Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=HWec-qlnzWU
Juhataja Kateriin Pajumägi
Tere päevast, lugupeetud ajakirjanikud! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi. Peaminister Kaja Kallas juhib Eesti delegatsiooni ÜRO kliimakonverentsil ja valitsus teemadest annavad teile täna ülevaate välisminister Margus Tsahkna, regionaalminister Madis Kallas ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Margus Tsahkna, palun!
Välisminister Margus Tsahkna
Tere! Vabandust sellise käreda hääle pärast! Ka mina ei ole eemale jäänud viirustest nagu paljud teised Eesti inimesed, aga see on meie elu.
Tõepoolest, Kaja Kallas on väga olulisel sündmusel, ta juhib Eesti delegatsiooni COP-il, mis on maailma kõige suurem kliimakonverents. Tõepoolest, kõik maailma liidrid on seal kohal ja see on see koht, kus Eesti on esimest korda väljas omaenda paviljoniga, kus on meie kolmanda sektori esindajad ja kus on ka meie valitsuse esindajad.
Väga tähtis on see, et me oleme seal väljas koos Eesti ettevõtetega, kes tegelevad kliimamuutustega ja on maailmas väga innovaatilised. Nii et see on väga tähtis kohtumine, mitte ainult maailma poliitikas ja kliimapoliitikas, vaid ka tegelikult, kui vaadata Eesti ettevõtlust. Mul on varem olnud võimalus osaleda seal just nimelt erasektori esindaja, nii et see on oluline koht.
Aga 1. detsembril tähistame esmakordselt turvalisuse päeva. Juba aastaid on 1. detsembril olnud sisejulgeolekupäev, kui Rahumäe kalmistul Tallinnas ja Harjumaal mälestatakse hukkunuid politseinikke. Seekord me tähistame seda laiemalt ja me tahame selle päevaga tunnustada kõiki neid inimesi, kes tagavad meie siseturvalisust, olgu need päästjad, abipolitseinikud või vabatahtlikud. Neid inimesi on Eestis tegelikult peaaegu 10 000, kes tagavad meie turvalisust iga päev, ehkki võib-olla me nende tööd väga palju ei näegi. Nii et need inimesed on kindlasti tunnustust väärt, sellepärast, et turvalisus meie maailmas muutub järjest keerulisemaks, ja mitte ainult riigi sees, vaid ka rahvusvahelisel tasemel.
Sellega seoses võib-olla ütlen paar sõna ka selle kohta, et ma tulin öösel Brüsselist NATO välisministrite kohtumiselt, kus olid kõik erinevad teemad laual. Mis puudutab turvalisust, siis nagu te hästi teate, Soome on juba päris mõnda aega Venemaalt organiseeritud hübriidrünnakute all. Need on ränderünnakud ja neid on väga selgelt organiseerinud Venemaa.
Venemaa teeb aktiivset propagandat nendes regioonides, kus põgenikud tulevad. Soome kaudu on võimalik pääseda Euroopa Liitu. Venemaa aitab kaasa nende inimeste jõudmisele piirile, lihtsustades nende viisataotlusi, et nad saaksid siseneda Venemaale, ja siis aidatakse neid inimesi illegaalselt üle piiri.
See surve on läinud päris korralikuks ja see on pidev. Me arutasime Soome välisministriga ja ka Põhjamaade ja Balti välisministritega koos eile eraldi seda teemat, kuidas toetada Soomet ja mismoodi tagada julgeolek meie enda piiridel.
Väga tähtis: mida Venemaa tegelikult tahab saavutada? Venemaa ei taha neid inimesi aidata Euroopa Liitu. Venemaa kasutab süütuid inimesi, kes maksavad kogu selle reisi eest raha, tegelikult lihtsalt inimrelvadena. Venemaa ei hooli nendest inimestest.
Kui me vaatame aknast välja, siis meil on siin talv ja külm, aga me kujutame päris hästi ette, mis olukord on tegelikult põhja pool Soomes. Ongi mitu erinevat muret. Üks on see, et tuleb kaitsta piiri. Soome on otsustanud nüüdseks kõik piiripunktid sulgeda. Teine on see, et Venemaa soov võibki olla, et tekiksid inimohvrid, tekiks propaganda võimalus, et näidata: Soome on halb riik, Euroopa Liit on paha, Venemaa on hea, väga humanitaarne. Tegelikult kasutatakse jõhkralt inimesi selleks, et destabiliseerida meie ühiskondi ja eriti Soome ühiskonda.
