Valitsuse pressikonverents, 25. jaanuar 2024

25.01.2024 | 11:29

Valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas osalesid ja ajakirjanike küsimustele peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, terviseminister Riina Sikkut ning rahandusminister Mart Võrklaev.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=WN82VTdxQ7Q&list=TLGGocq70qZaWTYyNTAxMjAyNA

Juhataja Rasmus Ruuda
Tere päevast! Valitsuse tänane istung on tänaseks lõppenud ning pressikonverentsil on peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, terviseminister Riina Sikkut ning rahandusminister Mart Võrklaev.

Ja palun, peaminister!

Peaminister Kaja Kallas
Aitäh! Tere päevast kõigile! Ma olen viimasel ajal – ja mitte ainult mina, vaid terve valitsus – tegelenud peamiselt hariduse teemadega. Poliitikud, nende hulgas nii haridusminister kui ka peaminister, on saanud õpetajate väga selgelt ja kõva häälega sõnumid kätte.

Me peame lõpuks ära tegema need reformid, mida aastakümneid ei ole haridussüsteemis tehtud. Neid reforme on tegelikult terve pundar. See ei ole lihtne, see ei ole populaarne, aga me teeme need reformid ära sellepärast, et see on hädavajalik, mitte ainult meie haridussüsteemi jätkusuutlikkuse pärast, vaid just selleks, et meie õpetajad ei vajuks koorma all kokku. Aga see on vajalik ka meie riigi kestma jäämiseks.

Just ühe osaga sellest probleemide puntrast, eestikeelsele haridusele üleminekuga, me juba intensiivselt tegeleme. See on täna ka kabinetis pealelõunal arutelu all. Me vaatame üle, kus me sellega oleme ja mis on murekohad.

Ma väga loodan, et sellest valitsusest saab just see, kes suudab peale eestikeelsele haridusele ülemineku kogu meie haridussüsteemi õigetele rööbastele aidata. Seda muidugi näitavad järgmised kolm aastat, sest nende reformide tegemisega läheb ikkagi aega. Üks asi on need ette valmistada, aga teine asi on need ikkagi ka ellu viia.

Nii et ma omalt poolt saan lubada seda, et me teeme oma parima, et sellega toime tulla. Väga oluline on just see, et me kulutame haridussüsteemile 6,2% SKT-st – seda on rohkem kui teistes Euroopa riikides –, aga seejuures me ei suuda ikkagi maksta õpetajatele normaalset palka. Need kulud, mis samalaadsetes haridussüsteemides on, peaksid minema siiski rohkem õpetajatele palga maksmiseks.

Sisuliselt võib öelda, et see analüüs, mis haridusministeeriumis nüüd valmib, maikuuks, endise haridusministri Jaak Aaviksoo juhtimisel, on põhimõtteliselt haridusvaldkonna eelarve revisjon, mille eesmärk on detailideni teada saada, kuhu see raha meil ikkagi läheb. See on oluline sisend selleks, et kuidas ikkagi haridussüsteemi raha sihtotstarbelisemat planeerida, kuidas kärpeid teha jne. See tähendab kindlasti seda, et me peame saama siin kaasa kohalikud omavalitsused, kellest väga palju sõltub, et see raha ikkagi õpetajateni jõuaks.

Nii et me vajame pikaajalist jätkusuutlikku reformi. Me ei saa lahendada ühtegi päris probleemi lihtsalt n-ö tulekahjusid kustutades. Ma tõesti väga loodan ka õpetajate mõistvale suhtumisele ja tänan selle suure knopka eest, mida õpetajad on pannud kõikide meie, valitsusliikmete pinkidele. Igal juhul ma luban, et see valitsus ei otsi ei vaipa ega luuda, et neid probleeme kuidagi vaiba alla pühkida, vaid vastupidi, me tahame need probleemid ära lahendada, et haridussüsteem oleks jätkusuutlik ja et paari aasta pärast ei peaks õpetajad jälle streikima, vaid meil oleks ikkagi selge siht silme ees.

Nüüd teistest teemadest. Sel aastal ehk 2024. aastal me tähistame 20 aasta möödumist meie liitumisest Euroopa Liidu ja NATO-ga. See 20 aasta tagune otsus on olnud väga õige ja vajalik. Me ei ole kunagi enam üksi. Ja hea meel on tõdeda, et suurema osa Eesti elanike toetus meie liitu kuulumisele on jätkuvalt suur, viimastest uuringutest selgub, et 84% Eesti elanikest toetab meie kuulumist Euroopa Liitu. Ja eile avalikustatud uuringu järgi peab ligi pool vastanutest ehk 47% kõige olulisemaks liitu kuulumise põhjuseks võimalust elada, reisida, õppida ja töötada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ehk inimeste vaba liikumist. Ja veidi üle kolmandiku vastanutest ehk 34% peab Euroopa Liidu kuulumise puhul oluliseks just julgeoleku suurendamist. Seda uuringut saab valitsuse kodulehel vaadata.

Nüüd, teisest ühendusest ehk NATO-st. Rõõmu teeb Türgi otsus tervitada Rootsi liitumist NATO-ga. See on väga-väga oluline samm selleks, et Rootsist saaks NATO liikmesriik, järjekorras 32. riik, kes on liitunud. Ma loodan, et viimane riik ehk Ungari, kes liitumise ratifitseerima peab, teeb seda samuti kiiresti.

Rootsi liitumine alliansiga muudab kindlasti kogu seda liitu ja meie julgeolekut siin Läänemere regioonis palju paremaks. Kui Soome juba on NATO-s ja Rootsi nüüd ka kohe-kohe liitub, siis Läänemere julgeolek ja meie tihe julgeolekukoostöö nende riikidega muutub veel tihedamaks.

