Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/live/PIQv0XjoZxE?si=BMKpiSOD9eKHas4d
Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse istung on tänaseks lõppenud, alustame pressikonverentsi. Osalevad peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna ja siseminister Lauri Läänemets.
Nagu ikka, palun, peaminister!
Peaminister Kaja Kallas
Jaa. Tere päevast! Kõigepealt sellest, mis toimub riigikogus. Me esitasime riigikogule riigieelarve ja sellega seotud seadused, mida on vaja selleks, et riigieelarvet vastu võtta. Me ei sidunud neid kokku paketiks, esitasime kõiki eraldi, et saaks arutada kõiki küsimusi normaalselt, esitada muudatusettepanekuid, ka hääletada, et kõik saadikud saaksid oma seisukohti väljendada.
Opositsioon on riigieelarve ja sellega seotud seaduste kohta esitanud ligi 2700 muudatusettepanekut. Riigikogu juhatus on välja arvutanud, et kõikide nende muudatusettepanekute hääletamiseks, kui võetakse ka alati ka vaheaeg ette, kuluks kuus kuud.
Aga eelarve tuleb vastu võtta enne selle eelarve aasta lõppu või hiljemalt järgmise aasta märtsiks. Enne, kui eelarvega seotud eelnõud ei ole vastu võetud, ei saa ka eelarvet vastu võtta. Me oleme püüdnud opositsiooniga läbi rääkida, aga vastutulekut ei ole olnud. Ja sellises olukorras ei jäänud valitsusel muud üle, kui siduda järgmise aasta riigieelarve ja sellega seonduvad eelnõud usaldusega.
Ilmselgelt ei ole selline muudatusettepanekute arv või muudatusettepanekute esitamine sellises hulgas tehtud selleks, et pidada debatti. Selle tegevuse eesmärk on nõrgestada parlamentaarset demokraatiat, parlamentaarse demokraatia usaldusväärsust ja inimeste usku meie riigi toimimisse.
Lihtsalt mõned näited nendest eelnõudest, mille vastuvõtmist siis takistatakse. Näiteks mitusada sisutühja muudatusettepanekut eelnõule, millega on soov laiendada tööandja vabatahtlikku haigushüvitist lapseootel naistele. Juba mitmendat nädalat seisab taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist puudutav eelnõu.
Nii et ühest küljest justkui opositsioon kritiseerib kõike, mida ka riigikontroll on välja toonud, mida kõike peaks tegema. Me tahame neid asju teha. Me oleme need eelnõud esitanud. Ometi need on kõik takistatud. Samamoodi üritati tagasi lükata kõik eelnõud, mis on puudutanud Eesti kaitseväelaste osalemist välismissioonidel.
Varasemalt ei ole olnud sellist praktikat, et välis- ja julgeolekupoliitikat tuuakse sisepoliitiliste maadejagamiste ohvriks, aga hetkel on nii olnud.
Ja see on kõik põhjus, miks me otsustasime valitsusega ikkagi siduda eelmisel neljapäeval osa eelnõusid ja täna veel kuus riigieelarvega seotud eelnõu usaldushääletusega. Teen riigikogule ettepaneku arutada kolme eelnõu 5. detsembril ja viimaseid kolme 6. detsembri istungil.
Nüüd olukorrast piiril. Me hiljem arutame seda detailsemalt, aga lihtsalt teadmiseks, et olukord Eesti-Venemaa piiril on stabiilne. Nädala jooksul on politsei saatnud piirilt tagasi 30 Aafrikast ja Lähis-Idast pärit inimest, kellel ei ole Eestis viibimiseks ega siia sisenemiseks alust.
Soome vastu käib praegu ränderünne. Eesti puhul on veel tegemist madala intensiivsusega ränderünnakuga, sest tavaolukorras Venemaa Föderatsioon ei luba selliseid inimesi üle oma piiri ilma dokumentideta.
Aga loomulikult ei ole Vene Föderatsiooni selline tegevus kuidagi üllatav. Me oleme tegelikult selleks valmistunud ja seda ette näinud, et nad sellist relva hakkavad meie peal kasutama. Me jälgime seda olukorda piiril kõrgendatud tähelepanuga ja oleme ka valmistunud selleks, et see põgenikesurve oluliselt suureneb.
Meil on mitmed võimalused, kuidas tegutseda. Siseminister räägib sellest täpsemalt. Aga me oleme paigutanud kõikidesse piiripunktidesse. kõik vajaliku piiripunktide sulgemiseks. Me jälgime olukorda ja tegutseme vastavalt sellele. Need plaanid on meil olemas ja ette teada.
Oleme ka väga tihedas ühenduses oma Läti, Leedu ja Soome kolleegidega, mina oma tasandil, nii et me koordineerime neid samme ja tegevusi ning vahetame väga tihedalt ka infot.
Nüüd homme – näe, juba on juba reede, homme reede, tore, nädal lendab, kui sul on tore – saabub Eestisse Norra peaminister Jonas Gahr Støre. Arutame temaga julgeolekuküsimusi, Ukraina toetamist ning ka koostööd rohetehnoloogia ja energeetika valdkonnas.
Mul on eriti hea meel selle üle, et Norra peaminister tuleb siia koos äridelegatsiooniga. Kui mina käisin Norras koos Eesti äridelegatsiooniga, siis me leppisime 2022. aasta kevadel kokku, et me uurime, kuidas süvendada kahe riigi koostööd puhtama tehnoloogia ja energeetika valdkonnas. Nüüd ongi see uuring valmis ja homme esitlevad seda Tallinnas TalTechi ja Norra teadus- ja tehnikaülikooli teadlased.