Soomel on õigus oma territooriumit ja piiri kaitsta. See tegevus vastab kõikidele rahvusvahelistele normidele. Selles mõttes, et oma suveräänsust kaitsta on [iga riigi] õigus.
Nüüd, me arutasime seda, et me peame tegema Soomele kõvasti tuge ka just nimelt rahvusvahelisel tasemel sõnumite edastamisega. Te võite ise ette kujutada meediainimestena ka, et kui hakkavad tegelikult sellised kriitilised juhtumid ilmnema, siis üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Meie peame olema Soome ja omaenda väärtuste selja taga.
Me teeme koostööd kõigi piiririikide vahel. See oli teema, mida me arutasime eile ka välisministritega. Me oleme valmis juhul, kui Soome vajab, andma Soomele igakülgselt praktilist abi. Aga me arutasime ka seda, et meil on valmisolek vajaduse korral oma piirid samuti sulgeda.
Seetõttu on oluline sõnum ka kõigile meie elanikele: juhul, kui Eesti sulgeb ajutiselt oma piiri, siis need, kes on Venemaa poole peal, sealt enam tagasi ei saa. Seepärast on väga selge soovitus mitte Venemaale reisida, sest me ei tea, millal võib see rändesurve meie piiridel tõusta selliseks, et me peame oma piirid ajutiselt sulgema.
Aga see valmisolek on olemas. Me oleme ka valitsuses seda arutanud ja seda teemat veab eest eelkõige siseminister Lauri Läänemets kogu oma meeskonnaga.
Nüüd korra veel välisteemadest. NATO tippkohtumine. Toimus ajalooline esimene NATO-Ukraina nõukogu. Miks see on ajalooline? Sellepärast, et esimest korda Ukraina oli täisliikmena selle nõukogu laua taga ja me arutasime väga praktiliselt neid meetmeid, mida me saame Ukraina toetuseks teha.
Ukraina on ka esitanud korraliku väga läbimõeldud reformikava selleks, et saada NATO täisliikmeks sõjaliste võimekuste ja kõikide nende reformide teemal, mis on vaja selleks teha. Ja samal ajal kõik liikmesriigid kinnitasid jätkuvat sõjalist toetust [Ukrainale]. Väga paljud riigid suurendavad seda abi. Nii et need jutud, mida räägitakse, et kuidagi on tekkinud mingi väsimus ja tüdimus – ma võin kinnitada, et NATO välisministrite tasemel, suurte liitlasriikide tasemel seda ei ole kuidagi näha.
Ukraina võitleb võimsalt. Me kuidagi pöörame tähelepanu mingitele tagasilöökidele, aga väga vähe räägitakse sellest, et Ukraina on suutnud ise Musta mere sisuliselt Venemaa mõjust vabastada nii, et nad suudavad hakata toimetama eksporti Ukrainast välja. Ja edusamme on veelgi. Nii et see oli väga oluline kohtumine.
Üks teema veel, mis on kütnud Eestiski kirgi, aga ka palju laiemalt. OSCE tippkohtumine, mis praegu algas. Lavrov on kohal, surub seal käppa inimestega. Me otsustasime kolme Balti välisministriga – ja sellega liitus ka Ukraina välisminister Kuleba –, et meie Lavroviga ühe laua taha ei istu. Meie ei osale selles.
OSCE eesmärk ja põhimõte on tagada rahu ja turvalisus Euroopas, seista kõigi nende väärtuste eest, mida Venemaa väga agressiivselt rikub. Meie ei istu Lavroviga ühe laua taga ega aruta ühiselt neid küsimusi ajal, kui Venemaa tapab ukrainlasi, küüditab lapsi, viib läbi agressiooni.
Oleme ausad, see meie otsus on tekitanud väga suurt kõlapinda ja järjest rohkem on välisministreid, kes sellel koosolekul ei osale. Nii et meie sõnum on väga selge: mingisuguseid ühe laua taga istumisi agressoriga ei toimu. Seetõttu võiks öelda, et see on andnud meile ka võimaluse selgitada oma seisukohti.