Järgmisel nädalal on Euroopa Liidu ülemkogu, see toimub Brüsselis. Esiteks on peamine teema seal see, et tuleb võtta vastu 50-miljardiline toetuspakett Ukrainale, mis eelmine kord teatavasti jäi toppama. See on erakorraline ülemkogu, selle jaoks on [palju] tehtud, ja meil tuleb teha otsused ka sõjalise abi kohta. Meie loomulikult neid otsuseid toetame. Loodame, et me saame need otsused teha 27 liikmesriigiga.

Nüüd valitsuse istungist. Me võtsime istungil vastu 11 otsust. Muuhulgas kinnitasime taastuvelektri vähempakkumisel edukaks osutunud 7 projekti 780 gigavatt-tunni taastuvelektri tootmiseks. Ehk kolme aasta pärast hakkab Eestis puhast elektrit tootma veel kolm tuuleparki ja neli hübriidparki, st tuul ja päike koos. Need uued energiapargid tulevad Ida- ja Lääne-Virumaale, Pärnumaale ja Järvamaale.

Kuivõrd me oleme vastu võtnud ka kohaliku kasu elemendi, siis kohalikud omavalitsused, kuhu need pargid rajatakse, hakkavad saama n-ö tuulikutasuna tuhandeid eurosid juba ehitamise käigus.

Kinnitasime ka otsuse, millega hakkab 1. märtsist piirkondlike ringkonnaprokuratuuride kõrvalt tööle üle-eestiline majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur. See suurendab meie võimekust tegeleda majandus- ja korruptsioonikuritegudega.

Ja kabinetinõupidamisel jõudsime arutada seda, millised on riigi võimalused Eesti majanduse elavdamiseks. Hetkeolukord majanduses on keeruline. Riigi huvi on kõik juba kavandatud investeeringud võimalikult kiiresti kasutusele võtta, et võimalikult kiiresti ka kõik need välisvahendid majandusse suunata.

Tuletan meelde, et käesolevaks aastaks oleme planeerinud 1,9 miljardi euro ulatuses investeeringuid majandusse. Me käisime üle kõik valdkonnad, kuhu see raha on minemas ja kas on mingid takistused või midagi, mida me peaksime ümber tegema, et see raha kiiresti majandusse jõuaks. Lähemalt tutvustab seda rahandusminister.

Nii, aitäh! Minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Palun, Kristina Kallas!

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tere! Valitsuskabineti päevakorras on meil üks oluline teema, üks nendest suurematest reformidest, mis me hariduse valdkonnas teeme, ehk üleminek eestikeelsele haridusele ja ülevaate andmine sellest, milline meil seis praegu on.

Annan siin pressikonverentsil ka sellest ülevaate, kuigi me arutame seda pärastlõunal, aga meil on ees faktid ja numbrid selle kohta, millises seisus me täna oleme. Annan sellest siis ülevaate.

Me oleme eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas teinud muudatused. Need muudatused ma ministrina kinnitasin eelmise aasta lõpus. Peamised muudatused puudutavad seda, et me oleme viinud sisse tasemetööde tegemise kohustuse kõikidele üleminekukoolidele. Ehk need koolid, need 73 kooli, kes peavad üle minema eestikeelsele õppele, ei saa teha mitte vabatahtlikus korras, vaid teevad kohustuslikus korras tasemetöid 4-ndates ja 7-ndates klassides, et me saaksime jälgida üleminekuprotsessi.

Eelmisel sügisel, sellel õppeaastal tegid 4. ja 7. klassid nendes üleminekukoolides tasemetööd selleks, et me saaksime võrdlusandmeid. Nii et kui järgmisel aastal tulevad need neljandad klassid, kes alustavad eesti keeles õpet, siis meil on olemas võrdlusandmed selle õppeaasta neljandate klassidega. Nii et selle protsessiga oleme algust teinud ja see läks sisse tegevuskava muudatustena.

Nüüd, Ida-Virumaal õpetajatele on palgakoefitsiendid eelmise eelarveaasta eest välja makstud, õpetajad oma palga kätte saanud. Selle aasta eelarvevahendid on ka lahti ehk taotlusi on võimalik esitada. Aga eelmise aasta raha kasutuse kohta ütleb, et on tehtud tagasimakseid mõne tuhande euro ulatuses, sest see raha jäi õpetajate palgakoefitsendina kasutamata. Seal hulgas on ka juhtimiskomponendi toetus Narvas, sest Narva saatis meile tagasi peaaegu 5000 eurot, mis nad jätsid kasutamata koolijuhtide pädevuste toetamiseks, et nad üleminekut toetaksid. Praegune suhtleme Narvaga sellel teemal, et otsustada, kuidas siiski eraldatud vahendeid reformi tegemiseks ära kasutada, sest neid tegevusi on siiski vaja teha, kuivõrd raha edasi-tagasi kandmine meil reformi ei tee. Seal on natuke murekoht. Kui on ette nähtud päris suured ressursid ülemineku korraldamiseks, siis ei ole ju eesmärgipärane neid ressursse kasutamata jätta ja öelda, et me lihtsalt ei võtnud tööle eesti keeles õpetavat õpetajat või et meie koolijuhid ei ole reformiprotsessis olnud piisavalt agarad ja eesmärgipärased, et neile seda juhtimiskomponenti maksta.