Samuti toimub Tallinnas meretuuleenergeetika teemaline ümarlaud, kus osalevad Eesti avamere tuuleparkide arendamise osapooled ja Norra mere tuuleklastri esindajad. Nii et see on hea võimalus koos kahe riigi ettevõtjatega koostöös tulevikku vaadata.
Valitsuse istungil kiitsime heaks 17 otsust. Nagu ma juba ütlesin, sidusime usaldusega eelnõud, mis on eelarvega seotud, ja riigieelarve samuti.
Kiitsime heaks ja saatsime riigikogule seaduseelnõu, mis on Euroopa Liidu sinise kaardi uuendatud direktiivi vastuvõtmiseks vajalik. Ehk see on osa kolmandate riikide talentide ligimeelitamisest Euroopa Liitu. Täpsemalt räägib sellest siseminister.
Pealelõunal jätkame arutelusid ka energiajulgeoleku universaalteenuse lõpetamisega seotud küsimuste üle.
Ja lõpetuseks. Nüüd, sellel nädalal ma sain riigikogus teada, et kõik alla 7-aastased lapsed väga kuulavad minu kõnesid ja isegi loevad minu kõnesid ja said sealt teada, et jõuluvana ei ole olemas. Tõenäoliselt nad ka praegu vaatavad valitsuse pressikonverentsi.
Esiteks, mul on väga hea meel, et meie lapsed on nii poliitikahuvilised. Aga tõepoolest, ma selles kõnes rääkisin ka palju muud, võib-olla minu jaoks natuke olulisemat, aga ilmselt siis mitte nii olulisi asju nagu julgeolek, riigi rahandus, sest tähelepanu ja kriitikat sain just selle jõuluvana lause pärast.
Nii et igal juhul ma ei teagi, kas nüüd vabandada kõikide laste ees või siis, kui nad suuremaks saavad, nad saavad aru, et ainuke inimene, kes neile ei valetanud, olin mina. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, välisminister!
Välisminister Margus Tsahkna
Jah, mina usun jõuluvanadesse jätkuvalt.
Kaja Kallas
Ja ostad kingitusi.
Margus Tsahkna
Mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma usun. Aga maailm ongi selline, me saamegi uskuda, mida me tahame, teatud küsimustes:
Aga mitte selles küsimuses. Ma ka korra räägin sellest demokraatia poolest. Käisin ka mina sel nädalal presidendi juures tema kutsel. Ja üks teema, mida ta ka arutas minuga, oli see, kuidas nüüd ikkagi sellest obstruktsioonist üle saada.
Tegelik mure on ju see, et kuigi üks erakond vähemalt riigikogus on väga selgelt ka välja öelnud, et nad ei tunnusta valimistulemust ja tuleb uued valimised kutsuda esile – noh, eks see on nende õigus –, lihtsalt selle kogu selle tegevuse taustal on meie põhiseaduses ette nähtud demokraatlik debatt, aga see võimalus on oluliselt ahenenud või seda peaaegu ei toimugi. See on see paha asi, mille üle ka meie valitsuskoalitsiooni erakondadena tunneme muret.
Meile ei meeldi siduda eelnõusid usaldushääletusega. Aga kui me räägime näiteks õpetajate palkadest, kaitsekulude või kõigest muust, mis on ka järgmise aasta eelarves kirjas, siis seetõttu me peame seisma selle eest, et eelarve ja sellega seotud eelnõud vastu võetakse.
Täna vist praeguseni käib ju istung, sisuliselt, nüüd küll juba järgmine istung, aga istung on käinud ju ööd ja päevad. Aga kui te neid istungeid jälgite, siis te näete, et seal erilist debatti ei toimu nende sisuteemade üle.
See on nüüd mitte isegi kui Eesti 200 esimehe mure minul, vaid lihtsalt kui Eesti Vabariigi kodaniku mure, et kus me siis seda debatti peame tegelikult kui mitte seal, kus on see ette nähtud, ka põhiseaduse järgi. Nii et see on see pool.
Nüüd paaris teemast. Kõigepealt olukorrast piiril. Sellest siseminister räägib kindlasti veel täpsemalt. Ka mina olen pidevas ühenduses Soome välisministri ja kolleegidega seal pool. Peab tunnistama, et olukord on väga selgelt Soome piiril selline, et ei ole mingit kahtlust, et see on teadlik hübriidrünnak, kus kasutatakse rändeteemasid ja kasutatakse neid inimesi, et aidata nad üle üle piiri ja tekitada väga suurt segadust. Ja Soome on otsustanud suhteliselt pretsedenditult ikkagi oma piiri sulgeda.
Nüüd, ka meie oleme valmis oma piiri sulgema, kui me näeme, et selleks vajadus on. Homme on siin Balti nõukogu raames ka Läti ja Leedu välisminister. Siis me kindlasti seda piiri koostööd arutame nii nendega kui ka oleme ühenduses kindlasti oma Soome kolleegidega. Tegelikult see olukord on päris tõsine.
Ja kui vaadata selle pildi taha, siis ei ole mitte ju ainult need inimesed, kes üle piiri kas tulevad või lükatakse Soomes, vaid see kampaania on laiem. Tegelikult antakse ka teatud regioonides märku, et tulge ja proovige siseneda Euroopa Liitu.
Nii et Soome kindlasti ei saa ega tohi olla selles olukorras üksi. Ja me oleme andnud neile oma selge sõnumi, et kuidas iganes me saame aidata nii praktiliselt kui eelkõige ka kommunikatiivselt, rahvusvahelises meedias ja erinevatel kohtumistel, mis meil ees on, siis me Soomet toetame. Keegi ei tohi selles olukorras olla üksi.
Võib juhtuda, et see surve nüüd peale Soome piiripunktide sulgemist tuleb pigem meie regiooni. Seetõttu meie valmisolek ja minu selge seisukoht välisministrile on see, et piirid tuleb sulgeda, piiripunktid tuleb sulgeda, kui selleks vajadus on.