Nüüd, kui valitsuse istungi juurde tulla, valitsus kiitis täna heaks 31 otsust. Toon olulisemad neist esile. Valitsus sidus möödunud neljapäeval usaldusküsimusega järgmise aasta riigieelarve ja sellega seotud seaduste muudatused. Tänasel istungil me kiitsime heaks need eelnõud, kokku 6 tükki, ja saadame riigikogule palvega arutada usaldushääletusega seotud seaduste eelnõusid parlamendis 5. ja 6. detsembril. Need on kõik sellised eelnõud, mis on seotud riigieelarvega, aga ka riigieelarve ise.
Väga suur tähelepanu on läinud selle peale, kuidas see menetlus toimub, aga minu arvates väga vähe räägitakse sellest, mis asi see järgmise aasta riigieelarve on. Seal on tegelikult väga palju positiivseid asju, näiteks Eesti keele õppele üleminek, mille tarvis me nägime lisaks ette 27 miljonit eurot, seega kokku 70 miljonit eurot läheb järgmisel aastal sellele, et me läheme eestikeelsele õppele üle.
Samamoodi on seal ainukese avaliku sektori palgatõusuna ette nähtud õpetajate palgatõus, mis ei ole küll nii suur, kui õpetajad sooviksid, aga siiski on see seal ette nähtud.
Kui me räägime julgeolekust, siis kaitsekulude tõstmine 3,2%-le [SKT-st] järgmisel aastal on väga suur investeering. Selle eest ma tahan olla väga tänulik ka Eesti inimestele, kes saavad aru, miks me nüüd sellel suvel olime sunnitud tõstma nii tulumaksu kui ka käibemaksu. Sest me peame investeerima oma julgeolekusse.
Ja muuseas, välisministrina võin öelda, et see on ülitugev sõnum kõigile meie liitlastele, et meie seda teeme, sest ka NATO kohtumisel nüüd välisministrite tasemel eile oli üks teema see, et paljud NATO liikmesriigid ei ole jõudnud isegi 2% tasemele. Nii et praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on see väga tähtis.
IT-investeeringud, mida me oleme nüüd näinud ette otse riigieelarvest, on väga oluline suund. Kui me räägime majanduse arengust ehk sellest, et meie majanduse seis ei ole väga hea, siis järgmise aasta riigieelarves on 1,9 miljardit eurot mõeldud majanduse elavdamise investeeringuteks.
Kusjuures üks asi, mida on vähe tähele pandud, on see, et Eesti riigi valitsussektori investeeringud majandusse on järgmisel aastal Euroopas 3. kohal. Ehk meie valitsussektori investeeringud, avaliku sektori investeeringud ei ole olematud, vaid need on Euroopa Liidu liikmesriikide seas 3. kohal. Nii et tegelikult me teeme kõik endast oleneva, et aidata Eesti majandust ja Eesti ettevõtteid raskel ajal.
Eraldi oli veel tolliseaduse muutmine, et lihtsustada postisaadetiste tollikontrolli, aga ka tollijärelevalvet keelatud kaupade saamise üle. See puudutab eelkõige meil järjest populaarsemaks muutuvaid e-poodide teenuseid, nende tollimist ja järelevalvet.
Madis [Kallas] räägib Harjumaa Sõrve looduskaitseala moodustamist, mis on olnud tema südameteema. Ka see otsus on langenud.
Samuti kiitsime heaks käesoleva aasta Riigimetsa Majandamise Keskuse tehtav eraldise riigieelarvesse, mille suurus on 75 miljonit eurot. See on see, mida tegelikult planeeriti.
Kindlasti on veel väga palju muid olulisi teemasid, aga ma annaksin nüüd sõna teistele ministritele üle. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Palun, sõna on regionaalminister Madis Kallasel.
Regionaalminister Madis Kallas
Aitäh! Head ajakirjanikud! Esmalt räägingi täna valitsuses olnud teemadest.
Nii nagu tegelikult välisminister juba viitas, kõik see, mis puudutab Harjumaa Sõrve looduskaitseala moodustamise otsust, on minu hinnangul ka Eesti vaates märgiline, et ikkagi niivõrd tiheda elamuarendusega ja üldse väga tugeva loodusressursside kasutamise survega piirkond, nagu Harjumaa on olnud, on saanud nüüd endale väga arvestatavas mahus looduskaitseala, üle 2200 hektari.