Nüüd, milline on meil seis õpetajate keeleoskusega? 15. jaanuari seisuga – me võtsime vastavad andmed välja – on meil puuduliku keeleoskusega õpetajaid, st õpetajaid nii lasteaedades kui ka koolides, kes ei vasta nendele keelenõuetele, mis 1. augustist kehtima hakkavad, 1802. Need on nii kooliõpetajad kui ka lasteaiaõpetajad, kellest 1092 on hetkel keelekursustel ehk nad liiguvad sinnapoole, et nad [on võimelised] sooritama keeleeksami. Nii et päris suur hulk neist on praegu õppeprotsessis. Ehk üle 60% nendest, kes keelenõuetele ei vasta, osalevad praegu keelekursustel. Ja kui me vaatame, kui palju on C1- ja B2-taseme eksami tegijaid, siis näeme, et need arvud on väga palju kasvanud, riigi koormus eksamisooritajate [rahastamisel] on päris suur. Näiteks, kui 2022. aastal tegi Eestis C1 eksami 973 inimest, aga 2023. aastal tegi selle ära 1608 inimest. Kõige suurem osa neist on õpetajad.

Ehk väga usinasti tegelikult sooritatakse keeletaseme eksameid, aga siiski on meil umbes 40% õpetajaid, kes praegu koolis töötavad, aga kelle keeletase ei vasta nõuetele ja kes ei osale ka keeleõppes. Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes 1. augustil ei koolis ega lasteaias enam tööd jätkata ei saa.

Me oleme lisanud ühe eksamiaja selleks, et võimaldada suuremal hulgal inimestel siiski eksamile pääseda. Ka riigikoolides on õpetajaid, kelle keeleoskuse tase ei vasta [nõuetele]. Ehk 1800 õpetaja hulgas on 55 riigikoolide õpetajat, ülejäänud on kohaliku omavalitsuse pidamisel olevate koolide õpetajad ja lasteaiaõpetajad.

Lisaks eestikeelsele õppele üleminekule ootame kõikidelt koolipidajatelt koolide tegevuskavasid, kuue- kuni kümneaastaseid tegevuskavasid ülemineku kohta – kuidas sellega tegeldakse ja plaanitakse üleminekut korraldada aastani 2030. Tegevuskavad tuleb esitada haridusministeeriumile 31. märtsiks, siis me saame selge ülevaate sellest, millised plaanid on koolidel tehtud järgmiseks kuueks aastaks, s.o kuni aastani 2030.

Selleks, et see üleminek tagada, me oleme palunud, et tegevuskavadele annavad allkirja koolipidajad, sest nemad on tegelikult vastutavad selle eest, et see info, mis on tegevuskavas esitatud, on päriselt kavas ja seda ka päriselt tehakse.

Sellel aastal avanevad lisaks keeleõppe koolitustele, kus meil praegu juba, nagu ma ütlesin, 1000 õpetajat õpib, veel 1000 õppekohta keeleõppekoolitustele. Eesti keele instituut hetkel vormistab neid hankelepinguid, nii et veel 1000 õpetajal on võimalik keelekoolitusele minna.

Lisaks sellele oleme suurendanud väga mastaapselt metoodika koolituste arvu. Need on eesti keelest erineva keelega õpilaste õpetamise metoodika koolitused. Eelmisel aastal me koolitasime 800 õpetajat, sellel aastal me avame 2000 õppekohta nendele õpetajatele, kes peavad hakkama esimestes ja neljandate klassides õpetama. Küsimus ei ole ainult keeleoskuses – selles, kas õpetaja ise oskab keelt –, vaid ka metoodikas, mida ta klassis kasutab. Nii et väga palju on kõikvõimalikke koolitusi selleks, et koole üleminekuks ette valmistada.

See oli ülevaade eestikeelsele õppele ülemineku hetkeseisust.

Teine punkt, millest soovisin rääkida, on streigiga seonduv ja õpetajate oodatavad lahendused. Saatsin täna haridusministeeriumi nimel välja kutsed pikaajalise lepingu läbirääkimistele. Kutsed läksid kohalikele omavalitsustele, erakoolide pidajatele ja õpetajate esindusorganisatsioonidele. Meie räägime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 ning kollektiivlepingu seaduse põhjal läbi õpetajate töötingimused ja selle, kuidas me läheme edasi õpetajate karjäärimudeli rakendamisega, õpetajate töökoormuse kokkuleppega, õpetajate palgaastmestikuga, ning ka sellega, mismoodi me lepime kokku tegevused kohalike omavalitsuste kui koolipidajatega, ühelt poolt riigi palgatoetuse kasutamiseks, et meil oleks koolides siiski palju suurem hulk kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid, et neid oleks palju rohkem, kui meil praegu on. Me tahame pidurdada seda protsessi, mis on viimase viie aasta jooksul juhtunud – kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaal aina kasvab. Läbirääkimisi soovime alustada 16. veebruaril. Põhjuse, miks on vaja nii pikka ootamisaega, on see, et kohalikud omavalitsused peavad saama volitused oma volikogudelt. Nad peavad tulevad nendele läbirääkimiste konkreetsete volitustega, et nad ei oleks seal lihtsalt kuulajad, nagu seni on olnud, vaid nad on siiski volitustega. Nii et siit ka üleskutse kõikidele kohalikele omavalitsustele: tulge laua taha, sellepärast, et ainult teiega koos saab ära lahendada selle teema, mis on põhjustanud õpetajate rahulolematuse.

Nii et minu poolt on kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun, Riina Sikkut!

Terviseminister Riina Sikkut
Aitäh! Peaminister mainis tähtsat päeva – tõesti, varsti möödub meil 20 aastat Euroopa Liiduga liitumisest. Seetõttu ma veidi kirjeldan seda mõju tervishoiuvaldkonnale.

