Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=GjLeibDbt28&list=TLGGCxGkCd1Xx8wwMjExMjAyMw
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Kaja Kallase kõrval välisminister Margus Tsahkna, siseminister Lauri Läänemets ja kultuuriminister Heidy Purga.
Kaja Kallas, palun!
Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast! Kõigepealt palun vabandust selle viivituse pärast. Meil oli valitsuses arutelu selle üle, et kui me alles keerasime kella tagasi, siis oleks hea, kui saaks ka aastaid tagasi keerata, nii et mingid eelmiste valitsuste tehtud otsused oleksid tegemata jäänud või oleksid õigel ajal tehtud, näiteks kui me räägime eestikeelsest haridusest.
Aga konkreetselt räägime praegu muidugi õlitehasest ja selle tulevikust. Seda me nii pikalt arutasimegi.
Kõigepealt, Ida-Virumaale planeeritud õlitehase rajamine on riigikohtu otsusega seiskunud ja nüüd tuleb meil otsustada, mis saab edasi.
Riigikohus ei ütle, et seda tehast ei ole üldse võimalik ehitada. Küll aga ütleb riigikohtu otsus selgelt, et kliimaeesmärkide täitmine on Eesti põhiseaduslik kohustus. Peab olema selge ja täpselt põhjendatud, kuidas kliimaeesmärgid ka koos Enefit 282 tehasega täidetud saavad.
Täna on keeruline defineerida 2035. või 2040. aastaks täpseid heitetingimusi, aga selge on see, et pikas perspektiivis see tehas kliimaeesmärkide sisse ei mahu.
Praeguseks on Eesti Energia ette valmistanud ja praegu täiendab vastavalt keskkonnaameti juhistele keskkonnamõjude hindamise aruannet, mille nad tegelikult oleksid pidanud koostama juba ehitusloa taotlemisel. Keskkonnamõjude hindamise aruanne oleks ka kompleksloa menetluse alus.
Laias laastus on valitsusel kolm valikut, mida meile täna esitati: esiteks, lõpetada tehase ehitus- ja arendustööd; teiseks, lükata need edasi seniks, kuni kliimaseadus on vastu võetud; kolmandaks, muuta seadust ja anda välja tähtajaline kompleksluba. See tähtajalisus annab võimaluse reguleerida seda, et siis, kui ta enam sinna eesmärkide sisse ei mahu, see tegevus ka lõpeb.
Meil oli põhjalik arutelu selle õlitehase tuleviku üle. Ja valikud on tõesti keerulised.
Nagu ma ütlesin, ükski valitsuses olevatest erakondadest ei ole olnud selle õlitehase rajamise otsuse poolt. Me oleme olnud väga kriitilised just nendelsamadel põhjustel, mis meil nüüd käes on, et need investeeringud ei lähe kokku sellega, kuhu tegelikult kogu maailm liigub. See on see seis. Et lihtsalt vastutuse suurusjärku hoomata, olukorras, kus me räägime kogu aeg eelarve vastavusest ja kokkuhoiust ja erinevatest vahenditest, mida meil on vaja kõigeks selleks, ütlen, et meil on juba sõlmitud 330 miljoni euro eest lepinguid, mida me muuta ei saa. See on väga suur raha, nii et me oleme ühtpidi sundolukorras.
Me jätkame veel seda arutelu ja loodame need otsused lähiajal ära teha, aga tõesti, pressikonverents tuli peale, nii et olime sunnitud selle arutelu katkestama.
Aga veel kord, tulles oma jutu alguse juurde, see on üks näide nendest valedest otsustest, mis omal ajal tehti. Me lähtume oma otsustes pragmaatiliselt sellest, mis on Eestile parim lahendus ja mis on ka Eestile jõukohane lahendus. Põlevkiviõlitehas ei ole parim lahendus meie keskkonnale, aga selle pooleli jätmine ei ole jällegi kuidagi meile jõukohane. Nii lihtne ja vastuoluline see otsustamine praegusel juhul ongi.
Nüüd teistest teemadest. Eesti-Soome gaasitoru ja merealuste sidekaablite kahjustuste uurimine käib, seda uurivad nii Soome kui ka Eesti. Soome sidekaabel on praeguseks parandatud ja hetkel ootavad meie uurijad paremaid ilmaolusid, et selgitada välja ka Eesti-Rootsi vahelise kaabli kahjustuse asjaolud, misjärel saab vajaduse korral planeerida ka parandustöid.
Aga oluline, on see, et nii side kui ka gaasi varustuskindlus on tagatud.
Oleme olnud väga tihedas kontaktis oma Soome ja Rootsi kolleegidega ning NATO ja Euroopa Liidu liitlastega. Samuti toimub regulaarne infovahetus, olukorrast ülevaadete tegemine erinevate ametkondade vahel. Viimaste nädalate jooksul on meie uurijad ja eksperdid hoolimata väga rasketest ilmaoludest töötanud merel ning kogunud tõendeid ja materjale. Meie merevägi koos partneritega kontrollis üle kogu merealuse taristu piirkonna. Rohkem kahjustusi ei ole praegu tuvastatud.
Valitsus on andnud ministeeriumitele kindlad suunised tõsta kriitilise taristu turvalisuse, seire ja kaitse taset nii meres kui ka maismaal. Osa täiendavaid meetmeid on veel planeerimisel.
Mõned näited nendest meetmetest: taristu piirkonda täiendavate laevade saatmine ja patrull-lendude tegemine; elutähtsa teenuse osutajate nõustamine ka füüsilise turvalisuse tõstmisel, sest kõik need võrgud ei kuulu riigile; koostöös liitlastega NATO-s oleme võtnud kasutusele täiendavad meetmed julgeoleku tagamiseks Läänemerel; lisaks, MKM on suhelnud ka telekommunikatsiooniettevõtjate ja -kaablite omanikega just selleks, et hoida seda ühtset ringi, kuidas neid kaableid ja torusid paremini kaitsta.
Oleme koostöös Soomega olnud ühenduses Hiina ametivõimudega ja loodame igakülgset koostööd nende juhtumite uurimisel. Nii et see õigusabipalve läheb ka lähiajal välja.
