peaks tulema riigieelarvest – kas ma saan õigesti aru, et siis te ikkagi sinna kollektiivlepingusse seda summat ka kirjutada ei saa?
Kristina Kallas
Noh, selles mõttes, et kui mandaati ei saa, siis läbirääkimisi pidada ei saa, eks ole. Läbirääkimisi saab valitsuse nimel pidada sel juhul, kui on olemas mandaat. Aga meil on vaja seda valitsuses kindlasti arutada. Ja mina väga loodan, et me selle kokkuleppe ikkagi saavutame.
Madis Hindre
Kaja Kallas, ma küsin, igaks juhuks nüüd, et oleks jälle selge. Reformierakond ei ole oma seisukohta muutnud, seda lisaraha enne järgmise aasta eelarvekõnelusi ei saa lubada?
Kaja Kallas
Jaa, noh, küsimus ei ole Reformierakonnas, küsimus on nendes kokkulepetes, mis me oleme valitsuse tasandil teinud. Võrreldes augustiga ei ole riigieelarvesse rohkem raha tulnud kuskilt.
Me arutame. Mis puudutab aastat 2025, me arutame neid asju siis, kui me tavaliselt riigi eelarvestrateegiat arutame. Aga selge on see, et see teema on praegu üleval. Me täna seda arutame.
Meil on kõigil ühtne arusaam selles, et jah, õpetajate palk peab tõusma, nii nagu ka päästjate, politseinike, kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate ja kõigi Eesti inimeste palk võiks tõusta. See on see seis. Aga samal ajal meil käivad diskussioonid – väga valulised diskussioonid – maksutõusude üle, et kas meil on ruumi nende kulude jaoks veel maksu tõsta. Minu seisukoht on, et ei ole tegelikult.
Ehk siis me peame vaatama üle need kulutused, mida me teeme. Enne kui me anname mingeid lubadusi teha täiendavaid kulutusi, peab meil olema selge see teine pool võrrandist, mis puudutab tulusid.
Lauri Läänemets
Kui tohib, korra ka … Ma selles mõttes olen peaministriga nõus, et neid asju ei olegi võimalik nagu ühtemoodi otsustada. Tulebki vaadata tulu poolt. Ja see on üks põhjus, miks riigieelarve olukord on keeruline: sellepärast, et varasemalt on tehtud otsused niimoodi, et on kulu tehtud, aga tulu poolt pole sinna pandud.
Ja see on ka aus Eesti rahvale seisukoha võtmiseks. Kui me tahame, et õpetajate palk tõuseks ja õpetajatel oleks normaalne palk, meil oleks parimad õpetajad, meil oleks parim haridus, tänu sellele oleks meil kõige võimekamad tööinimesed, kes loovad väärtust ja majandus kasvab tänu sellele oluliselt rohkem, siis me peame sellesse ka ühiselt panustama. See on ka meie ühine võit, on ju, kui on majanduskasv ja Eesti tehnoloogiliselt areneb.
Arutama me peame kindlasti, sellepärast, et töötüli keskel ei ole võimalik valitsusel öelda, et me seda ei tee. Ja ma arvan, et streik, kui ta tuleb, siis niisama see ära ei kao. Õpetajatel soov on ja neid tulemusi on võimalik ainult läbirääkimistega saavutada.
Minu arvates valitsuse siht, eesmärk peaks olema see, et streiki ei tuleks. Me peame selle rahu ühiskonnale tagama, sest õpetajate streik, eriti kui veel ühinevad lasteaiaõpetajad, on minu arvates Eesti majandusele väga halb, sellel on ka numbrilised tagajärjed. Aitäh!
Juhataja
Ma ütlen korraks, et peaminister peab viie minuti pärast ära minema, arvestage siis sellega. Unustasin enne öelda, aga ütlen nüüd, et te teaksite.