Täna me vaatasime ka kokkuvõtet eelmise perioodi euroraha kasutamisest. Ja tõepoolest, tervishoiuvaldkonda panime Euroopa maksumaksja raha 300 miljonit. Sotsiaalministeerium oli edukas nende vahendite ärakasutamisel. Väiksem osa läks COVID-i kriisi ajal vaktsineerimiseks ja isikukaitsevahendite ostmiseks, aga enamik raha, väga suur osa vahenditest olid investeeringud haiglatesse, näiteks vähikliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla lastekliinik, kõrvakliinik, Tartu Ülikooli kliinikum, Ida-Viru keskhaigla, Hiiumaa haigla, isolatsioonipalatid üle Eesti ja tervisekeskused üle Eesti. Nii et see see investeering on olnud vajalik ja väärtuslik ning me peaksime selle tähtsusest aru saama.

Nüüd, eraldi, praegu kasutame taastekava vahendeid, üle 70 miljoni läheb Viljandi haigla ja tervisekeskuse rajamiseks. See on täiesti uus tänapäevane hoone ja uus toimimismudel, mille eeskujul me tahame muutusi teha ka üle Eesti.

Uue rahastamisperioodi vahendite kasutamise tingimused on sotsiaalministeerium ära kinnitanud ja nende vahendite eest saavad Kuressaare ja Narva haigla uue haiglakorpuse ning vana korpus saab energiatõhusaks renoveeritud.

Nii et tõepoolest, mõju tervishoiuvaldkonnale on olnud väga suur.

Nüüd, kuna läbiv teema on olnud haridus, haridusvaldkonna investeeringud ja õpetajate palk, siis ma tõesti väga rõõmustan, et haridus- ja teadusminister on valmis need reformid teemad tooma valitsusse. Need on huvitavad ja tähtsad arutelud, kuidas me suudaksime maailma parimat haridust oma väikeses keeles üle Eesti anda.

Lisaks eestikeelsele haridusele üleminekule, mida praegu meedias vähem arutatakse, on kaks teemat, mis on kõlama jäänud. Ja ma tahaksin lihtsalt ootusi juhtida. Üks teema puudutab koolide arvu, koolide sulgemist. Ja kahtlemata on seda vaja teha, et näiteks gümnaasiumi tasemel saaks anda kvaliteetset haridust. Aga me peame samas aru saama, et ühegi maakooli sulgemine ei võimalda Tallinnas õpetajate palka tõsta. Seal on selgelt piir ees ja omavalitsuse vastutus on suur.

Teiselt poolt, jah, õpetajate koormus on suur, meil on vaja koormust analüüsida ja koormusnormid paika panna. Meil töötab õpetajaid, kellel ei ole õpetaja kvalifikatsiooni, ja selliste õpetajate arv kasvab. Tegelikult me ju õpetajate palgatõusuga soovime, et lastele annaks haridust enamasti kvalifikatsiooniga õpetajad.

Ja karjäärimudeli loomine, et staažikaid õpetajaid, lisapanust andvaid õpetajaid töötasu mõttes vääriliselt tasustada.

Kõik need muutused tuleb läbi arutada ja ära teha. Need on järelkasvu tagamiseks tähtsad.

Aga vaatamata sellele, et seal on võimalik, ma arvan, vahendeid paremini kasutada, õpetajate rahulolu tõsta ja tõepoolest kindlustada, et noorte jaoks oleks see amet atraktiivne, me kõik ju saame aru, et kui meil on rohkem õpetaja kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid, kelle koormus on väiksem kui praegu ja kes saavad lisatasu selle eest, et nad on staažikad, arendavad ennast ja täidavad lisaülesandeid, nt õpilaste olümpiaadideks ettevalmistuse vms näol, siis absoluutsummas ei ole võimalik maksta neile tulevikus vähem, kui me maksame praegu. Nii et kulusurve valdkonnas kahtlemata püsib. Aga me saame teha reforme, selleks et kindlustada suurem rahulolu ja hariduse hea kvaliteet ning järelkasv valdkonnas. Aitäh!

Juhataja
Jah. Suur tänu! Ja palun, Mart Võrklaev!

Rahandusminister Mart Võrklaev
Jaa, aitäh! Nii nagu peaminister juba viitas, rahandusministeerium andis valitsuses ülevaate majanduse olukorrast, fiskaalpoliitilistest valikutest, ja suur fookus oli investeeringute ja välistoetuste kasutamisel.

Kui muidu on rahandusministri mure see, et raha ei ole või on liiga suured soovid kulutada, siis täna oligi fookus sellel, kuidas planeeritud asjad kiiresti võimalikult tõhusalt ja targalt meie majandusse viia.

Majanduses olukord on keeruline, nagu me teame. Seega on oluline riigi nõudlus erasektorile täiemahuliselt realiseerida. Selleks on meil sel aastal rekordarv investeeringuid ja investeeringutoetusi, riigieelarvest kokku 1,9 miljardit eurot.

Miks me sellest räägime? Justkui kuuleme alati, et raha on puudu. Kust see mure nüüd tuleb, et äkki ei saa [kogu raha] kasutatud? Kahjuks elu on seda näidanud, et just investeeringud ja investeeringutoetused kõik ei pruugi majandusse jõuda, on teatud viivitused. Praeguses olukorras hakkame seda regulaarselt jälgima.

Täna oli esimene ülevaade ja plaan on kvartaalselt hakata valitsuses üle vaatama, kuidas meil investeeringute ja eeskätt välisvahendite kasutusega läheb.

Seadsime ka teatud eesmärgid. Ehk eesmärk on augusti lõpuks kohustustega vähemalt 70% katta nii investeeringutest kui ka investeeringutoetustest. Sama tähtajaga tuleb ministeeriumitel tagada vähemalt 50% ulatuses struktuurivahendite kohustustega katmine. Ehk päris palju tööd on tegelikult teha.