Nüüd, arutasime ka täna Euroopa seisukohti, mis puudutavad Euroopa Liidu laienemist. Nagu te teate, Euroopa Komisjon on andnud oma soovitused ja see on ajalooline hetk. Kaja Kallas peab osalema ja osalebki detsembris toimuval ülemkogul. Ja ma kutsun kõiki ajakirjanikke süvenema ja kajastama seda, mis seal hakkab toimuma.
Olulised otsused, mis puudutavad Euroopa Liidu laienemisprotsessi, Ukrainat ja Moldovat, aga ka kõiki teisi riike, kes on olnud selles protsessis ja kes sinna tahavad siseneda.
Eesti perspektiivist vaadatuna see on järjekordne ajalooline aken, kus neid otsuseid langetatakse. Ja ma väga loodan, et me näeme seal nagu häid tulemusi. Sest oleme ausad, ilma laienemispoliitikata ei oleks võib olla meie täna siin vabas Eestis ja vaba Eesti valitsusena siin pressikonverentsi pidamas. Sellepärast me oleme väga tõsised eestkõnelejad ka selles protsessis.
Aga me saame ka aru, et sinna ülemkogule on paisatud ju väga palju erinevaid teemasid kokku, nagu sanktsioonide paketid, toetus Ukrainale nii rahaliselt kui ka sõjaliselt. Nii et see tuleb väga keeruline protsess. Hoidke silma peal. Ma olen täiesti veendunud, et meie peaminister teeb seal väga head tööd.
Nii. OSCE, nagu te teate, on organisatsioon, mille üle me ei ole väga palju Eestis kunagi arutanud, aga see on väga tähtis organisatsioon iseenesest. Nüüd see on jõudnud tupikseisu, patiseisu, päris tõsiselt. Venemaa on otsustanud koos oma satelliidi Valgevenega blokeerida Eesti eesistumise otsused – see juhtus paar päeva tagasi. Tugev seis oli see, et kogu muu maailm ja läänemaailm väga ühtselt meid toetas kandidaadina, aga OECE-s on konsensusprintsiip ehk siis otsused langetatakse konsensuse alusel ja Venemaa selle otsuse blokeeris. Aga Venemaa blokeerib ka peasekretäri ja teise kolme kõrge ametikoha mandaadi jätkamise arutelu, mandaadi andmist, samuti tegelikult kogu organisatsiooni eelarvet. Nii et nende eesmärk on see organisatsioon rivist välja lüüa.
Mis edasi saab? Arutelud praegu käivad. Meie seisukoht on see, et esiteks, Eesti tõttu ei ole see blokeerimine toimunud. Venemaa lihtsalt soovibki kõiki võimalikke organisatsiooni tööst ja rivist välja lüüa, mis tegelevad julgeoleku ja muude oluliste teemadega. Näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu on üks koht, kus Venemaa kasutab oma vetoõigust selleks, et sisuliselt nendel teemadel oleks organisatsioon otsustusvõimetu.
Nüüd, järgmise nädala lõpus toimub Skopjes OECE tippkohtumine, mis on välisministrite tasemel. Sinna on kutsutud ka Venemee välisminister Lavrov. Ja ma ütlen päris otse välja, et minul on väga raske seal osaleda välisministrina, kui ka Ukraina välisminister, kelle vastu Venemaa viib läbi täiemõõdulist agressiooni, peaks istuma Lavroviga ümber ühe laua. Kui tema ei osale, siis väga tõsiselt me peame mõtlema, mis mis laud see üldse on, kus ümber me siis istume.
Aga need otsused, mis edasi saab ja mis saab järgmise nädala lõpus, me teeme vaadates, kuidas see protsess edasi läheb.
Kõige lõpuks on üks oluline teema. Nimelt toimus ka G7 ja n-ö G7+ formaadis videokohtumine, kus arutati teemat, kuidas toetada eraldi kõikidest muudest toetustest Ukrainat, et seal talv üle elataks. Seda kohtumist juhtis USA välisminister Blinken ja meil on selles mõttes ka siin öelda väga oluline sõna sekka, et me oleme andnud Ukrainale generaatoreid ja nüüd on kaks uut generaatorit sinnapoole teel.
Lisaks sellele on üks meie n-ö uue majanduse panus ka Ukrainasse, nimelt, selline ettevõte nagu Hepta Airborne rakendab tehisintellektile baseeruvat lahendust, et jälgida kogu Ukraina energiasüsteemi seisu, et kas on kuskil rünnatud jne. Nii et me teeme päris palju selleks, et Ukraina selle talve üle elaks.
Minu poolt praegu kõik. Aitäh!
Juhataja
Jah, aitäh! Palun, siseminister!
Siseminister Lauri Läänemets
Aitäh! Mina usun ka jõuluvanadesse. Sellepärast me Soome piiri kindlasti lahti hoiame, et jõuluvana saaks kuu aja pärast tulla kõigi laste juurde. Aga idapiiriga on meil teised lood, sealt me jõuluvana ei oota.
Tõesti esimesed migrantide grupid üritasid siseneda Eesti territooriumile nädal tagasi. Sellest ajast saati on tõesti natuke üle 20 inimese Eesti piiridele jõudnud.
Me ei käsitle neid kui põgenikke, sest need inimesed on Venemaale sisenenud legaalselt ja viisadega. Seega pole mingit alust arvata, et nende elu või heaolu seal kuidagi ohustatud oleks, mistõttu puudub neil ka mis tahes alus asüüli taotlemiseks.