Kuigi seal on üle 100 ohustatud kaitsealuse liigi, on see tegelikult väga oluline ikkagi ka selle piirkonna inimeste heaoluks. Siin piirkonnas on piisavalt rohekoridore, piisavalt rohealasid, metsamassiive. Mäletan ka oma keskkonnaministriks oleku ajast, et need arutelud just kogukondade eestvedamisel, valdade eestvedamisel olid äärmiselt põhjalikud. Nii et mul on hea meel, et täna jõuti otsuseni.
Suur tänu kõigile osapooltele, kes on aastaid sellesse protsessi panustanud! Ma arvan, et see ei ole mitte ainult piirkonna inimeste, vaid on kogu kogukonna jaoks oluline temaatika.
Ja suurim väljakutse on seotud – ei saa öelda, et asjad alati lihtsalt lähevad –maavarade kaevandamisega selles piirkonnas. Siin me ka vaatame ministeeriumis, mismoodi teemaplaneeringu käsitlemine hakkab tulevikus olema, eelkõige see, mis puudutab maavarade teemaplaneeringut piirkonnas. Me ei tea veel, missuguseid kompromisse me nüüd lähtuvalt sellest vajame, aga suures pildis on see igati õige otsus.
Teine teema, mis oli täna valitsuses – võib-olla avalikkus ei tunneta selle olulisust, just maaelu ja põllumajanduse vaates –, on see, et meie ministeerium andis Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle Laia tänava hoone.
Miks see on märgiline? Ma võin eksida, aga ma arvan, et Eestis ei ole ministeeriumeid, kes oleks ühes hoones erinevate riigikordade ajal niivõrd pikalt töötanud. Selles hoones on põllumajandusega seotud ministeeriumid erinevate riigikordade ajal olnud nüüd 90 aastat ehk alates 1934. aastast. Seetõttu see on märgiline otsus ka sektori jaoks.
Aga see on kõigiga läbi räägitud ja hetkel me näeme, et igatpidi mõistlik on ressursside kasutamise mõttes kolida ka regionaal- ja põllumajandusministeerium ministeeriumite ühishoonesse.
Kokku on hoone väärtuseks hinnatud 7 miljonit eurot, hoone netopind on 6200 ruutmeetrit. Eks siis aeg näitab, mis sellest hoonest tulevikus saab, kes ja kuidas seda hakkab arendama. Meie ministeeriumiga kolime sealt välja jõulude ajal, nii et 1. jaanuarist või 2. jaanuarist me oleme kogu ministeeriumi koosseisuga kõik koos ühishoones.
Ja need on võib-olla minu poolt kaks asja, mida ma [tahtsin öelda] tänase istungi kohta. Aga ma kindlasti mainin ära ka selle, et meil tuleb järgmine nädal riigikogus arutelule püügiandmete esitamise rakendus kaluritele. Võib-olla olete kuulnud, PERK on selle lühend, väga palju tagasisidet [on tulnud] erinevatelt osapooltelt.
Neil inimestel, kes ei ole nutiseadmete kasutajad, on sellele süsteemile üleminek väga keeruline ja [kogu see protsess] võib põhjustada väga paljude kutseliste kalurite loobumist oma kalurielust. Sellest lähtuvalt me olemegi otsustanud, et vähemalt kolm kuud me praegu pikendame seda üleminekut, et saaksime teha veel koolitusi, et kalurid, kes ei ole varem nutiseadmeid kasutanud, saaksid need endale ilusti soetada. Vastav meede on loodud, riik on selle teinud, nii et kõik saavad endale nutiseadmete soetada.
Eks nüüd saab näha, kuidas need arutelud lähevad ja kas jääb veel mingisuguseid kitsaskohti õhku ja me peame veel tegema mingeid leevendusotsuseid. Aga hetkel võtsime jah kolmeks kuuks selles vaates aja maha, et teeme veel koolitusi ja arutelusid. Suur tänu ka siin kõigile kalandussektori osapooltele, õiguskantslerile, õiguskantsleri büroole, kes on meid igatpidi toetanud! Ka riigikogus kindlasti need arutelud tulevad sisukad ja olulised.