Vaatasime ka tagasi lõppenud perioodile. Euroopast oleme kogu raha ära toonud, see on väga positiivne. Näeme, et väljamaksmisele läheb 99,1%. Ehk tegelikult on murekoht see, et on ka jääke, mis nüüd valdkonda ei lähe, kokku 34,4 miljonit. Ei pea muretsema. See raha jääb enamasti Eestisse, sellest umbes 200 000 läheb tagasimaksmisele, aga suur osa jääb Eestisse ja läheb lõppenud perioodi lõpetamiseks, erinevate vaidluste või probleemide [lahendamise] katmiseks.

Aga mure on see ja kahetsusväärne on see, et toetus jäi kasutamata mitmes valdkonnas, kuhu see enam ei lähe, eeskätt ettevõtlus, teadus, arendustegevus ja tööturg.

Miks on oluline vaadata tagasi? Ikka selleks, et õppida minevikust ja mitte neid vigu tulevikus teha. Sealt jõudsimegi uue perioodi vahendite juurde. Uue perioodi maht on 3,37 miljardit, hetkel on 2,7 miljardit juba ringlusse laskmisel. Projekte on välja valitud ja lepingud sõlmitud 1,3 miljardi ulatuses. Nii nagu algul ütlesin, oluline on, et ülejäänud toetused saaksid kiirelt kasutusse antud, et meie majandust toetada, ja et me ei kordaks neid vigu, mis me lõppenud perioodil tegime.

Õiglase ülemineku fond on loomulikult meil kogu aeg fookuses, 340 miljonit on Ida-Virumaal n-ö oma rahakott, ringlusse laskmist ootab sellest hetkel 300 miljonit. Hetkel on välja valitud ja lepingud sõlmitud 95 miljoni eest.

Kuna õiglase ülemineku fondi rahal on selline väga konkreetne kasutustähtaega, et 2026. aasta lõpuks peab see olema kasutusse võetud, siis jälgime väga pingsalt selle kasutust. Tegeleme aktiivselt sellega – vastutavad ministeeriumid tegelevad sellega –, et see raha kasutusse saaks.

Ja nüüd esimesel poolaastal teeme ka rahandusministeeriumis põhjalikuma ülevaate, et otsustada, kas on vaja veel mingeid meetmeid muuta või midagi ringi disainida, selleks et olla kindel, et see raha kasutamata ei jääks. Ida-Virumaal on suurettevõtete meede ja väikeettevõtete meede põhilised meetmed, mis on suunatud just meie ettevõtluse toetamiseks ja töökohtade loomiseks. Siinkohal üleskutse aktiivselt osaleda ja see raha jälle targalt kasutusele võtta.

Aga minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh ministritele! Nüüd palun küsimused. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Nagu alati, haarab esimesena mikrofoni Madis Hindre.

Madis Hindre, rahvusringhääling
Aitäh! Siin kõlas kaks tärminit või kuupäeva: üks oli 16. veebruar, kui ma ei eksi, kui võiks alata läbirääkimised, kollektiivlepingu kõnelused ja läbirääkimised selle üle, mida haridussüsteemiga edasi teha, ning teine tähtaeg oli maikuu, selleks ajaks peaks valmima Jaak Aaviksoo analüüs, mille põhjal neid läbirääkimisi pidada – see on kolm kuud hiljem, pärast läbirääkimiste algust.

Aga õpetajatele, ma saan aru, on iga päev oluline. Nemad mõtlevad, et kas homme streikida või ülehomme streikida, sest iga streigipäev läheb neile maksma, ja nemad arutavad, et streigiks seni, kuni tuleb mingisugune otsus.

Nii. Siit ka minu küsimus. Kristina Kallas ja Kaja Kallas, kuidas teie näete, millal võiks sündida mingisugune otsus? Olgu see siis rahastuse otsus või laiem süsteemne otsus, mis vastaks õpetajate küsimustele. Kuidas teie näete seda sihti või tärminit, millal anda neid vastuseid? Aitäh!

Kristina Kallas
Ma vastan. Läbirääkimised algavad loodetavasti 19. veebruaril. Selleks ajaks on need praegu planeeritud. Läbirääkimiste küsimus ei ole ainult selles, kuidas me liigutame ümber investeeringute pealt kohalikus omavalitsuses raha õpetajate palgarahaks, vaid läbirääkimiste objekt on tegelikult ka õpetajate töötingimused. Seal on tegelikult kõige suurem fookus.

Sellepärast, et me näeme ka oma analüüsist praegu, et haridusministeerium arvutab õpetajate ametikohti koolide kaupa ühtemoodi, aga reaalselt koolide eelarved näevad hoopis teistsugused välja. Omavalitsus arvutab neid teistmoodi ja sinna vahele jääb õpetaja.

Meil kehtib aastast 2015 tegelikult hariduslepe, kus on kirjas, et õpetaja maksimumkoormus on 24 kontakttundi nädalas. Samal ajal enamikul Tallinna õpetajatest on selline kogemus, et neil on kontakttunde 26 või 27. Ehk ka seda aastal 2015 sõlmitud hariduslepet juba praegu ei täideta.

Meil on vaja ka omavalitsustega läbi rääkida need tingimused, et millistel tingimustel ja kui palju on tegelikult õpetaja ametikohti vaja ning mis on see õpetaja normkoormus, et ta mahuks ka tegelikult selle 35 töötunni sisse.