Palju küsitakse seda, miks Eesti ei ole juba oma piire sulgenud ja kas me peaksime kohe piirid kinni panema, arvestades seda, mis Soomes toimub. Me oleme valmis piire sulgema, kui selle jaoks tõesti vajadus tekib, aga me ei hakka seda tegema lihtsalt tegemise või kuvandi pärast. Eesti ei ole nii nõrk, et me nädala jooksul paarikümne migrandiga hakkama ei saaks oma piiridel.
Piiride sulgemine praeguses hetkes oleks hetkelolukorda arvestades ülereageerimine ja pigem me näitaksime sellega nõrkust oma vaenlasele, kindlusetust oma partneritele ning võib-olla ka õhutaksime hirmutunnet omaenda ühiskonnas. See aga on selgelt üks venelaste tegelikest eesmärkidest nende hübriidrünnete orkestreerimisel. Ma arvan, et pole mõtet neid selles kõiges aidata.
Aga samas, kui nüüd Soome otsusega peaks kaasnema see, et siia meie piiridele, kas piiripunktidesse või rohelisele piirile, tunduvalt rohkem migrante tuleb ja seal tekivad vajadused, siis me oleme valmis oma piiripunkte sulgema. Piirid on ida pool kogu aeg suletud, aga jutt käib praegu piiripunktidest.
Meil on täna pärastlõunal ka julgeoleku teemaline kabinetiarutelu, kus me anname ülevaate valitsusele sellest, millised on tegevusvariandid olukorras, kus piiride peal peaks midagi rohkem toimuma, mingisugune eskalatsioon vms, ja missugune oleks sel juhul meie reaktsioon. Nii et need plaanid on ette valmistatud. Nii nagu ka peaminister ütles, on ka piiripunktidesse kõik vastavad vahendid viidud, valmisolekut on tõstetud. Elame, näeme.
Rõhutan jätkuvalt, et tänase seisuga on olukord kontrolli all ning pärast esmaspäeva uusi migrandigruppe meie piiripunkte pole soovinud ületada.
Aga teisest teemast. Nimelt, lähisuhtevägivald, tulles pisut kodumaisemate teemade juurde, paraku ka argisemate probleemide ja ohtude juurde, mis meie ühiskonda vaevavad. Sellel laupäeval tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla lõpetamise päeva. Läinud aastal registreeriti Eestis pea 8000 perevägivallast teatamist ning üle 3200 perevägivalla kuriteo.
Statistika on julm, üle 80% juhtudest peksavad mehed naisi. erilist ängi tekitab teadmine lastest, kes sellistes kodudes üles kasvavad. Politsei andmetel on pea pooltel juhtumitel lapsed samas toas ja on näinud ema peksmist pealt või koguni on olnud ise kannatanuteks. Need lapsed on oma koduseinte vahel vägivalla lõksus ega tea, kust ja kas peaks abi otsima.
Lähisuhtevägivalda esineb paljudes eri vormides ja intensiivsuse astmetes, alustades füüsilisest väärkohtlemisest, lõpetades pikaajalise psühholoogilise ja majandusliku vägivallaga.
See on üks sellistest probleemidest, mida üksi tihti lahendada ei saa ükski asutus. Politseinikud, tugitöötajad, taas ühiskond tervikuna – märkame, hoolime, toetame ja vajaduse korral ka kaitseme teineteist. Ei ole nii, et ühe pere asjad jäägu selle pere koduseinte vahele, kui see puudutab vägivalda, sest need inimesed on samuti meie ühiskonna osa ning nende seinte vahel kasvavad tegelikult lapsed, kelle kaitsmise eest vastutab riik, lähedased sugulased ja kogukond, aga lõppeks ikka ühiskond tervikuna.
Keegi ei pea kannatama oma lähedase vägivallatsemise all ning väljapääs ja abi on tegelikult olemas.
Ma tuletan siinkohal veel kord meelde: kui sinu või su laste heaolu või elu on ohus, siis alati helista numbril 112. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon on 116 006 ja see vastab ööpäev läbi.
Vägivalla käes kannatavate laste jaoks on sotsiaalkindlustusametil ka eraldi telefon, see on 116 111. Ja ka veebis palunabi.ee või lasteabi.ee on võimalik kirjutada.
Ja ühest otsusest, mis me täna tegime, räägin ka hästi lühidalt. Tõesti, me kehtestasime järgmise aasta sisserände piirarvu, see on maksimum, mis seadusega lubatud on. Numbrina on see natukene väiksem, kuna see on protsent rahvastiku arvust ja kuna see number on väiksem, siis on ka piirarvu number väiksem. Ainuke suurem erinevus varasemate aastatega võrreldes on see, et kui me varem oleme majanduses tegevusvaldkondade kaupa suhteliselt konkreetselt öelnud, keda, mis valdkonnas ja kui palju, oleme numbrid ette andnud, siis praegu on see suhteliselt lahtine. See on majandusministeeriumi ettepanek.
Ehk siis on selline üldine pott, kust kõik saavad küsida oma töötajate jaoks võimalust, Eestisse tulemiseks luba, ja seda seetõttu, et praegust majandusolukorda ja kõiki muutuseid arvestades on, ma saan aru, ettevõtjad ja majandusministeerium seda pigem sellisel kujul seekord vajalikuks pidanud. Aitäh!
Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ja palun, Karoliina!
Karoliina Vasli, Delfi
Tervist! Küsimus on peaministrile. Riigikogus toimuv. President võttis siin juba ka sõna ja kritiseeris seda. Ta ütles, et piinlik on vaadata ja et kõik osapooled peaksid sammukese tagasi astuma. Üldse ta viitas ka sellele, et kui jääbki selline usaldusega sidumine, siis ei ole teist varianti, kui need ikkagi tagasi lükata, mitte võtta seadusena vastu.