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus Lauri Läänemetsale, täpsustavalt. Räägite ka vahepeal päästjate ja politseinike palkade tõstmisest. Aga kust see raha peaks tulema? See kõlab natukene populistlikult. Aitäh!
Lauri Läänemets
Vabandust, ma pean sellest rääkima, sellepärast et üks on põhimõte, et tavaliselt on olnud õpetajate, politseinike ja päästjate palgad koos. Aga tegelikult meil pole valitsuskabineti arutelu veel olnud sellel teemal.
Lihtsalt mina pean viima valitsusse selle, mida päästjad ja politseinikud soovivad. Mul on ametiühingutega kohtumine olnud, nad on oma palgasoovid edastanud, oma nõuded. Enne kui valitsuses midagi rohkemat rääkida on, ma pean nendega oluliselt pikemalt neid teemasid rääkima, aga see tuleb ikka sellest, et ametiühingud on valitsuse poole pöördunud, ametlikult, see on ametlik käik, ja minul on ülesanne see informatsioon siit edastada.
Sotsiaaldemokraadid, selles mõttes, me ütlesime, kui me tegime riigi eelarvestrateegiat, et meie nägemuses 2025 ja 2026 need palgad peavad tõusma. Nii et me sellest seisukohast pole loobunud. Ja kui me riigi eelarvestrateegiat tegime, siis seal, mina ütlen, et ei ole raiutud, selles strateegias, ka kõik kuidagi niimoodi kivisse.
Strateegias selles mõttes see tulude pool, mis sinna ju arvestatud on, pole täna ühegi seadusliku kattega kinnitatud. Kõike seda me peame arutama hakkama. Kaasa arvatud seda, et selles strateegias on see ambitsioon, kas me parandame, kui palju me eelarvepositsiooni või olukorda parandame. Ka selle ambitsiooni mõttes saab n-ö keerata peale, keerata vähem maha, ajatada. Ja sinna sisse mahuvad ka erinevad palgatõusud.
See ongi see läbirääkimiste ja selle ühiskonna tasakaalu otsimise küsimus. Me oleme rääkinud sellest, mismoodi eelarve kokku tuleb, aga nüüd neid sisudetaile on nii palju ja need kõik on veel ju sisestamata.
Seda arutelu me hakkamegi pidama ja selles mõttes siin me saamegi nagu kõigega arvestada ka, on ju. Muidugi mitte praegu, on ju, kohe, aga me peame seda … Selles mõttes me oleme kokku leppinud, et selle tulupoole ju me peame … Ma ei tea, me peame sellel aastal nagu alustama sellega.
Laura Saks, Äripäev
Küsimus peaministrile. Valitsuskabinetis arutasite te Eesti Energia kavandatavaid investeeringuid ka. (Kaja Kallas ütleb, et ei ole veel arutanud.) Ei ole veel arutanud? Aga mida see arutelu puudutab, kas ka õlitehast?
Kaja Kallas
Ei, see ei puuduta õlitehast, see puudutab uusi mõtteid, mis on vesiniku ja … koostootmisjaam. Ühesõnaga, see on tegelikult nagu salvestuse tehnoloogia ühtlasi. Jah, need mõtted, et kuidas tegelikult seda varustuskindlust tagada. Aga jah, see arutelu alles tuleb.
Madis Hindre
Aitäh! Kui tohib, mul on üks küsimus veel peaministrile. Kui eile Lauri läänemets ütles, et Mart Võrklaev peaks kohe tulema ettepanekutega, kuidas sisustada RES-i pandud maksutõusu ootust, siis Mart Võrklaev selle peale vastas – kui ma nüüd õigesti aru sain sellest intervjuust –, et tema ei plaani, ühiskond ei ole valmis uuteks maksutõusudeks ja tema tuleb hoopis täiendavate kärpemeetmetega, kuidas kõik raha kokku hoida.
Mis see valitsuse ootus on? Kas nüüd lähipäevil-nädalail peaks ikkagi tulema see, mis sisustaks selle 250 miljonit maksutõusu? Aitäh!