Ja minu viimane teema, mida ma olen ka kohustatud alati ette lugema, just selles valguses, et 1. jaanuarist, kuigi juriidiliselt, ütleme, 8. jaanuarist on Eestis tööealistele elanikele edaspidi ühistranspordis [nõutav] pilet. Kuigi on juba mitmes maakonnas varasemalt pilet olnud, nagu Harju-, Rapla-, Lääne-Virumaa ja Pärnu maakond, siis ka ülejäänud maakondades me läheme üle tasulisele ühistranspordile tööealiste elanike puhul.
Veel kord: isikud kuni 19. eluaastani alates 63. eluaastast saavad sõita tasuta, keskmise raske ja sügava puudega isikud on tasuta, osalise töövõimega või puudega isikud on tasuta, sügava puudega isiku saatja, kui saatja siseneb bussi koos puudega isikuga, raske liikumis- ja nägemispuudega isiku saatja, kui saatja siseneb bussi koos liikumis- või nägemispuudega isikuga, samamoodi puudega lapse saatja, kui ta on koos lapsega, ja Ukraina sõjapõgenikud.
Et see info üha paremini leviks, eks me teeme ka omalt poolt veel ministeeriumi vaates neid teavitusi nii meedia kui ka ühistranspordikeskuste kaudu.
Määrus jõustub 8. jaanuarist, välja arvatud Kagu ühistranspordikeskus, See on Võru ja Põlvamaa, nendel on 1. aprillist, tulenevalt sellest, et uus hankeperiood hakkab seal 1. aprillist ja meil ei olnud mõistlik teha seda kolmeks kuuks.
Piletihinnad. Piletihinna n-ö põrand on 1.50 sõidukaardi kasutamisel, ühe korra, st 1,5-tunnise sõidu jooksul, siis bussist ostes 2 eurot, päevapilet 4.50 ja kuupilet või 30 päeva pilet 25 eurot.
Lisaks, need kehtivad kõigis nendes piirkondades, kus sõit läheb tööealistele elanikele piletipõhiseks. Näiteks, Viljandimaal ostetud kuukaardiga või üksikpileti ka saate sõita ka Tartumaal. Kogu selle info me paneme täpselt üles.
Aga et oleks veel kord üle öeldud: 8. jaanuarist läheme üle tööealistele elanikele tasulise ühistranspordile, millest on pikalt räägitud. Minu poolt kõik. Aitäh!
Juhataja
Aitäh! Nüüd palun, sõna on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalol.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tere lumist keskpäeva! Sotsiaalvaldkonna teemasid valitsuse istungil sel nädalal ei olnud. Aga sotsiaalvaldkonnas on alati palju teemasid, mida meedia meeleldi ka kajastab. Mõned teemad toon ka teie ette.
Eile allkirjastasin väljatöötamiskavatsuse, pikk ja lohisev nimi aga ometigi vajalik, kui me soovime midagi sisulist muuta. See puudutab rehabilitatsiooni teenuseid nii puuetega inimestele kui ka vähenenud töövõimega inimestele, aga samuti puudutab see haridusliku erivajadusega lapsi.
Mul on hästi hea meel, et kolm ministrit on ühel meelel ja tõepoolest, nii töövaldkonda, tervisevaldkonda kui ka sotsiaalvaldkonda kureerivad ministrid on selle väljatöötamiskavatsuse loogikaga päri. Me saame liikuda edasi.
Nimelt on meil süsteemis sotsiaalkindlustusametis umbes 22 miljonit järgmisel aastal rehabiliteerivaid kompleksteenuseid circa 10 000 inimesele. Ja oluline on siin, et üle poole nendest on lapsed, kes teenuseid saavad. Töötukassa pakub umbes 6 miljoni eest teenuseid, täiendavalt tööealistele, ja peamiselt vähenenud töövõimega inimestele. Tervisekassa oma eelarvest, mis on 2,2 miljardit, kulutab taastusravile 1,3%.
Lisaks on meil haridussektori teenused ja ka kohaliku omavalitsuse teenused kõikidele nendele sihtrühmadele. Ja kui nüüd üks inimene peaks soovima tegelikult abi, siis suure tõenäosusega käib ta kõik need erinevad riigiasutused läbi.