Kuidas te tema kriitikat kommenteerite? Ja kas leiate, et ikka ka koalitsioon peaks sammukese tagasi astuma? Kas siis lõhestada demokraatiat sellega, et kõik usaldushääletusega siduda? Aitäh!
Kaja Kallas
Oh jah. Kõigepealt, me ei seo usaldusega, kui ei tehta obstruktsiooni. Selles mõttes, ma olen kohtunud opositsiooni esindajatega. Tavaliselt on nii, et obstruktsiooni tehakse konkreetsele eelnõule – ma tahan teha kõik, et seda seadust vastu ei võetaks. Siis istutakse maha ja küsitakse, et okei, mis need sinu mured on?
Toon lihtsalt näiteks: nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, täpselt nii oli, istusin maha EKRE esimehega, et mis on teie mure. Võtsime arvesse, tegime vastavad muudatused ja nad võtsid obstruktsiooni tagasi.
Praegu öeldakse, et me tahame takistada seda valitsust tööd tegemast. Me tahame takistada seda, et valitsus ei saaks mitte ühtegi asja, mis põhiseaduspäraselt on valitsuse töö, vastu võtta. See ei ole sisuline.
Kui ma küsin: „Aga mis te siis tahate?“, siis öeldakse: „Me soovime seda, et elektroonilised valimised üldse ära keelataks.“ See ei ole kuidagi seotud ei eelarvega ega nende seadustega, mida me oleme valitsuses kokku leppinud, vaid see on seotud sellega, mida ütles ka välisminister, et põhimõtteliselt nad ei tunnista nende valimiste tulemusi.
Meil on põhiseadus, mis ütleb, et riigikogus võetakse vastu otsuseid ja seadusi poolthäälte enamusega. Häälteenamusega. Kes iganes saab hääled kokku, saab neid otsuseid vastu võtta. Ja see on põhiseaduspärane.
See ei ole põhiseaduspärane, et opositsioon, kes ei ole valimistel saanud mandaati, hakkab ütlema: „Selle seadusega tulete, sellega ei tule, siin, eks ole, elektroonilise hääletuse üldse keelate ära.“ Nemad ei saanud kokku seda põhiseaduses ette nähtud häälteenamust. Ja nemad ei ole hetkel need, kes saavad otsustada.
Ma olen absoluutselt valmis kuulama muresid, mis on ühe või teise eelnõuga seotud. Ja me oleme näidanud seda oma tegudes, et me kuulame, me teeme muudatusi. Võtke kasvõi näiteks turismiasutuste käibemaks. Kuulasime seda kriitikat, tegime muudatused, andsime sisse ja leidsime kompromissi. Aga praegu ei ole võimalik meil teha ühtegi.
Ma siis küsin niimoodi vastu: mis on see samm, mida meie peaksime tegema vastu? Kui see samm on see, et „No aga ärge siis tulge nende seadustega,“ siis me ju anname opositsioonile tegelikult õiguse valitsust juhtida. Aga see ei ole põhiseaduspärane. Põhiseaduspärane on see, et kes iganes saab enam riigikogu liikmeid, saab need hääled kokku saab neid otsuseid läbi.
Praegu lihtsalt kõike takistatakse, selle eesmärgiga, et esiteks saavutada erakorralisi valimisi ja teiseks saavutada seda olukorda, kus opositsioon tegelikult dikteerib, mida valitsus teeb ja mida ei tee. See ei ole põhiseaduspärane.
Karoliina Vasli
President soovib, et ikkagi arutatakse omavahel. Kas teie hinnangul see ei enam ei vii mitte kuskile?
Kaja Kallas
Olen istunud maas ja küsinud: „Aga mis te siis soovite? Mis te soovite selleks, et võtta tagasi?“ Selle peale öeldi: „Me soovime, et elektrooniliste valimiste võimalus kaoks üldse ära, et muudetaks seadust.“ Noh, see ei ole ju kuidagi seotud eelarvega ega eelarvega seotud seadustega. Mis asi see on?
Kompromissi saab teha, kui eesmärk on üks, aga meetodid sinna jõudmiseks on erinevad. Näiteks, me koalitsioonis teeme kogu aeg kompromisse.
Kui me saame aru, et probleem on selles, et riigieelarve on halvas seisus, siis me kõik töötame selle nimel, et saada seda olukorda paremaks. Aga meil on erinevad arusaamad, kuidas seda teha, eks ole. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et võiks tõsta näiteks tulumaksu, Eesti 200 leiab midagi muud, meie leiame, et tuleks rohkem leida kokkuhoiukohti, pigem on käibemaks see, mida võiks tõsta, et seda probleemi lahendada. Ja me arutame, sest meil on eesmärk üks: me peame selle probleemi lahendama.
Aga kui eesmärgid on absoluutselt erinevad – meie soovime, et riik toimiks, meie soovime võtta valitsuses vastu otsuseid, mis on vajalikud selle riigi toimimiseks, nii nagu põhiseadus ette näeb, aga opositsioon soovib, et valitsus ei saaks töötada, opositsioon soovib erakorralisi valimisi –, meie eesmärgid ei ole samad, siis meil ei ole võimalik teha kompromisse.
No lihtsalt, kui teil on häid mõtteid, siis käige neid välja, aga praegu see seis on selline, et ei ole pakutud selliseid variante, millega saaks teha kompromissi.
Madis Hindre, ERR
Ma küsin sarnasel teemal, aga veidi rohkem minnes sinna sisse, mis president siis ütles. President ütles, et näiteks sellisel juhul, kui eelnõu on seotud eelarvega, on selle usaldushääletusega sidumine talutav. Aga juhul, kui ei ole seotud eelarvega – nende eelnõude puhul, mida praegu hääletatakse, ta hakkab ka nüüd hindama, kas on seotud või ei ole – siis ta selle järgi otsustab tagasilükkamise.