Kaja Kallas
Aitäh! Meil on jah rahandusministeeriumis üsna palju praegu erinevaid tööline. Kõigepealt, esimene asi on see automaksu suhtes kokkulepe saavutada ja saata see riigikogu poole teele.
Teine asi on nulleelarvemetoodika, mida ka ministeeriumid ootavad, mis peab ka rahandusministeeriumist tulema. Sellega tuleb edasi minna ja vaadata, kuidas me selle protsessiga siis ikkagi liigume.
Siis on tõesti see, mis puudutab seda 400 miljoni augutäidet, et kuidas me sellele läheneme. Ma arvan, et see on nagu väga õige, et me siis mõtleme erinevate alternatiivide peale.
Olukorras, kus me tunneme ühiskonnas väga suurt pahameelt nende maksutõusude üle, ma arvan, et see lähenemine, mis rahandusministeeriumil on – et mõtleme pigem sellele, kas me saame ikkagi selle augu täita hoopis sellega, et me hoiame ikkagi kokku, mitte ei küsi täiendavat raha maksumaksja käest –, on ka õige.
Aga selge on see, et me peame koalitsioonis seda kõike arutama. Ja niimoodi on kokku lepitud.
Hetkel käib see töö erinevate erakondade n-ö mõttekodades. Mõtleme, mis need lahendused siis võiks olla. Siis me tuleme kokku ja läheme sealt edasi. Aga see järjekord, millest me praegu lähtume, on selline.
Juhataja
Jah, aitäh! Peaminister peab kahjuks lahkuma, aga saab küsida edasi veel haridusministrilt ja siseministrilt. Andke siis käega märku, endiselt.
Brita-Maria Alas, Postimees
Tahtsin küsida küll peaministrilt, aga oskate ehk teie ka öelda. On pikalt soojendatud nüüd seda pinda riigikogus toimuva triangli taustal, et jaa, seome usaldushääletusega mitmed seadused või riigieelarved. Kas sel teemal on arutelusid olnud? See ikkagi see nädal nüüd pidi hiljemalt lauale jõudma koalitsioonis.
Lauri Läänemets
Jaa, me oleme seda arutanud selles mõttes, et kui tõesti see vajadus tekib, aga praegu me pole seda ühiselt otsustanud, et ta nüüd valitsusse tuleb ja usaldushääletusega seome. Veel pingutatakse riigikogus.
Brita-Maria Alas
Peaminister sai täna hommikul presidendiga kokku, märksõnaks oli riigieelarve. Tundus, et võiks oodata seda pressiteadet varsti, et seome, aga ilmselt …
Lauri Läänemets
Ei, me seda otsust praegu sellisena pole teinud.
Brita-Maria Alas
Ja teine küsimus haridusministrile ka. Lihtsalt puhtteoreetiliselt, mida peaksid Metsküla lapsevanemad praeguses seisus tegema? Sest tundub, et on tekkinud selline olukord, kus riik justkui ütleb, on ju, et see on okei, käige edasi. Või et see Lihula kooli ümberkirjutamine ikkagi oli mõnes mõttes ebaseaduslik. Ja siis samal ajal räägib vald, et nad märgivad põhjuseta puudumisi. Mida nad siis tegema peaksid?
Kristina Kallas
Jaa. Ei, riik kindlasti ei ole öelnud, et koolikohustuste täitmist ei saa teha koolis, mida juriidiliselt ei eksisteeri. Lastevanematel on ikkagi kohustus lapsed kooli registreerida, sellisesse kooli, mis juriidiliselt täna eksisteerib. Ja see on lapsevanema õigus otsustada, millises koolis tema laps käib. Kuna Metsküla kooli täna juriidiliselt ikkagi ei eksisteeri, siis tuleb lapsed registreerida sellisesse kooli, mis juriidiliselt eksisteerib.