Nüüd eelmisel nädalal oli veel Brüsselis Euroopa Liidu ülemkogu, kus valitsusjuhtide tasandil arutasime muu hulgas Euroopa Liidu lisaeelarvet, majanduse seisu, ka Ukraina toetamist ja loomulikult olukorda Lähis-Idas. Meie fookus lisaeelarve läbirääkimistel on kaitsevaldkonnal ja kaitsevalmiduse tõstmisel Euroopas. Nii nagu me oleme seda Eestis otsustanud teha, peaksime tegema seda ka Euroopa tasandil, just selles võtmes, et kriisid, mis on tekkinud, on uued. Ka peab eelarve arvestama Ukraina pikaajalise toetamisega ja andma selge signaali, et me oleme Ukraina selja taga kuni võiduni.
Loomulikult arutasime ka olukorda Lähis-Idas. Eks liikmesriikide mure on ühine: kutsume üles vägivalda lõpetama ja pantvange vabastama. Iisraelil on õigus ennast kaitsta, aga iga tegevus peab kindlalt järgima rahvusvahelise humanitaarõiguse norme. Tähtis on see, et humanitaarabi jõuaks inimesteni.
Eesolevad kohtumised ka. Täna pärastlõunal tuleb meile siia Saksamaa rahandusminister, kellega koos [meie] rahandusministriga kohtume. Arutame eelarve küsimusi, aga loomulikult ka teemasid, mis meid huvitavad, näiteks kahepoolne koostöö digivaldkonnas, aga ka kaitse teemad.
Esmaspäeval tuleb siia Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ja jällegi on kavas arutada taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamist ning kuidas seda saaks paremini teha.
Kolmapäeval tuleb ka Läti peaminister viimaks siia. Oleme küll mitu korda kohtunud rahvusvahelistel kohtumistel, aga kahepoolset kohtumist meil veel ei ole olnud, oktoobris lükkus see tema haigestumise tõttu edasi. Nii et loodame, et see seekord toimub.
Valitsus võttis vastu 14 otsust. Kiitsime heaks Eesti toetava seisukoha Euroopa Komisjoni algatuse digieuro kohta. Eesti Pank tuli meile rääkima, kuidas see kõik toimib, ja oli ka palju küsimusi, nt millised on tehnilised lahendused. Kogu selle asja mõte on see, et Euroopa majandus muutub järjest digitaalse maks ja digitaalsed maksevahendid üha tavalisemaks. Sularaha ei saa üksi Euroopa Liidu majandust enam toetada, sellepärast on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku võtta kasutusele digieuro, mis toimiks nagu digitaalne rahakott ja annaks võimaluse igal pool ja igal ajal – ka siis, kui internetti ei ole – digieuroga maksta. Sest muidu ju toimivad tavalised makselahendused, mis pangad on teinud. Digieuro eelis tavalise maksevahendi ees on just see, et seda saab kasutada ka kriisiolukordades, kui ei ole elektrit või kui ei ole internetti.
Praegu alles luuakse seda protsessi, meie oma seisukohad sinna esitasime.
Valitsus toetas ka rahanduskomisjonis algatatud eelnõu, millega muuhulgas pikendatakse tulumaksuvabastust Ukraina toetamisele kuni 31. detsembrini 2024. aastal.
Valitsus soovib uuendada ka kinnipeetavate tööhõive korraldust ning AS Eesti Vanglatööstuse asemel hakkab sellega tegelema vanglateenistuse tööhõiveosakond. Tegemist on otsusega, mis on varasemalt kabinetis juba otsustatud ja nüüdseks ette valmistatud, nii et sellega me läheme edasi. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Ja nüüd annan sõna välisminister Margus Tsahknale.
Välisminister Margus Tsahkna
Aitäh! Alustuseks see, mis puudutab õlitehast, mille arutelu läheb edasi. See on väga sisuline arutelu, kuidas siis edasi käituda selle otsusega, mis mõned valitsused tagasi toonane valitsus langetas, mille suhtes kõik need erakonnad, kes täna on valitsuses, olid väga kriitilised.
Nagu peaminister ütles, enamik nendest riskidest, mis toona olid üleval, on tänaseks realiseerumaas, lisaks sellele riigikohtu otsus.
Nüüd Eesti 200 vaatest. Meil on endal olnud väga tõsised arutelud, me oleme väga kliimasõbralik erakond. Mida siis sellega teha? On selge, et me ei saa lihtsalt korstnasse kirjutada üle 300 miljoni euro väärtuses investeeringuid. Lisaks sellele, [siis tuleks] üleöö kaotada need töökohad, mis on kõik sellega seotud. Seetõttu me peamegi leidma väljapääsu, kuidas mitte isegi pikemas, vaid poolpikas perspektiivis see investeering niimoodi tööle panna, et ikkagi lõpuks sobib meie kliimaeesmärkidega. Ja see pole nõnda lihtne.
Aga kahjuks jah on valitsuste ülesanne klattida ka neid jamasid, mida on varem korraldatud. Nii et täna läheb see arutelu edasi ja ma loodan, et me suudame leida juriidiliselt pidava, aga sisuliselt poolpikas perspektiivis ja pikemas perspektiivis sellise lahenduse, et see otsus töötab Eesti kliimaeesmärkide kasuks.
Nüüd, välisministeeriumi tegemistest nii palju, et täna hommikul ma allkirjastasin otsuse, millega me eraldame 50 000 eurot maailma toiduprogrammile, et selle kaudu toetada Ukraina humanitaaralgatust „Grain From Ukraine“. Ja see on suunatud Vene agressiooni süvendatud globaalsele toidukindlusetusele ja näljale vastamiseks. Ehk siis, nagu te väga hästi teate, Venemaa on blokeerinud Ukraina vilja väljaveo ja samal ajal seda enda blokeeringut kasutab relvana, rääkides, kuidas Ukraina ja lääneriigid on süüdi selles, et väga paljud riigid maailmas, eriti Aafrikas, on nüüd näljas seetõttu, et vilja ei ole võimalik kätte saada.