Meil on muidugi alternatiivne variant: minna Lõuna-Euroopaga sarnaneva süsteemi teed – seal võetakse kõik õpetajad lõpuks riigiteenistujateks ja riik määrab nende koormuse. Aga ma arvan, et me keegi siin ei ole sellega nõus, sellepärast, et meie haridussüsteemi kõige suurem tugevus on see, et ta on detsentraliseeritud, selle eest vastutab kohalik kogukond ja kohalik koolipidaja. Nii et need läbirääkimised 19. veebruaril algavad.

Nüüd, kui valmib Jaak Aaviksoo analüüs, siis me saame peame aru saama, et tema vaatab kõikidele haridusvaldkonna kuludele otsa, seal sees on kõrgharidus, seal sees on kutseharidus. Ja esialgse analüüsi põhjal me näeme, et muud proportsioonid on enam vähem sarnased näiteks Soomega – me võrdleme tegelikult ennast päris palju Soomega, meil on sarnane haridussüsteem –, välja arvatud investeeringute kulud. Ja investeeringute kulud ei ole mitte karbikulud, mitte halduskulud ega majandamiskulud, vaid uute majade, praktiliselt uute majade ehitamine.

Te kõik loodetavasti mõistate, et see on Eestis olnud mingil mõttes paratamatus. Mujal Euroopas on koolivõrk välja ehitatud kogu turumajanduses toimuva loogika ajal, selle järgi, kus inimesed paiknevad, aga meil on olnud vahepeal väga pikk anomaalne periood ja selle tagajärjed on sellised, et meie koolimajad asuvad seal, kus meil lapsi ei ole, ja lapsed asuvad seal, kus meil koolimaju ei ole. Nii et meil on vaja seal ikkagi neid investeeringuid teha.

Ja mina olen [seda meelt] – ka Aaviksooga oleme sellest rääkinud –, et see tõenäosus, et investeeringute osakaal hariduskuludes lähema kümne aasta jooksul väheneb, on väga väike. Sellepärast, et meil on tegelikult vaja koolimaja ümber ehitada, olemasoleva koolivõrguga me tegelikult optimeerida seda raha ei saa.

Nii et kui me räägime lühiajalisest kokkuleppest ja sellest, mis on streigi lahendus, siis eks me valitsuskabinetis pärastlõunal uuesti korra sellest räägime. Ja täna pärast valitsuskabineti arutelu on mul ka õpetajatega järjekordne kohtumine, me istume taas ühise laua taha, et otsida kokkuleppekohti ja arutada, kas me suudame nende pikaajaliste läbirääkimiste kokkuleppega nüüd siit streigi surnud punktist edasi liikuda. Aitäh!

Madis Hindre
Aitäh! Ma siis täpsustan üle, et oleks selge. Õpetajaid, kes arutavad, et kui nüüd streigiks päeva veel või kaks päeva veel või kui streigiks nüüd järgmisel nädalal kaks esimest päeva, et siis äkki tuleb see otsus või lahendus – kas neil sellega arvestada ei tasu? Seda otsust, kas, kui palju kellele, mida ja missugune süsteem, ei tule nende lähimate streigipäevade jooksul – sain ma õigesti aru?

Kaja Kallas
No kui … Ma mõtlen lihtsalt selles loogikas, et kui meil on, auto ja me oleme avastanud, et meie bensiinipaagis on auk, siis me ei kalla sinna lihtsalt bensiini peale, sest see voolaks sealt august välja, vaid siis me peame selle auguga tegelema.

Minule vähemalt on selles kriisis saanud väga selgeks see, et meil tegelikult on väga suur … Noh, see, millele haridusminister viitas, küsimus on selles, et kuhu see raha ikkagi läheb. Meie eraldame selle palgatoetuse, aga kohalike omavalitsus vastutab selle eest, et see raha ikkagi jõuaks õpetajani. Ja kui ta jõua, nagu teatud omavalitsustes on, siis kuhu see raha ikkagi läheb?

Selles mõttes see on see seis. Ma olen ise õpetajatega palju kohtunud ja ja haridusminister teeb seda iga päev. Esimene asi, mis nad ütlevad, kõige suurem mure: koormus. Tegelikult on õpetajate kõige suurem mure koormus – mida kõike nad peavad tegema, kui palju see aega võtab, stress ja kõik selle juures.

Selles mõttes mul on hea meel, et haridusminister sellega tegeleb. Ja neid küsimusi, mida nad on üles tõstnud, on ju väga palju. On ka kaasava hariduse ja kõige sellega seonduvad küsimused. See on see sisuline pool.

Minu meelest selle streigi mõju on see, et ühiskond ka laiemalt teadvustab neid muresid, ka meie kui lapsevanemad. Tegelikult ma arvan, et siin on väga selge sõnum kõigile meile, ka lapsevanematele, sellest, kuidas me isegi võib-olla õpetajatele koormust peale paneme jne.

Aga jah, need mured on palju sügavamad, neid paraku kahe päevaga lahendada ei ole lihtsalt võimalik.

Juhataja
Nii, aitäh! Palun, Sven Soiver!

Sven Soiver, TV3
Kristina Kallas, te ütlesite eile Tartus õpetajatele, et te lähete täna valitsuses küsima seda kümmet miljonit veel lisaks. Peaministrile tuli selline jutt meie stuudios üllatusena. Ja nüüd laua taga te kõik räägite siin mingitest aastatepikkustest reformidest.

Ehk siis: kas te küsisite nüüd seda kümmet miljonit või küsite? Kas peaminister on nõus rääkima sellest kümnest miljonist? Ja ikkagi, mis on siis kiirem lahendus? Sellepärast, et kolm aastat ei saa streik ju kesta.

Kristina Kallas
Jaa. Valitsuskabinetis on pärastlõunal hariduse reformikava, 2024. aasta haridusreformikava ülevaade. Ja selles raames me peame taas läbi arutama, kuidas me selle streigi kokkulepe täna saavutame.