Nüüd, Lihula gümnaasiumi ei saa lapsi kooli nimekirja registreerida ilma vanema nõusolekuta. Ehk siin on jälle uuesti tekkinud ka sellel tasandil tüli. Selle tõttu ka presidendiga täna seda tüli arutasime ja leppisime kokku, et haridusministeeriumi õigusosakonna inimesed lähevad sinna kohale selleks, et lapsevanematega ja ka vallavalitsusele ikkagi laua taha istuda ja see kokkulepe saavutada, mismoodi saab lastega, kes tegelikult praegu juriidiliselt justkui koolikohustust ei täida. Me siiski peaksime lahendama selle küsimuse ära. See on nüüd seotud koolikohustuse täitmise ja sellega, et lapsed tegelikult peavad olema kooli nimekirjas.
Nüüd teine teema. Mis on Metsküla kooli, õppimise juriidiline staatus? See, et haridusminister ei ole tühistanud koolitusluba, selle põhjus on tegelikult selles, et meil on käimas kohtuvaidlus Metsküla kooli üle. Koolitusluba on see luba, mis annab selle kooli asukohas, eks ole, õiguse korraldada õppetööd. Aga seda õppetööd saab korraldada ainult sel juhul, kui kool ise olemas on. Ehk siis koolitusluba ei kehti eraldiseisvalt ilma juriidilise kehata, mille nimi on Metsküla kool. Nii kaua, kuni juriidilist keha Metsküla kool ei ole, koolitusluba rakendada ei saa. Aga ta on küll olemas.
Ja mis on see põhjus, miks ma seda tühistanud ei ole? See, et kui tuleb kohtuotsus, mis annab näiteks esialgse õiguskaitse lapsevanematele uuesti, siis tuleks tegelikult see kool uuesti käima lükata. Aga seda ei saaks sel juhul täita, seda kohtuotsust, kui koolitusluba oleks tühistatud. Ehk siis selleks, et mitte tekitada olukorda, kus kohtuotsust ei saa täita, on praegu koolitusluba, mis piltlikult öeldes ripub riidenagis ja ootab, eks ole, seda kohtuotsust. Sel hetkel, kui on olemas kohtuotsus, saab tegelikult teha otsuse ka koolitusloa kohta. See on tegelikult see juriidika siin taga.
Brita-Maria Alas
Hästi kiire lõpuküsimus samal teemal. Kui me korra ametnike ja üleüldse nende arutamiste peale ei mõtle, homme on ka koolipäev, nad peavad ikkagi homme kuhugi minema. Vaadates ka tulevikku ette, et mingit jama endale kaela ei tõmba, kuhu oleks siis targem ikkagi minna nüüd? Metskülas koolitöö jätkub ja … Või peaks minema Lihulasse?
Kristina Kallas
Noh, lapsed peavad olema kooli nimekirjas, nad võivad olla Lihula Gümnaasiumi nimekirjas, nad võivad olla teiste koolide nimekirjas. Lapsevanema otsustada on, millise kooli nimekirjas nad on, aga see kool peab olema juriidiliselt olemas, see ei saa olla juriidiliselt mitteeksisteeriv kool. Ka sellises koolis on võimalik, eks ole, kohaldada koduõpet. See on vaja siis koolis kokku leppida, et lapsed on koduõppel, ja selles mõttes on nagu lahendus olemas.
Aga nagu ma ütlesin, me leppisime kokku, et mitte teha siin seda katkist telefoni, et lapsevanemad pöörduvad haridusministeeriumi poole, haridusministeerium suhtleb vallaga, nüüd istutakse ikkagi kolmepoolselt maha Läänerannas, lähimal ajal, selleks, et siis laua taga kõigiga selgelt ära rääkida, millised on kõikide osapoolte kohustused selles, et lapse koolikohustus saab täidetud.
Juhataja
Nii. Aitäh! Tänaseks lõpetame ja nädala pärast jälle.