Eesti on järjekordselt oma panuse andnud sellesse programmi, millega sisuliselt ostetakse see vili ja annetatakse see vili nendele riikidele, kes on hädas.
Kokkuvõttes on Ukraina vilja näol saanud abi paljud – Somaalia, Etioopia, Keenia ja Jeemeni sadamate on transporditud tänaseks 170 000 tonni Ukraina vilja. See on üks järjekordne panus, millega Eesti saab kaasa aidata selle vale loo või vale narratiivi kummutamisele, mida Venemaa räägib, et Ukraina ei taha vilja anda. Praktiliste tegudega me tegelikult neid protsessi toetame ja tegelikult ka seda vilja välja veame.
Nüüd põhifookusest. Lisaks Venemaa agressiooni Ukraina vastu on muidugi see, mis toimub Gazaz ja mis toimub Palestiinas. Väga murettekitav on jah see, mis olukorras on tsiviilisikud. Positiivsed uudised on need, et eilse seisuga lasti Gazast välja Egiptuse poole esimesed inimesed. Tähtis on, et see humanitaarolukord seal pisutki leeveneks. Tegelikult sealsete tsiviilisikute seis on väga-väga raske.
Iisraelil on õigus ennast kaitsta Ḩamāsi terrorirünnakute vastu, aga nagu te väga hästi teate, Ḩamās on selle maailma üks kõige tihedama asustusega territooriumil ennast sättinud ilusasti inimeste vahele ja tsiviilisikute alla sõna otseses mõttes. Nii et need sõjalised operatsioonid, ükskõik, kui täpselt need ka ei ole, paratamatult tabavad ka tsiviilisikuid. See on see murettekitav koht.
Me arutasime neid teemasid ka eelmisel nädalal Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel. Vähemalt meil on väga selged seisukohad paigas selles mõttes, et Ḩamās on terroriorganisatsioon. On toimunud väga räige terrorirünnak eesmärgiga tegelikult ju mitte ainult võtta pantvange, vaid eskaleerida kogu seda poliitilist olukorda mitte ainult regioonis, vaid laiemalt. Ja ma arvan, et siseminister räägib ka nendel teemadel. Ega see konflikt ei jää kuskile sinna regiooni, vaid see tabab kõik Euroopa liikmesriik ja mõnes mõttes see debatt käib ka Eestis. Meil on tulemas siin üks demonstratsioon, aga sellest vist räägib Lauri ise lähemalt.
Nüüd, väga tähtis on teada ka seda, et tegelikult humanitaarabi on hakanud kohale jõudma. Eilse pärastlõunase seisuga oli Gazasse sisse jõudnud 227 veoauto täit humanitaarabi. Aga ÜRO hinnangul on vajadus suurusjärgus 100 autot päevas, nii et tegelikult see osakaal on väike. Ikkagi, midagi juba liigub.
Ja valitsus arutab nüüd pealelõunasel kabinetil ka meie enda seisukohti ja konkreetseid samme, kuidas me saame aidata olukorra leevendamisele ja mitteeskaleerumisele kaasa Eesti riigina läbi Euroopa Liidu, aga ka otse abi andmisega. Eesti on andnud abi ka Palestiinale 80 000 eurot, aga me arutame veel, kuidas me saame anda ka otse abi just nimelt humanitaarkorras, et see jõuaks tsiviilisikuteni. Meie poliitilised seisukohad on selged, aga Iisrael peab jälgima humanitaarõigust, rahvusvahelist õigust ka vastulöögi andmisel. Paratamatult me teame, et nendes konfliktides kõige suuremat ja kõrgemat hinda maksavad need inimesed ja isikud, kes seal lihtsalt elavad ja milleski süüdi ei ole. Minu poolt praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, siseminister Lauri Läänemets!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Tere! Jah, ma alustan põlevkiviõlitehasest. Tõesti, keeruline probleem lahendada, päris palju dilemmasid. Eriti minu jaoks, st sotsiaaldemokraatide jaoks on töökohad väga olulised. Lihtsalt ma mõtlen, et kui lühikese perspektiiviga ja kui läbimõtlemata tulevikuarengu mõttes see otsus kunagi tehti. Sellest on hästi kahju. Ega neid töökohti, kui me räägime nendest töökohtadest, üle kümne aasta ikka ei ole. Sellel tehasel seal väga pikka perspektiivi üheski majandusloogikas kahjuks ei ole, kui me vaatame kõike, [mis toimub]. Ja kui me räägime soovist seda [tehast] pikemalt töös hoida, siis see tähendab seda, et transpordisektoris või kuskil mujal keegi teine kannatab. Nii et tegelikult kunagi tehtud otsus on mõnele Eesti majandussektorile tulevikus väga valus, kui me tahame seda põlevkivitehast pikalt tööl hoida.
Nii et tegelikult jätkuvalt selle tehase käivitamisel – töökohad on olulised Ida-Virumaal – jääksid need inimesed ikka n-ö põlevkivi lõksu. Selle asemel oleks tulnud seesama summa investeerida näiteks taastuvenergiasse, see oleks olnud oluliselt pikem perspektiiv.
Aga me proovime seda lahendust leida. Ma arvan, et me lepime ka varsti kokku selle, kuidas edasi minna.
Nüüd, alustuseks, eelmisel nädalal toimus siseministrite kohtumine Vilniuses. Seal olid Balti riikide, Poola, Soome, Ukraina ja Norra siseministrid. Ja kaks põhilist teemat olid meie jaoks. Üks oli see, mis toimub Euroopa idapiiril ja kuidas ühiselt kõigile Venemaa tegevustele vastata. Meil on väga palju ühiseid muresid ja ka võimalikke ühiseid lahendusi seal võimalik välja pakkuda.