Kuidas teie hindate, kas see, et eelnõu, mis seoti usaldushääletusega, on või ei ole seotud eelarvega? Kas sellest johtuvalt saab vabariigi president otsustada eelnõu tagasilükkamist?
Kaja Kallas
Esiteks haugutakse täiesti vale puu all. Usaldusega sidumine on tagajärg sellele, et riigikogu töö on halvatud. Ja valitsus peab saama teha otsuseid. Selle jaoks on see tööriist ette nähtud. Ei ole põhiseaduses sellist kohta, kus president saaks öelda, et need asjad te võite siduda ja neid asju ei või. Selles mõttes mina ei näe, et põhiseaduses oleks selline kaalutluskoht.
Sest kui tehakse edasi täiemahulist obstruktsiooni kõigele, siis obstruktsioonile vasturavim, mis on seadustes ette nähtud, on usaldusega sidumine. See ei ole kuidagi seotud sellega, et …
Tähendab, ma ütlen niimoodi: president saab tagasi lükata asju, otsuseid, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. Seda peab põhjendama. Ta peab põhjendama siis konkreetselt, millise seadusesättega me vastuollu läheme. Põhiseaduses, millise seadusesättega me lähme vastuollu?
Kui parlamendi töö on täiesti umbes, täiesti takistatud, siis kas meie peaksime istuma käte peal ja mitte tegema ühtegi otsust, mida on vaja tegelikult normaalseks valitsemiseks, või me saame kasutada seda tööriista, mis on meile ette nähtud selle jaoks, et saada sellest ummikseisust kuidagi üle?
Ja veel kord: mul ei ole täna neid numbreid kaasas, aga kui me vaatame eelmist koosseisu, siis kui paljud asjad me jätsime lihtsalt tegemata, sellepärast et need ummistati obstruktsiooniga. Me võtsimegi tagasi, me ei teinudki neid. Me tõstsime käed üles. Aga niimoodi ju ometi ei saa.
Ei ole kunagi varem olnud opositsioonil sellist õigust öelda, mida valitsus teeb ja mida ei tee. Meie omal ajal opositsioonis kasutasime obstruktsiooni kahel korral. Kahel korral.
Margus Tsahkna
Ma täiendan. Mõtleme korraks, et mis olukorras me oleme ja mille järgi me peaksime käituma. President võib öelda, mida president tahab, see ongi tema õigus, tema on president. Me oleme siin laua taga täna Vabariigi Valitsuse esindajad, eesotsas peaministriga. Siis on me riigikogu siit mitte väga kaugel. Ja siis meil on vaba meedia, kes istub siin.
Millest me lähtume Eesti Vabariigis. Me lähtume Eesti Vabariigi põhiseadusest. Mis asi on põhiseadus? Põhiseadus on see kokkulepe, mida me Eesti inimestena oleme teinud. See on olnud meie vaba tahe ja me oleme selles kokku leppinud, et meil on selline põhiseadus, kus on kirjas, kellel on mis roll, võimude lahusus, demokraatia ja kõikvõimalikud põhimõttelised lahendused selle jaoks, kui me satume ummikseisu. See on kõik seal kirjas.
Nüüd, ka riigikogu tööga seoses on ju pöördutud ka riigikohtusse, kes peab tõlgendama põhiseadust. Ja riigikohus on öelnud välja selle põhimõtte. Kui me näiteks käsitleme neidsamu arupärimisi ja kõike seda, et põhiseaduse järgi riigikogu tööd kui põhiseadusliku institutsiooni tööd ja toimimist ei saa blokeerida selles mõttes, et kuskil tuleb ette n-ö kaalude koht.
Selleks, et Eestis toimuks põhiseaduslik debatt, selleks, et Eesti elu edasi läheks, ja selleks, et langetatakse otsuseid, peab riigikogu töötama.
Meil on ka võimude lahususe printsiip. Ei saa president lahendada seda ummikseisu ega saa ka valitsus lahendada seda ummikseisu. See on küsimus, kuidas riigikogu tegelikult suudab käituda – laiemalt, mitte parteipoliitiliselt, vaid kas riigikogu liikmed üldse vastutavad selle eest, mille koht nad on tegelikult andnud ka vande: jääda truuks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ja oma südametunnistusele.
Kumb siis on kaalumisel? Eks siis seda riigikogus lõpuks kaalub. Meie asi on tegelikult ju viia ellu ja hoida Eesti elu ka käigus. Nii et selles mõttes seda Vabariigi Valitsus teeb.
Nii et tegelikult on põhiseaduses vastused olemas. Ma kutsun üles väga tõsiselt sellesse suhtuma, sest siin on võib-olla väga tore mängida neid poliitilisi mänge, aga vaadake, mis meie ümber toimub.
Seesama julgeolekukriisi jutt ei ole mingi nali. Soome riik on reaalselt hübriidrünnakute all, Eesti riik võib olla täpselt samamoodi. Vaatame, mis toimub meie Soome lahe põhjas, kus tõmmati läbi strateegilised kommunikatsioonikanalid. Ukraina ja kõik need asjad. Me elame selles maailmas ja see mängulust, et kes mida kuskil ütleb ja mis siis saab, see päriselt ei sobi siia. Tõsiselt. Me oleme palju tõsisemas olukorras, kui me tegelikult arvame. Aitäh!