Meie soov on – oleme teinud väljatöötamiskavatsuses vastava ettepaneku –, et rehabilitatsiooniteenused, kompleksteenused, kus inimene vajab mitme spetsialisti abi ja tuge, oleksid edaspidi ühe võimalusena korraldatud tervisesüsteemi kaudu, kuhu on hõlmatud nii esmatasandi tervishoid, mis tähendab eeskätt perearste, ka kooli tervishoidu, ka vaimse tervise teenuseid, mida me oleme nüüd juba viimasel paaril aastal kohaliku omavalitsuse toeks riigieelarvest rahastanud, aga ka eriarstide kaudu suunamisega. See annab võimaluse kokku hoida kogu asjaajamist inimesel, see tähendab mugavust inimese jaoks ja selgust, aga kindlasti aitab see optimeerida ebamõistlikku bürokraatiat, mida me riigis teeme, sest enamasti on iga teenuse saamise eelduseks haldusotsus ja neid tõesti ühe inimese jaoks nii palju teha ei ole vaja.
Nüüd, tahaks ära markeerida veel pikaajalise kaitstud töö temaatika, mis on siin viimase kuu jooksul korduvalt meedia tähelepanu leidnud. Tõepoolest, Euroopa Sotsiaalfondi vahendid selle aasta lõpuga lõpevad. Sotsiaalministeerium valmistas ette seadusemuudatuse, mis tänaseks on ka riigikogus vastu võetud ja ootab, et president selle välja kuulutaks. Inimesed, kes seni olid pikaajalise kaitstud töö kliendid, saavad edaspidi toetatud töötamise teenust, mis on juba riigi rahastatud ja sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud teenus. Loome kokku 170 uut teenusekohta.
Hea meel on aga tõdeda, et 20 pikaajalise kaitstud töö teenuse osutajast 12 juba seda riigi teenust osutavad. Loodetavasti ka ülejäänud 8 leiavad tee, et riigiga leping sõlmida.
Nüüd teema, mis selle nädala alguses ka palju kajastust leidis, on seotud puuetega inimeste ja automaksuga. Olen varem öelnud, et ministeerium on läbi rääkinud ka puuetega inimeste kojaga ja me pakkusime välja meetme, mille maksumus on aastas 5,9 miljonit. Selle meetme toel me oleksime oluliselt tõstnud sügava puudega tööealiste inimeste toetust, ka sügava puudega laste toetusi, aga oleksime ka abivahenditele ligipääsu andnud viisil, mis inimese rahakotile olulist leevendust toob. Ehk riigi osaluse tõstmine kõikide laste puhul 90%-ni. Täna on osal riigi osalus 50%, aga ka teistel sihtgruppidel.
Nüüd edasi on toimunud läbirääkimised puuetega inimestega. Ma ise olin sunnitud olema välismaal, aga minu eksperdid sotsiaalministeeriumist on puuetega inimeste kojaga sellel nädalal kohtunud. Saite ka tänasest lehest lugeda, et läbiräägituna puuetega inimeste kojaga on nende soov tõsta toetusi lisaks sügava puudega inimestele raske puudega lastel ja tööealistel, aga nad on ka valmis selleks, et see tõus ei ole nii kõrge, nii et kompromissikoht on ka neil endil siin siin täiesti olemas.
Puuetega inimeste vaatest on kõige keerukam auto soetamisel registreerimise maks. Nende soov on, et puuetega inimestel ja mitte kõigil, vaid kindlatel puude liikidel, kus tõepoolest liikumisvahend on oluline ja vajalik, oleks ka sellest maksuvabastusest soodustus.
Mis edasi saab? Nüüd, kus meil on selgelt olemas puuetega inimeste enda positsioon, saame me poliitiliselt läbi vaielda, missuguse kokkuleppe ja kompromissini jõutakse. Arusaadavalt on ka eeldus automaksu eelnõuga liikumiseks.
Mina ise olen hästi tänulik selle eest, et meil on olnud väga hea koostöö puuetega inimeste organisatsiooniga, ja tegelikult ka selle eest, et meil on võimalus aidata puudega inimesi.