Muuseas käisime Leedu piiril, enne seda külastasin ma ka Läti-Valgevene piiri, hiljem käisime Leedu-Valgevene piiril. Peale selle, et sai tutvutud kogu selle piiritaristuga ja sellega, kuidas seal kõik füüsiliselt välja ehitatud ajakavaliselt tehakse. Vaatasime ja tutvusime poliitikute poole pealt ka konkreetselt sellega, mismoodi neid inimesi seal üle tõugatakse, mismoodi need massilised piiriületused toimuvad. Lätis loomulikult piirikülastuse üks eesmärk oli Estpol-8 üksusega kohtumine. Ma pean ütlema, et Eesti mehed ja naised, kes praegu Lätis abis käivad, on väga tublid, sellepärast et nad on sinna saadetud sellises loogikas, et nad Lätti minek on neile vabatahtlik. Oluliselt rohkem oli neid, kes tahavad seda kogemust saama minna, kui üldse kohti on võimalik pakkuda. Selles mõttes müts maha meie siseturvalisuse tagajate ees.
Täna teatas PPA, et neljas Estpol-8 rotatsioon läheb Lätti ja nad jäävad seni käima, kuni me suudame, suudame seal ühiselt selle probleemi ära lahendada.
Nüüd, Vilniuse kohtumise juurde tagasi tulles, teine oluline teema, millest me rääkisime, oli elanikkonnakaitse. Lisaks Balti ja neile loetletud ministritele meil oli seal kohtumisel ka Ukraina siseminister kaks päeva. Elanikkonnakaitses rääkisime tegelikult sellest – Ukraina näide on see –, et loomulikult neil võiks varjumiskohti rohkem olla, aga nende peamine probleem on selles, kuidas inimesed käituvad kõigis erinevates kriisisituatsioonides. Inimeste teadlikkus või tõsiselt võtmine nendes rünnakutes on nende jaoks ka paras väljakutse ja toob kaasa tegelikult jätkuvalt ka mõnes mõttes tsiviilohvreid, kui ei olda õigel ajal õiges kohas või ei reageerita õigesti.
Ma tahaks lihtsalt öelda, kuna siin on viimasel nädalal räägitud Eesti meedias elanikkonnakaitsest ja varjumiskohtadest, et me alles hakkame varjumiskohtade teemat valitsuses arutama. Varjumiskoht kogu elanikkonna kaitses ei ole kõige tähtsam küsimus, sellest me peame kuidagi nagu aru saama, et kõigepealt esimene küsimus on see, kas inimesed teavad, kuidas käituda, mida teha ja millal. Me peame aru saama ka sellest, et varjumiskoht puudutab ainult sõjalist kriisi, aga kõik muud kriisid ja nende sagenemise või esinemise tõenäosus on kordades suurem kui sõjalise oma. Arvatavasti väga paljud inimesed oma elu jooksul ühe või teise kriisiga kokku puutuvad. Küsimus on selles, kuidas nad seal käituvad, kas nad teavad, mida teha ja kuidas.
Mina võin kinnitada seda, et me oleme otsustanud, et järgmisel aastal meil on see raha olemas, ülejärgmisel aastal ka, tähendab edaspidi, et siis valmistada ette kõigepealt inimesi ja nende teadlikkust, nende oskusi hakata harjutama seda, mida teha kriisisituatsioonides.
Varjumiskohad on järgmine etapp, seal vahepeal on veel ohuteavitus, et sa teaksid, et sa üldse sinna varjumiskohta minema pead. Ja kolmas asi on varjumiskoht.
Lõppkokkuvõttes varjumiskoht ei ole mingisugune valitsuse selline suur soov ja enda eralõbu, vaid see puudutab kõiki inimesi ja nende turvalisust. Ehk varjumiskohti, ma arvan, me pakume lõpuks välja selle loogika järgi, kuidas me nende varjumiskohtadega edasi läheme. Kui riik sinna raha ei pane, siis on oma omavalitsustel endale võimalus, aga ma mõtlen, et peamiselt näiteks korteriühistud saavad selle varjumiskoha ise ka ette valmistada. Me ei räägi utoopilistest summadest. Kui sa rekonstrueerid nagunii keldrit, siis sa pead mõned asjad lihtsalt teistmoodi tegema. Selleks suureks mureks, mis siin on avaldatud, ma mõtlen jätkuvalt, ei ole põhjust. Kõik need asjad saavad tehtud.
Üks oluline asi, mis ilmnes, on see, et 26. oktoobrist on Venemaa Föderatsioon asunud tegema kodakondsuskampaaniat. On tehtud otsus, et see puudutab aastast perioodi. Föderaalseadus, mis jõustus nüüd 26. oktoobril, määratleb üle 20 sooduskategooria, mille alusel saavad Venemaa Föderatsiooni kodakondsust ka isikud, kes pole elanud Venemaa Föderatsioonis ega valda vene keelt või ei tunne selle ajalugu. See põhimõtteliselt, lihtsustatult öeldes, puudutab neid inimesi, kes on Eestis halli passi omanikud, kellel kodakondsust ei ole. Venemaa pakub soodustingimustel neile kodakondsust. Põhimõtteliselt on nii, et kui su vanemad on mingi hetk loobunud näiteks Venemaa kodakondsusest või või olnud NSV Liidu elanikud lihtsalt või siis saab lapsele ta taotleda ilma lapse nõusolekuta ja kõiksugu sellised asjad.
No ma ütleks nii, et see on järjekordne mõjutustegevus, mis on suunatud sellise ebastabiilse olukorra tekitamise vastu, mitte ainult Baltikumis, vaid see puudutab kõiki endiseid NSV Liidu osasid. Meie vastus on siin väga lihtne ja ühene: me tegutseme selle nimel, et kui keegi kavatseb selle kodakondsuse võtta, siis põhimõtteliselt peab aru saama, et me oleme sanktsioneerinud ära Vene kodanike siin viibimise alused või võimaluse Eestisse alaliselt elama tulla või ajutiselt. Ehk kui inimesel on täna halli passi omanikuna elamisluba Eestis, siis kui ta loobub sellest halli passi staatusest ja võtab Venemaa kodakondsuse, agressorriigi kodakondsuse, siis selles loogikas ta läheb sanktsiooni alla. Ja tema elamisloa tühistamine peaks siis olema tõenäoline, kas varem või hiljem, ühte- või teistmoodi. Aga me ei saa nii teha, Eesti kindlasti ei hakka lubama seda, et tekib juurde Vene kodanikke. Just selles tänases loogikas, kui kodakondsus võetakse, siis on raske uskuda, et ta kuidagi oleks lojaalne Eestile. Nii et minu soovitus on see: kui isegi keegi mingil muul pragmaatilisel põhjusel julgeb selle peale mõelda, siis mina isiklikult tegutsen selle nimel, et Eestist see inimene välja saadetakse ja elamisluba tühistatakse.