Lauri Läänemets
Hästi lühidalt siia juurde nii palju, et presidendi mure on sama mis meil. Me täna hommikul arutasime ka seda, mis me siin teha saame veel, et ei peaks usaldusega siduma. Üks asi on nüüd see eelarve, teine asi on see, et kui kõik järgnevad eelnõud blokeeritakse ka ära, siis see ei olegi meie arvates normaalne, et me kõiki asju hakkame usaldusega siduma, sest me tahame ka debatti. Pigem me teeme enda arvates häid asju või olulisi asju ja raskeid valikuid ning me tahame, et seda mõistetakse. Alati, ka kõige keerulisemate asjade puhul, tuleb ühiskonnas debati kaudu mõistmine. Seda ei tule, vähemalt nii palju ei tule, kui tuleb kogu aeg [eelnõusid] usaldushääletusega siduma hakata.
Nüüd, selles mõttes on presidendil õige mure. Aga lahendus? Loomulikult, ega seda jõuga ju kuidagi ära ei suru. See lahendus saabub lõpuks tulla arutelu kaudu, ka avaliku surve abil.
Ma lihtsalt rõhutan, et küsimus ei ole parlamendis üldiselt või erakondades üldiselt. Tegelikult on meil praegu üks erakond, kes seda kõike teeb. See on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes on võtnud terve riigi pantvangi. Terve riigi, on ju. See ongi selline keeruline koht, et ühtpidi Eesti rahvas, kes on põhiseaduse heaks kiitnud, ja põhiseaduse koostajad ei ole ette näinud, et üks erakond võiks nagu terve ühiskonna pantvangi võtta. See tähendab, et seal vastus peab alati olema ja riigi töö või toimimine tuleb tagada, sellest me loobuda ei saa. Samamoodi peab siht ja püüdlus olema ikka lõpuks, ma ei tea, kas läbi avaliku surve, omavahelise rääkimise kaudu, nii et on kaasatud ka president. Nii et president selles mõttes teeb õigesti, et ta erakonna juhtidega kohtuda tahab, sest ka presidendil on siin roll, järjest suurem roll järjest suurem vastutus täpselt samamoodi nagu erakonna esimeestel, valitsusel ja parlamendil. Eelkõige tegelikult on kõige suurem mõnes mõttes kõige suurem vastutus EKRE-l, sellepärast – ma peaministriga selles olen nõus –, et see on põhimõtteline poliitiline valik, kuidas ummikseisu ajada ja siis ennast näidata. Küsimus ei ole ju nende eelnõude sisus. Aitäh!
Kaja Kallas
Kas ma tohin? Tegelikult, kui me räägime parlamentaarsest debatis, siis tegelikult on praegu juhtunud ju see, et koalitsiooni hääl absoluutselt parlamendis ei kõla, sellepärast et opositsioon on kõik blokeerinud oma sisutühjade kõnede ja küsimustega. Ja selleks, et aega säästa, et neid asju teha, koalitsioonisaadikud absoluutselt sõna ei võta. Tegelikult see tähendab seda, et kõlama jääb ainult opositsiooni hääl. Nemad tapavad seda parlamentaarset debatti.
Ja minu jaoks on see väga-väga suur mure, sest kui te vaatate, mis maailmas toimub – noh, nad on võtnud sellest õpikust, mida maailmas on tehtud, et demokraatia usaldusväärsust õõnestada, et inimestel kaoks usaldus demokraatliku protsessi suhtes.
Kes sellest võidab? Mitte demokraatlikud jõud. See on väga ohtlik. See on erakordselt ohtlik, mis toimub. Aga mulle teeb väga muret see, et jah, on avalikkuse surve, noh, ka ajakirjandus paneb selle nagu meie õlule, aga tegelikult see usaldusega sidumine on tagajärg.
Kui me tahaks usaldusega siduda, kui see oleks nii, et meid üldse ei huvita, siis me oleksime ju saanud kõik eelnõud kohe siduda. Me saaks siduda need kohe, me ei peaks läbi tegema seda tralli, mida praegu tehakse. Me lihtsalt rammiks jõuga läbi. Aga me ei tee ju seda, sest me tahame reaalselt debatti. Aga see on see seis.
Madis Hindre
Aitäh! Kui tohib, [küsin] nüüd hästi lühidalt. Kõik praegu kasutavad suuri sõnu. Ka president ütles, et kui järjest hakkab tulema usaldushääletusega seotud seaduseelnõusid, siis ta arvab, et tuleb teha otsus ja tagasi lükata, sest tõesti see hävitab demokraatiat, ja nii ei ole ühel hetkel parlamenti enam vaja.
Juhul, kui nüüd järjest hakatakse blokeerima ka edaspidi eelnõusid, kasvõi kõiki valitsuse eelnõusid, paljude muudatusettepanekutega, siis ikkagi, kas te sellisel juhul nad kõik seote siis usaldushääletusega? Ja juhul, kui president need siis sellele viidates tagasi lükkab, kas teil on veendumus, et riigikohtus jääb õigus siis koalitsioonile, parlamendile?
Kaja Kallas
Eks iga juhtu peab eraldi vaatama. Presidendil peab olema alus viitega, missugust põhiseaduse paragrahvi rikutakse, mis põhimõtteid rikutakse. Kui ta läheb sellega riigikohtusse, siis riigikohus ju peab seda hindama, ega meie ei saa seda ette hinnata, meil on võimude lahusus ja kohus teeb oma oma tööd.
Kas ma saan täie kindlusega öelda, et valitsus mitte ühtegi viga kuskil ei tee, mida siis ümber ei lükata? Ei saa. Me püüame teha oma parima. Oleme kõiki neid asju kaalunud ja teinud seda oma parima äranägemise järgi, konsulteerides juristidega ja kõikidega.
Aga jällegi, me ei tee neid asju, kui meil oleks mingeid muid tööriistu. Kui meil on, siis palun öelge, millised on need tööriistad. Ja president, kes võiks olla selle asja vahendaja, võiks siis ka välja käia, kuidas me siis peaksime valitsuses otsuseid tegema.