Ma tahan rõhutada veel nüansse. Kui me räägime automaksu kompenseerimisest osaliselt või täielikult või siis ka registreerimismaksu puhul, siis me aitame neid puudega inimesi, kellel on olnud võimekus osta auto või on soov edaspidi auto osta.
Me teame, et puudega inimesed on väga suures osas suhtelises vaesuses, aga ka absoluutne vaesus ei ole sellele sihtrühmale tundmatu. Seetõttu me toetuste tõusuga aitame palju suuremat hulka puuetega inimesi.
Ja lõppkokkuvõttes just nimelt puude toetused on ju mõeldud selleks, et kompenseerida neid lisakulutusi, mida inimesed on sunnitud tegema. Seetõttu on ka puuetega inimeste organisatsioon ise heaks kiitnud just nimelt selle toetuste tõstmise lahenduse.
Need on teemad, mida ma täna teiega soovisin jagada ja olen valmis ka teie küsimustele vastama.
Juhataja
Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Madis Hindre, rahvusringhääling
Aitäh! Ma seekord küsin kõigilt kohal viibivatelt ministritelt.
Selle nädala alguses tutvusime kõik taas Eesti sündimusnäitajatega ja [saime teada, et] alates 2018. aastast on sündimus vähenenud 24%. Kui meie märkasime neid [andmeid] võib-olla alles nüüd, siis kahtlemata teil olid nende ees nii koalitsioonilepingut sõlmides kui ka riigieelarvet koostades.
Olge hea, kirjeldage nüüd enda erakonna vaatest või siis valitsuse vaatest laiemalt, mis on need konkreetsed tegevused, mis on tänaseks planeeritud ja kokku lepitud, et see mõne aastaga veerandi võrra vähenenud sündimus uuesti kasvule pöörata? Ja mis on teie sihteesmärk? Praegu oleme jõudnud [tasemeni] alla 1000 sünni kuus, aga mis on valitsuse seatud ootus? Aitäh!
Signe Riisalo
Sündimusnäitajad on tõepoolest olnud drastilises langustrendis ja eelmisel aastal oli sündimuskordaja 1,41. Selle aasta numbrid tulevad tõenäoliselt veel halvemad.
Kui nagu lõpuni aus olla, siis ei ole olemas sellist meedet, millele näppu peale pannes me saame kindlalt öelda, et see aitab. Kogu Euroopa – ja mitte ainult Euroopa –maadleb täpselt sama probleemiga. Me teame, et ka meie põhjanaabritel on viimase aastasaja madalaim sündimus.
Mida on demograafid välja toonud? Kõigepealt kindlasti COVID. Me teame seda, et COVID-i ajal olid inimestel hirmud nii haiguse enda, viiruse enda, kui ka vaktsiinide ees ja selle ees, mida see võib teha raseduse kestel, kuidas see mõjub lootele. Sellele järgnes majanduslik ebakindlus, mis oli seotud energiahindadega ja kõige lõpuks sõda ja julgeolek, mis kõik kogumis kindlasti mõjuvad negatiivselt pereplaneerimise otsustele.
Ei demograafid ega poliitikud ole suutnud välja mõelda seda ühte asja, mis pööraks sündimuse kiirele kasvutrendile. Need on pikad protsessid. Kõige suurema tõenäosusega, nagu ka demograafid välja toovad, on [tähtsad] ühiskonna stabiilsus ja turvatunne. Nii on laste kasvatamine, mitte ainult nende saamine, on võimalik.
Me oleme Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis kokku leppinud analüüsi. Nii nagu ma ka mitmes eilses kommentaaris ütlesin, on perehüvitiste ja lastetoetuste muudatusi tehtud viimase aasta jooksul kahel korral, ilma et seal oleks olnud põhjalikku analüüsi. Meil on eelmisel aastal valminud perede majandusliku toimetuleku analüüs, mis annab meile ülevaate perede olukorrast, ootustest ja vajadustest. Aga meil on plaanis järgmise aasta oktoobrikuuks teha põhjalik analüüs, mis vaatab nii teenuseid kui ka toetusi ja seda, milline on olnud nende mõju peredele ja mida on võimalik paremaks teha.
Esmased indikatsioonid, millises suunas me ka selle analüüsiga minema hakkame, saame valitsusse tuua hiljemalt märtsikuuks järgmisel aastal, aga sellist head, kõikehõlmavat ja ootuspärast vastust andvat meedet ei ole mitte üks riik maailmas suutnud välja mõelda.