Lõpetuseks kaks asja. Tõesti, pühapäeval, nii nagu välisminister ütles, toimub Vabaduse väljakul meeleavaldus, kus on kutsutud üles vaikivalt solidaarsust Palestiina rahvaga jagama. Ma loodan, et see läheb rahulikult ja vaikselt, aga võin kinnitada, et meie õiguskaitseorganid on kogu selle konflikti algusest, mis seal Iisraeli-Palestiina vahel on tekkinud, väga pingsalt seda jälginud, väga palju on suheldud rahvusvaheliselt teiste õiguskaitseorganitega, et õppida ja olla teadlikud, kuidas üks või teine asi võib juhtuda. Ja loomulikult meie ohupilt selles mõttes ei ütle täna Eestis, et midagi võib juhtuda, aga vaadates teiste riikide kogemust, inimestel on erinevad emotsioonid, erinevalt nähakse seda kõike, ja me oleme selleks valmis. Minu üleskutse on, et niisama sinna segama või välja ütlema ei ole mõtet minna, pigem on hea neid konflikte vältida. Ja nii nagu välisminister ütles, Iisraelil on alati õigus ennast kaitsta, igal rahval on õigus ennast kaitsta, kui teda sõjaliselt rünnatakse. Aga ka mina pean väga oluliseks seda, et see vastulöök peab hävitama vaenlase, aga mitte kolm tuhat või rohkem last ja tsiviilisikuid. See on see koht, kus ma arvan, et väga paljudel inimestel ka Eesti ühiskonnas tekib küsimusi ja see loob üle maailma igal pool pingeid. Sellega me proovime tegeleda.
Ja lõpetuseks viimane kommentaar, mis puudutab hooldereformi. Ma vaatasin, et tuli uudis, et Tartu linn plaanib riigi vastu kohtusse minna. Minu arvates on mõistlik Tartu linnal selle kohtutee asemel tegelikult ikka suhelda valitsuse ja vastavate ministeeriumitega. Sest ma tean, et regionaalministeeriumis vaadatakse samamoodi seda rahastamisskeemi üle, et see oleks kuidagi õiglasem ja parem. Ja tegelikult ei tohiks hoida seal niisugust negatiivset kuvandit, sest enamik Eesti omavalitsusi saab väga hästi selle kõigega hakkama. Neil probleeme ei ole. Tõesti, me võime sõrmedel üles lugeda [need kohad] – ja nendest on kirjutatud ka meedias –, kus need probleemid on. Nii nagu Tartu linn ise ütleb, tegelikult nad peavad hooldereformi väga oluliseks. Minu arvates oli see väga hea märk. Eesti Pank just eile või üleeile töötuse numbreid kommenteeris või prognoosis. Töötus on suurenenud, mitte sellepärast, et töökoht ei ole, vaid seal on üks komponent ja põhjus: sellepärast, et inimesed, kes tegelesid kodus omastehooldega ega saanud seetõttu tööl käia, on nüüd tööturule tulnud. Nii et me tegelikult oleme väga olulise asja teinud. Peale selle, et me aitame väga paljusid peresid, väga paljusid eakaid, tagame neile väärika võimaluse vanaduses elada, me tegelikult oleme andnud võimaluse väga paljudele ettevõtjatele saada väga häid töötajaid tänu sellele, et nad ei pea enam ise oma eakate inimest kodus hooldama. Aitäh!
Juhataja
Ja nüüd palun, sõna on kultuuriminister Heidy Purgal.
Kultuuriminister Heidy Purga
Tere päevast kõigile! Annan teile ülevaate ühest teemast, millest tuleb juttu pealelõunasel valitsuskabineti istungil. See räägib kultuuriranitsa rakendamisest ja sellest, kuidas sellega on läinud, milles seisnevad kultuuriranitsa meetme tugevused ja nõrkused ning millised on tulevikuplaanid.
Alustuseks, meeldetuletuseks, kultuuriranitsa toetusmeede loodi aastal 2022 ja see meede võimaldab meie vabariigi põhikooli õpilastel külastada kooli õppeprogrammi osana erinevaid kultuuri- ja mäluasutusi.
Tänaseks on kultuuriranitsa meetme toetuse suurus 1,5 miljonit eurot aastas ja see meede sisuliselt tõepoolest rikastab õppeprotsessi ja pakub võimalusi arendada õpilastes kultuuritundlikkust.
On ka tingimused, mis käivad selle kultuuriranitsa toetusega kokku. Õppekäik peab toimuma kindlasti kultuuri- või mäluasutusse, mis on meie mõistes muuseumid, teatrid, kontserdid, kinod, näitused, sh teadus- või elamuskeskused. Teiseks, õppekäik peaks olema seotud kooli õppekavas kehtestatud ainekavaga. Kultuuriranitsa tegevustes osalemine on õpilasele kohustuslik. Oluline on ka see, et lapsevanemad rahaliselt ise ei panusta sellesse. Kool tohib küll kulusid täiendavalt katta ja/või kombineerida kultuuriranitsa toetust muude toetusmeetmetega. Lisaks, kultuuriranitsat ei tohi kasutada koolis kohapeal toimuvate kultuuriürituste vabatahtliku osalemisega klassiekskursioonide ega ka huvitegevuse jaoks.
Tingimused on paika pandud. Üldiselt võib öelda, et kultuuriranitsa meede on väga hästi vastu võetud. See meede jõuab õpilasteni täpsemalt kohalike omavalitsuste kaudu. Koolid ei pea seda eraldi taotlema ega aruandlust esitama, raha liigub otse eelarvesse, n-ö eraldi reana.