Ma ütlen, mis asjad kõik on ummistatud. Kaitseväe missioonid, kaitseliidu õiguste laiendamised, lapsehoolduspuhkuselt naasvate vanemate haigushüvitiste teema, ravimiseadus, mis annab inimestele võimaluse saada eriliste haiguste puhul ligipääsu ravimitele. Need on reaalselt inimeste eludeks vajalikud asjad.
Kui on siis lahendus see: „Aga ärge siis lihtsalt tehke asju, mis opositsiooni ärritab.“ – no teate, kui me olime opositsioonis, siis meid ka ärritasid paljud asjad ja me kasutasime selle jaoks neid tööriistu, mis meil demokraatlikus riigis on võimalikud. Me pidasime kõnesid, me hääletasime, me tegime muudatusettepanekuid, kõik need asjad on võimalikud.
Aga kas meiega tol korral arvestati? Kas teie ütlesite, et väga halb, et opositsiooniga ei arvestata? Ei olnud seda. Meiega ei arvestatud, vastupidi, öeldi: „Harjuge ära, meie oleme võimul.“ Meie ei tee seda. Me üritame kogu aeg suhelda, [et teada saada,] mis võiksid olla need lahendused, aga lahendus ei saa olla see, et see valitsus teeb seda, mida opositsioon soovib oma poliitilise programmina ellu viia.
Nemad ei saanud selle jaoks valijatelt mandaati. Ja me meie ei saanud ka opositsiooniprogrammi elluviimiseks valijatelt mandaati.
Margus Tsahkna
Ma korra nagu täiendaks. See küsimus ongi hästi lihtne. Küsiti ka, et aga mis siis ikkagi nagu teha. Ja see väide ka, et kui on usaldushääletused, siis enam parlamenti ei ole vaja. Aga kes siis hääletab? Parlament hääletab. Ja selleks ongi selle asja nimeks usaldushääletus. Ehk siis selles olukorras kas parlament usaldab valitsust või ei usalda.
See on täpselt samasugune põhiseaduslik institutsioon nagu kõik teisedki. Aga meie ei taha seda kasutada. Me ei taha seda valitsusena kasutada. Me tahame päriselt pidada ära debati ja käituda nii, nagu tegelikult on meil kokku lepitud põhiseaduse järgi ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi. Lõpuks toimub hääletus.
Ja toimubki hääletus. Kõik ei saagi olla poolt. Siis ei oleks üldse vaja erinevaid erakondi, opositsiooni ega koalitsiooni, kui kõik oleks kogu aeg ühel meelel. See oleks suurepärane ju, aga arvatavasti ei ole.
Nii et ka see jutt, et nagu, et see usaldushääletus on kuidagimoodi põhiseadusvastane – ei ole. Aga ta lihtsalt tapab debatti. Meie ei taha seda teha. Meie ei taha seda teha.
Ja nüüd vaatame näiteks seda, et keegi võtab äärmusmeetmed. Üks erakond ei tunnista valimistulemusi, ütleb, et neid ei huvita, mis sisu siin on, mida iganes arutatakse, nende eesmärk on esile kutsuda erakorralisi valimisi. Kas on niimoodi? Nii on ju väga selgelt välja öelnud. See on sisult terroristlik käitumine, kui me vaatame mitte terrorismi kui sellist, vaid lihtsalt seda, et konkreetselt põhiseadusliku protsessi saab niimoodi blokeerida, et mitte midagi ei saa teha.
See on samasugune olukord, see on selline väga agressiivne käitumine. Kui me ütleksime, et nemad võtavad totaalsed äärmusmeetmed kasutusele ja siis me ütleksime: „Aga käituge teie nüüd nagu ilusasti.“ Me käitumegi nii ilusasti, kui on vähegi võimalik.
Me palume siin ka täna valitsuse pressikonverentsil, et palun teeme seda põhiseaduslikku debatti, mis on ette nähtud riigikogus, mitte ei peaks tegema usaldushääletusi. Saate aru?
Ja siis öeldakse meile siin laua taga ka, küsitakse, miks meie blokeerime riigikogu. Meie ju ei tee seda. Need küsimused ei ole ju mõnes mõttes meile. Me käitume põhiseaduspäraselt ja kasutame neid meetmeid, mis on võimalikud, et Eesti elu käigus hoida. See on see loogika.
Me ei ole õnnelikud selle olukorra üle, aga kuidagimoodi me peame seda vastutust kandma, milleks meile on ka mandaat antud läbi demokraatlike valimiste. Meie tegelikult tunnistame, et need valimised olid demokraatlikud, see oli Eesti rahva tahe, mis väljendus. Kõik on toimunud täpselt nii, nagu on Eesti rahvas kokku leppinud.
See on see konflikt. Aitäh!
Juhataja
Nii. Ja viimane küsimus veel.
Karoliina Vasli
Küsiks veel täpsustavalt. Siin on ka juttu olnud, et te olete ise astunud samme, et opositsiooniga suhelda. Küsin Kaja Kallase käest, millal te viimati, ütleme, opositsioonierakondade liidritega siis vahetult suhtlesite ja arutasite nendega, mis olukord on? Kas see oli sellel nädalal, eelmisel nädalal, eile, täna? Aitäh!
Margus Tsahkna
Kuulge, head sõbrad, mina pean kell üks olema väliskomisjonis ja andma aru. Mina lähen ära praegu. Aga ma olen öelnud, mis ma ütlesin. Aitäh!
Kaja Kallas
7. novembril.
Karoliina Vasli
Ja kõigiga siis?
Kaja Kallas
Ei no sellega, kes takistab.
Juhataja
Nii. Aitäh kõikidele! Kohtume nädala pärast.