Selle streigi kokkulepe, õpetajate tänane kompromisspakkumine on see, et 10,8 miljonit oleks vaja selle aasta alammäära tõstmiseks. Siis lõpeb streik ära ja siis me saame minna pikemate hariduslepete juurde.

Kuna pikemate hariduslepete läbirääkimised nüüd algasid, selle osaga me oleme alustanud, siis meil on ikkagi lahendamata see kompromisskokkuleppe vastuvõtmine või mitte vastuvõtmine. Me peame seda ka valitsuskabinetis arutama, sest pärastlõunal on mul vaja minna õpetajatega kohtumisele ja öelda, kas valitsus võtab selle kompromissettepaneku vastu või mitte.

See ei ole otsene, sest ma tegin selle kabinetinõupidamise ettepaneku eelmine kord. Tookord me sellele kokkuleppele ei jõudnud. Haridusreformi kava raames tuleb meil niikuinii see teema lauale võtta, sest me peame õpetajatele ikkagi valitsuse otsuse teatavaks tegema.

Sven Soiver
Sellest ka mu täpsustav küsimus peaministrile. Kas te näete võimalust … No te ei luba kasutada sõna „leidma“, aga kas te kuskilt hangite selle kümme miljonit?

Kaja Kallas
Meil seisvad need arutelud pealelõunal ees, nii see reformikava kui ka kõik need murekohad, mis on. Ma arvan, et see on hästi oluline, et me seda arutame. Aga me tõesti ei aruta neid asju siin pressi ees, kuigi ma saan aru, et teile see meeldiks.

Aga tõesti, me arutame, mis seis selle streigiga on ja kuidas me edasi läheme, pealelõunal kabinetis.

Madis Hindre
Ma saan aru, et juhul, kui valitsus ei ole nõus kollektiivselt selle kümne miljoni andmisega – ja seni on Reformierakond öelnud üsna selgesõnaliselt, et ei ole nõus –, siis teie, Kristina Kallas, lähete õpetajate juurde ja pakute neile kompromissina või selle lahendusena just seda, et alustame nüüd kollektiivlepingu läbirääkimisi 19. veebruaril.

Aga siiski, mis see kuupäev on, mis te neile siis pakute? Mis on teie siht, mis ajaks te sellisel juhul ütlete: „Minu eesmärk on, et otsused tulevad siis …“? Siis saavad kõik õpetajad ennast televiisorite ette valmis panna.

Kristina Kallas
Selle kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamise kokkuleppe me tegime juba esmaspäeval. Pärast koalitsiooninõukogu oli mul läbirääkimiste kohtumine nendega, seal me leppisime selle kokku ja täna läksid need kutsed välja. Selles mõttes see kokkulepe on juba ka EHL-iga ja streikijatega tehtud, et me neid läbirääkimisi alustame.

Praegu on nende läbirääkimiste ajagraafik selline, et mai lõpuks või juuni alguseks peaksime me jõudma koormuste ja õpetaja karjäärimudeli suhtes kokkuleppele. Seal me suudame siis ka kokku leppida selles, millised on palgaastmestikud ja selleks vajalik tulevane rahaline investeering. Mai lõpp on praegu see tähtaeg.

Madis Hindre
Olgu. Aga kui sellega juba on õpetajad päri, siis seda ei saa ka tuua pakkumisena, et sellel tingimusel tuleb lõpetada streik ära.

Juhul, kui sedasama kümmet miljonit ei saa, siis mis teie kui haridusministri plaan on? Kuidas see streik ära lõpetada, nii et lapsed saaksid kooli ja lapsevanemad saaksid oma lapsed kooli saata ning et see hariduse asi edasi toimiks?

Kaja Kallas
Ma lihtsalt ühe asja ütlen veel. Ma olin endise haridusministri Jaak Aaviksoo nõunikuga ühes ETV saates koos. Mis päev see oli siis? Mul on päevad kõik sassis. Igatahes ükspäev olin ETV-s temaga koos ja tema ütles– mul on see tsitaat isegi kaasas – niimoodi: „Mul oleks tohutult kahju, kui pinge kasvaks ja mõni lüli murduks ja me järjekordselt leiame selle 10, 20, 30 või 40 miljonit, kõik see on tegelikult peenraha, maksaksime selle välja ja pühiksime jälle probleemi vaiba alla, kuni järgmise korrani.“

Kristina Kallas
No minu ettepanek valitsusele on siiski jätkuvalt see. Kuna me niikuinii neid reforme teeme ja kuna me nüüd pikaajalisi läbirääkimisi peame, siis minu teada seda ohtu, et me midagi vaiba alla pühime ja probleeme lahendama ei hakka, enam ei tohiks olla, sest need reformid on ju töös. Me peaksime siiski praegu selle kompromissettepaneku lõplikult kokku leppima ja selle 10,8 miljonit õpetajatega kokku leppima selle aasta palgatõusuks, selleks et streik ära lõpetada. See oleks minu ettepanek.

Juhataja
Aitäh! Kas kellelgi on veel küsimusi? Jaa, palun!

Aleksander Pihlak, Delfi ja Eesti Päevaleht
Tere! Mul oleks küsimus teemal, mis ei ole veel siit läbi käinud, aga mille üle pressiteate kohaselt valitsuse istungil justkui kõige rohkem ja kõige põhjalikumalt arutati. See puudutab Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko väljaandmist. Ma saan aru, et see korraldus on täna tehtud, aga mulle teadaolevalt Potapenko ja Turõgin soovisid ka ise kaasa rääkida ja oma seisukohti edastada, aga seda vist ei võimaldatud. Miks nii?