Kui summadest rääkida, siis need on erinevad. Summa ühe õpilase kohta on Tartus ja Tallinnas 9,5 eurot ja teistes omavalitsustes vastavalt hajaasustuse koefitsiendi keskmisele. Enamasti on see 10–14 eurot, mõningates paikades ka kuni 19 eurot ühe õpilase kohta.
Toetus liigub otse riigieelarvest haridus- ja teadusministeeriumi kaudu, munitsipaalkoolidele siis KOV-i toetusfondi üldharidustoetuse osana, ning raha kasutamist korraldab kohaliku omavalitsus ise ehk riigi- ja erakoolidele otse tegevustoetuse kaudu.
See on, nagu ennist korraks ütlesin, sisuliselt ühe ainetunni asendamine kultuuriasutuses viibimisega ja sealse tegevusega, kureeritud tegevusega. Kui mujal Euroopas, kus taolist meedet ka väga, ütleme, aktiivselt isegi mõnel pool kasutatakse, on tavapärane see, et kultuuriranitsa haridusprogrammid tuuakse tundide ajal koolidesse, siis Eestis on toetus kultuuriasutuste külastamiseks, kuna see toetuse meede sai alguse meil siin riigis muuseumitest.
Natukene statistikat ka. Koolide koguarvust siin Eestis 490 koolil palusime vastata, kes on võtnud kultuuriranitsameetmest osa. Eelmisel aastal ehk aastal 2022 jättis küsitlusele ja küsimustele vastamata 65%, mis tähendab, et toetusmeetme informatsioon ei olnud küllaldaselt ja laialdaselt veel nendeni jõudnud. Aga käesoleval aastal on vastanute arv kasvanud kolmandiku võrra kõigis koolides ning kultuuriranitsa kasutus on aastaga lausa kahekordistunud. See tähendab, et kasutuse ja teadlikkuse tõus on olnud tõepoolest väga kiire. Selle järgi võib kinnitada ja hinnata, et tänaseks on kultuuriranits leidnud tee õpetajate ja õpilasteni.
Ma olen ka ise helistanud mõningatesse kultuuriasutustesse ja küsinud müügijuhtide käest, näiteks teatris Vanemuine või siis Tallinnas Kumu kunstimuuseumis, kuidas nad kasutavad, kuidas käivad lapsed, kas käivad aktiivselt, millised on emotsioonid jne. Isikliku tagasiside põhjal võin öelda, et see on ka kultuuriasutustele ülimalt oodatud, see pakub vaheldust neile ka sisulise tegevuse mõttes. Kumu kohta oli toodud näide, kuidas üks terve Tallinna kool oli oma ühe õppepäeva kureerinud ja korraldanud Kumu kunstimuuseumis erinevate õppeastmetele kureeritud erineva sisuga ühe teemapäeva. See sõltub loomulikult ka koolist, kuidas seda kasutatakse, millised on ideed, läbirääkimisoskused, tingimused ja võimalused, kuidas mõnda kultuuriasutust kogu kooli või klassiga külastada.
Alati on olnud huvi, millised on kõige populaarsemad kultuurivaldkonnad. Läbivalt on populaarseimad muuseum ja teatrid, seda sõltumata asukohast. Siinjuures toimib väga hästi ka meede „Teater maal“, mis kultuuriranitsat toetab, seda just transpordi koha pealt, kuna selle kaudu on koolidel võimalik taotleda ka transpordirahastust, et koolidega ka statsionaarsesse teatritesse jõuda. Elamus väikesele lapsele, kes võib-olla ei jõuaks muidu suuremasse teatrisse suuremas keskuses, on selle läbi garanteeritud ja kultuurilises kontekstis väga oluline.
Kui arenguperspektiivist rääkida, siis loomulikult on kultuurivaldkondi palju rohkem, millesse võiks integreerida kultuuriranitsa meedet ja kasutada seda maksimaalselt ära. Probleem on olnud ka see, et kõikide koolideni ei ole veel jõudnud need haridusprogrammid, mida kultuuriasutused pakuvad.
Meil on olemas kommunikatsioonikanal, mis on loodud õpetajate ja kultuuriasutuste vahel oktoobris käesoleval aastal. Selle kohta saab infot kultuuriministeeriumi koduleheküljel kul.ee/kultuuriranits.
Õpilaste tagasisidet ootame ka, see küsimustik saadetakse välja peagi ja tagasiside järgmise aasta alguses, praegu oleme sellega töös.
Mida võib öelda veel vaheanalüüsiks selliste takistuste kohana? Järgmise aasta vaheanalüüsi fookuses on regionaalsed takistused, mis tähendavad suurt transpordi- ja piletikulu. Kindlasti soovime seirata HEV-õpilaste vajaduste kaardistamist ja nende kaasamist, seda koostöös sotsiaalministeeriumiga, ja edasi täpsemaid tingimusi.
Loomulikult on ka hinnalipikud küljes uutel võimalustel – kui seda arendada, siis millised on eelarvelised vajadused? Seda saame valitsusega edaspidi koostöös arutada.
Kokkuvõttes võib öelda, et meede on hästi käivitunud. See on jõudnud rohkemate koolide ja õpilasteni. Selle üle on ülimalt hea meel. Tagasiside on positiivne. Kutsun kõiki haridusasutusi üles rohkem kultuuriranitsa meedet kasutama. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Läheme nüüd edasi küsimustega. Öelge palun oma nimi, toimetus, keda esindate, ja kellele on küsimus suunatud. Esimene küsimus, palun!
Sven Soiver, TV3
Küsimus, mille vastus võib olla sadu lehekülgi arengukavasid, aga lihtsalt kõigilt erakondadelt: peamine mõte, mida selle Ida-Virumaaga siis peale hakata. Kui õlitehast ei tule, siis on ju sadu inimesi tööta, koos pereliikmetega väikese linna jagu. Kui seda poleks otsustatud, et üldse ehitame, oleks samuti need inimesed töötud, sellepärast et tormi ei joosta ka selle õiglase ülemineku rahale, mis jääb suuresti kasutamata. Lauri Läänemets mainis, et oleks võinud taastuvenergiasse investeerida, aga ega tuuleparkides ja päikeseparkides ka just väga palju inimesi ei tööta. Mida selle Ida-Virumaaga peale hakata, et seal siis varem või hiljem ei tuleks suur töötus?
Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Selle jaoks ikkagi see õiglase ülemineku fond on tehtud ja selle jaoks me tegelikult kitsendasime ju Ida-Virumaa esindaja ülesandeid. Tema ülesanne on ainult tegeleda selle õiglase ülemineku fondi raha kasutusele võtmisega. See raha on mõeldud just seemneinvesteeringuks, et meelitada sinna investeeringuid, mis looksid töökohti.
Meie kõigi ühine mure on see, et seal piirkonnas on väga töökad inimesed, aga neil on väga spetsiifilised oskused, neid ei õpeta ümber IT-töötajateks, vaid tegelikult sinna on vaja sarnast tööstust. Ja see võtab aega.
Selles mõttes praegu me oleme olukorras, kus see tehas on nii kaugel, et 330 miljoni eest võetud kas kohustusi või juba täidetud neid kohustusi. Ja nüüd on küsimus, mis edasi.
Kui me nüüd otsustame, et selle tehase ehitusega ei minda edasi, siis tõesti töökohtadena tähendab see 450 inimest, kes jääb tööle võtmata, ja lisaks siis potentsiaalselt 680 inimest Estonia kaevanduses, kes jäävad tööta. Seda olukorras, kus meil tegelikult õiglane üleminek ei ole veel rakendunud, et sinna oleks tekkinud need alternatiivsed töökohad.
Positiivne on see, et me tegelikult näeme esiteks huvi õiglase ülemineku vastu ja teiseks ka neid investoreid, kes ikkagi tulevad. Mul on esmaspäeval kohtumine ka Euroopa Komisjoni asepresidendiga ja siis kindlasti ma tõstatan ka selle küsimuse, kas saab raha kasutamise aega pikendada, just selles võtmes, et tegelikult need asjad saaksid tööle.
Kui me otsustame lõpuks ikkagi seda kahju minimeerida ja selle tehasega praegu niimoodi edasi minna, et ta mahuks sinna kliimaeesmärkidesse, muuta seda seadust selliselt, siis meil on aega kuni 2035. aastani tekitada sinna alternatiivsed töökohad.
Mina usun küll, et Ida-Virumaast saab aastate pärast üks innovaatilisemaid ja selliseid ettevõtjasõbralikumaid piirkondi Eestis, sest tõesti, kui käia igal pool Eestis, [siis on näha, et] meil on natuke probleem, et igasuguseid tehaseid ei soovita oma kodu lähedusse, Ida-Virumaal seda probleemi ei ole ja seetõttu on seal ka suur potentsiaal.
Lauri Läänemets
Kui tohib?
Margus Tsahkna
Jaa, ma vastan nüüd ka ära, kuna küsimus oli kõigile erakondadele. Üks asi on see õlitehas. Iseenesest väga õige lähtekoht, et tuleb tagada tööstuse areng ja töökohti jne, aga lihtsalt ei saadud aru tollel ajal – või ei tahetud aru saada –, et maailm pöördub nagu teises suunas.
Sellepärast me siin pusimegi nüüd selle lahendusega, et töökohad ei kaoks, et töökohti tekiks [pigem juurde], aga et me samal ajal suhtuksime ka kliimaeesmärkidesse [õigesti]. Ja mitte sellepärast, et kuskil on mingid eesmärgid, vaid sellepärast, et tegelikult need eesmärgid annavad puhtama elukeskkonna meie enda lastele ja lastelastele.
Nüüd, Ida-Viru suhtes majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo väga tõsiselt tegeleb selle poolega, ka seda vaadates, kuidas õiglase ülemineku fondi raha, mida on kasutamata ju sajad miljonid eurod, [kasutada] – kas on vaja muuta mingit määrust või mida teha. Tuleb tuua ka ettevõtjad selle raha juurde. See on tegelikult ajalooline ja ainulaadne hetk.
Teine asi on see, et oleme ausad, väga paljud räägivad, et me tahame endale siia tehast, me tahame endale siia omavalitsusse tootmist, me tahame ettevõtlust, aga nii pea, kui tuleb mingisugune suurem idee ja investeeringu mõte, siis öeldakse: aga ei, not in my back yard.
Ida-Virumaa inimesed on harjunud tööstust taluma ja see on väga suur konkurentsieelis, uskuge mind. Ma käin samamoodi mööda maailma ringi ja üks minu töö on see, et tuua siia investeeringuid ja rääkida nendest projektidest ja programmidest, mida on võimalik Eestis teha. Ja Ida-Viru vastu on väga suur huvi.
Selle tõestus on näiteks see, et kui üks suur Kanada ettevõtte suurusjärgus üle 130 miljoni euro investeeringu tegi Ida-Virusse koos Euroopa Komisjoniga –see on see magnetitehas –, siis see on iseenesest juba üks näide, et tegelikult rahvusvaheline huvi on olemas.
Nii et ma olen peaministriga nõus: kui me selgitame, kui me muudame ennast paindlikumaks, kui me leiame neid investeeringuid, kui me teeme ise investeeringuid ja räägime oma ettevõtjatega, kuidas me saame neid toetada, siis ma arvan, et see regioon näeb tulevikus korralikku kaasaegset innovaatilist tööstust.
Mul on pigem mure selle pärast, mis me teeme teiste Eesti regioonidega mingi aja pärast, ilma igasuguse naljata. Ehk siis majandusteemad on väga oluline teema praegu niikuinii.Ida-Viru suhtes ma olen pigem optimistlik. Aitäh!
Lauri Läänemets
Aitäh! Kui ma ütlesin „põlevkivilõks“, siis see on probleem kahte moodi. Need töökohad on põhimõtteliselt kümneks aastaks kogu kliima loogikas. Ja teine mure on selles, et ka kompleksluba, mille nimel me pingutaks, on võimalik vaidlustada. Need töökohad ei pruugi isegi tekkida. Selles mõttes on need läbimõtlemata otsused, aru saamata, mis olukord tulevikus on, ma mõtlen praegu ja lähitulevikus. Ehk siis kõik need vaidlused, mida valitsus kuidagimoodi mõjutada ei saa, kui keegi vaidlustab, ja seda, mida kohus otsustab, me ka mõjutada ei saa. Me saame pingutada selle nimel, aga selles mõttes ei pruugi neid töökohti isegi tekkida. See on mure.
See oli selles mõttes läbimõtlemata otsus. Ja siis on see raha nagu väga kõvasti raisatud. Minu arvates need inimesed peaksid nagu vastutama poliitiliselt ka selle eest.
Aga nüüd vastus küsimusele on see, et lisaks õiglasele üleminekule sotsiaaldemokraadid on kogu aeg rääkinud taastuvenergiast ja taastuvenergia suuremast arendamisest. Meil varsti valitsuses tuleb see arutelu, et mis need eesmärgid siis oleks, kui me eelmises valitsuses seadsime eesmärgiks energiat toota sada protsenti, ehk siis nii palju kui Eesti aastas tarbib seda taastuvenergiat, umbes üheksa teravatt-tundi aastas, siis meie arvates lahendus täna Eestile – mitte ainult Ida-Virumaale, vaid tegelikult kogu Eestile – oleks see, et me ambitsiooni tõstame kahekordseks. 18 teravatt-tundi aastas toota taastuvenergiat, see tähendab peamiselt mere- ja tuuleparke. See tähendab väga palju taastuvenergiat.
Ja me saame hakata selles olukorras konkureerima Soomega, kus on energiaintensiivsed ettevõtted, kes vajavad väga suures koguses energiat, nad ei ole mitte kunagi nõus tegema põlevkivielektri peale oma investeeringuid Eestisse. EAS-il on täna 13 ettevõtet listis, kes otsivad maailmas seda kohta, Eesti võiks olla üks nendest kohtadest. See on umbes 3000 töökohta. Ja ma arvan, et see on valitsuse otsus, kui vähegi võimalik, me saame öelda, et jah, me teeme taastuvenergiavõimsused ja me suuname kõik need Harjumaalt eemale, suuname need Ida-Virumaale, suuname Valgamaale, Pärnumaale ja sinna.
Lisaks sellisele kogusele taastuvenergia tootmisele tuleb tegelikult kogu see teeninduse pool juurde. Seal me räägime tuhandetest uutest töökohtadest, et kõike seda hallata, see tähendab sadamaid, sadama ümbruses kogu tegevust, ehitustegevust. See puudutaks kogu Läänemaad, Lääne maakonda, Pärnumaad ja kõiki Eesti saari.
Sotsiaaldemokraatide nägemus on see. Me hakkame arutama neid küsimusi ja meie nägemus ka selle koha pealt on see, et oleks pidanud varem tegema, me oleme seda kogu aeg öelnud, ka siis, kui kunagi, kümme-viisteist aastat tagasi, oli küsimus, kas panustada taastuvenergiasse või põlevkivielektrisse. Me ütlesime juba siis, et taastuvenergiasse, ja me ütleme seda täna ka. Ja me ütleme, et me peame seda võimalikult kiiresti tegema.
Lisaks sellele toob ta energia hinna kõigile teistele Eesti ettevõtetele alla ja parandab ka ekspordivõimekust päris oluliselt.
Sven Soiver
Jaa. Väiksematest asjadest ka. Küsimus siseministrile: mis nende tõstukautodega päästeametil lahti on, et neid igasse maakonda ei jagu? Millal tuleb see hetk, kui neid igal pool vajalikus koguses on?
Lauri Läänemets
Neid pole ju olnud kunagi selliselt, et nad oleks igas maakonnas. Nad on vastavalt ohupildile ja vastavalt olukorra vajadusele.
Tõstukauto loogika on selles, et seda läheb haruharva vaja ja ta on väga kallis investeering. See on see loogika, miks neid teatud kohtades on ja miks neid teatud kohtades ei ole.
Tõstukautot eelkõige ei ole vaja kustutustöödeks. See Viljandi näide on seal, et on arutatud, et siis oleks saanud paremini kustutada. Ei! Nii nagu päästeamet on seletanud, hoone kustutamine käib seestpoolt väljapoole. Kui seda hakata väljastpoolt sissepoole tegema, siis surutakse gaasid ja kogu see asi sinna hoonesse sisse, aga tegelikult saavutatakse vale tulemus.
Ehk siis tõstukautot on vaja teatud liiki päästetöödel ja nendes olukordades.
Mis puudutab Viljandit, siis tõesti see auto hange, ma nüüd täpsustan seda ka. Päästeautosid, eriti tõstukautosid ei ole võimalik osta niimoodi, et nad on kuskil laos olemas. Need tehakse iga kord eraldi vastavalt tellimusele. See hange on olnud üleval juba rohkem kui aasta aega.
Need autod on Eesti territooriumil, ma olen ise nagu isiklikult näinud. Seal veel käib mingisugune sättimine, mida on vaja teha. Ja tavaliselt hangitakse väga konkreetselt päästevõimekust ja lõpuks see, kes hanke võidab, paneb sinna alla auto ja siis valib, kas see on Scania, Renault, Mercedes või mingi muu auto. Aga hangitakse päästevõimekust ja seda tõesti on juba tehtud.
Nagu ma ütlesin, aasta aega tagasi seda kõike nähti ette, mis see olukord tuli ja mis on juhtunud täpselt päästevaldkonnas samamoodi nagu teistes valdkondadeski.
Ukraina sõda on väga palju ka päästetehnika hanke kiirust ja kõike seda mõjutanud. Aga see auto tuleb, ta on Eesti pinnal olemas, ta küll läheb Tartusse ja Tartust Viljandisse, sellesama loogikaga, et tõenäosus, et Tartus seda autot vaja läheb, on oluliselt suurem kui Viljandis, tulenevalt hoonetest ja elanikkonna tihedusest seal.
Juhataja
Aitäh! Pressikonverentsi ametlik osa on läbi, et jääks aega ka intervjuudeks. Aitäh!