Ja sealt edasi küsiks veel seda: kuidas nüüdne menetlus siis erineb sellest, mis septembris samasuguse korraldusega lõppes?

Kaja Kallas
Jaa, aitäh! Valitsus ei ole kohus. Siin ei ole poolte ärakuulamist. Meie teeme otsuseid ikkagi teistmoodi. Meil oli kogu see pilt ees, seda justiitsminister tutvustas ja rääkis, mis vahepeal on toimunud. Tekkis ka küsimus – õiguskantsler juhtis sellele tähelepanu –, kas laste õigused on kaitstud. Ka see saab vastuse.

Meie lähtume sellest, mida õiguskaitseorganid on meile ette pannud, ja teeme kaalutlusotsuse selle põhjal. See ei ole kohus, kus kuulatakse pooli ära. Meil valitsuse istungil ei käi advokaadid.

Juhataja
Jah, Sven soovis veel küsida.

Sven Soiver
Kiire küsimus kõigile laua taga …

Kaja Kallas
Üks asi veel. Mis see erinevus oli? Teil oli see küsimus ka, et mis oli erinevus võrreldes eelmise korra otsusega.

See kohtuotsus juhtis tähelepanu sellele, et tegelikult me ei tea, et millised on need vanglate tingimused, aga meie justiitsatašee Ameerika Ühendriikides käis kogu selle olukorraga tutvumas ja meile anti ka ülevaade sellest, mis olukord nendes vanglates on, kui meie kodanikud peavad oma karistust seal vanglas kandma, ja leiti, et tegelikult olukord seal ei ole kuidagi halvem, kui see on Eestis.

Sven Soiver
Küsimus kõigile laua taga olijatele. Palun lühikest ja konkreetset vastust. Kas teie presidendi vastuvõtule lähete? Ja mida te arvate sellest, et teie tööandja ehk riigikogu puhul tehti valik, kes on väärt kutset saama ja kes ei ole?

Kaja Kallas
Jaa. No ma juba ütlesin ühes raadiosaates, et me oleme parlamentaarne riik ja seetõttu parlament on tegelikult äärmiselt oluline. Ja ütleme niimoodi, et minul, kes ma seal kogu aeg käin ja rappida saan, ei ole mingit põhjust seda parlamenti armastada, aga see [arvamus] ei lähtu mitte sellest, vaid see lähtub sellest, missugune on meie riigikord.

Parlament valib nii peaministri kui ka presidendi. Ja see, kas parlamendiliikmed otseselt meeldivad või ei meeldi, ei puutu asjasse. Tegemist on vabariigi aastapäevaga, kus põhiseaduslikud institutsioonid, ka riigikogu liikmed on minu arvates olulised.

Ma saan aru, et see ei ole jälle populaarne teema – [mina] kindlasti riigikogu liikmeid ei tohiks siinkohal kaitsta. Aga jah, mina solidaarsusest ei lähe.

Mart Võrklaev
Ma jätkan. Selles, mis puudutab parlamendi olulisust, ma nõustun peaministriga.

Ise plaanin presidendi vastuvõtule minna, sest tegemist on Eesti Vabariigi sünnipäevaga.

Eks seda, miks president on mingi otsuse teinud või mitte, peab ta ise põhjendama. Õigeks ma seda ei pea. Aga veel kord: tegemist on Eesti Vabariigi sünnipäevaga, see on pidu Eesti inimestele, meile kõigile, ja mina lähen sinna eeskätt tähistama seda sünnipäeva. Aitäh!

Riina Sikkut
Aitäh küsimuse eest! Ma eile tegelikult kaamera ees juba kaks korda sellele vastasin.

Mul on isiklikult väga kummaline õpetajate streigi ajal seda tüüpi küsimusi ja teemasid arutada. Tõepoolest, tähtis oleks selle 10,8 miljoni leidmine, et streik lõppeks.

Aga jah, nii nagu ma ka eile kinnitasin, mina lähen presidendi vastuvõtule. Ja ma tegelikult olen üllatunud, kui palju kriitikat presidendi valikud on pälvinud. Riigikogu liikmed on saanud mandaadi riigikogus töö tegemiseks ja seaduste vastuvõtmiseks. Seda, millistel üritustel nad osalevad, ka olukorras, kus vabariigi aastapäeva hommikul Pika Hermanni torni päikesetõusul lipp heisatakse ja toimub riigikogu esimehe vastuvõtt … Seda tähtsat päeva saavad tähistada kõik Eesti inimesed, ka riigikogu liikmed.

Presidendil, ma arvan, on vabadus otsustada, kuidas tema sea päeva tähistab ja keda ta peole kutsub. Ja minu meelest oleks väga sobiv kutsuda ka 800 õpetajat, ei pea olema valitsuse liikmed esindatud. Aga jah …

Jah, võib kutsuda ka 27 000 õpetajat.

Aga jah, mina olen kutse saanud ja mina plaanin osaleda. Aitäh!

Kristina Kallas
Jaa, olen ka üllatunud, kui palju pälvib see tähelepanu.

Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamise üritusi ja tseremooniaid on oluliselt rohkem, kasvõi lipu heiskamine, mis mulle tundub isegi kohati nagu olulisem.

Ma isiklikult ei lähe, aga mitte sellel põhjusel, et ma boikoteeriksin, vaid sellepärast, et mul on üks väga-väga oluline perekondlik sündmus, mille pärast ma pean Eestist ära olema sellel päeval. Lihtsalt mina pean olema Poolas sellel päeval, see on see põhjus.

Juhataja
Aitäh kõikidele! Kohtume nädala pärast.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

open graph imagesearch block image