Selge on see, et toetused on vajalikud. Need aitavad peresid ja aitavad ka lapse planeerimise otsustele kaasa. Aga teisalt on selge, et need ei ole ainukesed meetmed. Ja needsamad tegurid, nagu avalike teenuste kättesaadavus, kvaliteet, turvatunne, lastesõbralik ühiskond, järjest enam mõjutavad otsuseid.
Margus Tsahkna
Kui see ei olnud mitte küsimus valitsusele, vaid küsimus selle kohta, mis erakonnad arvavad, siis ütlen, et muidugi me oleme murelikud. Eesti inimesi peaks olema järjest rohkem. Minul endal oli neli last. Kõigil võiks olla neli last. Aga inimesed peavad ise saama otsustada, kui palju lapsi nad saavad, kas nad saavad lapsi. Ma olen sellel seisukohal, et riik siin ei saa ette öelda, kui palju keegi peab lapsi saama. See on inimeste enda otsus, eelkõige naiste otsus.
Nüüd, see, mida Signe rääkis, vastab tõele. Mõned aastad tagasi, kui ma olin ise sotsiaalkaitseminister, siis just nimelt see sündimuse teema ja perepoliitika oli üks minu põhiteemasid. Me uurisime ka seda, mille taha jäävad otsused, et näiteks kolmandad lapsed võiksid sündida, ja nii edasi. [Saime teada, et] ei ole otsest seost sellega, kas üks või teine toetus on ükskõik kui suur, vaid need otsused langevad ikkagi inimestel väga pikka plaani peale ja selle tunde peale, kas tuntakse ennast turvaliselt.
Kui me vaatame, et millises maailmas me oleme elanud viimased aastad – COVID, sõda, majanduskriis, Eestis veel eraldi, kui me räägime, euribori tõus –, siis see kõik lööb tegelikult eelkõige peresid, lastega peresid. See kindlusetuse tunne, mis meie ümber on, on tegelik põhjus. Ja see ei ole mitte ainult Eesti põhjus, vaid see on tõesti globaalne.
Ehk siis mida mina loodan, on see, et äkki nende laste sünd on edasi lükatud ehk tegelikult veel sünnivad need lapsed, kes praegu jäävad sündimata. See on väga tähtis, et anda turvatunnet inimestele, selgitada tagajärgi ja seda, mis maailmas toimub.
Aga oleme ausad, ütleme, viimase 30 aasta jooksul ei ole meile nii lähedal nii jõhkrat sõda olnud, aga praegu see sõda käib. Ma arvan, et igaüks tunneb oma kontides ka, et isegi kui tundub, et see on kuskil Ukrainas, siis see mõjutab meid kõiki. See mõjutab turvatunnet lisaks kõigele muule.
Nii et eks me anname endast kõik, et just turvatunnet, kindlustunnet kasvatada selles keerulises maailmas. Ja kindlasti ka, kui me vaatame nüüd Eesti 200 programmi, siis meie näeme ette just nimelt sedasama personaalset riiki ja isiklikke teenuseid, et me suudaksime tegelikult kõigi inimesteni jõuda vastavalt nende vajadustele ja selle kaudu anda kindlustunnet ka nendele inimestele, kes tahavad lapsi saada.
Eks see kõik nõuab otsuseid, aga tõesti ühte võluvitsa, et me võtaksime vastu ühe meetme, lihtsalt ei ole. Seda ütlevad ka kõik demograafid, kui nendega rääkida. Aitäh!
Madis Kallas
Aitäh! Mul ei tule selle komisjoni täpne nimi meelde, mida ka Signe juhib, mis tegelikult täpselt sama asjaga tegeles ja kus me istusime ju tunde valitsuse esindajatega ja arutasime täpselt sama probleemi. Me saime väga hea ülevaate nii erinevatest trendidest kui ka võimalikest lahendustest.
Siinkohal ma olen välisministriga ja tegelikult ka ekspertidega nõus, et häid lahendusi ei ole. Kui me vaatame ka statistiliselt, siis Euroopas Eesti erinevad toetused, olgu vanemapalk või peretoetused, on ju ühed eesotsas olevad. Samas, mitme näitaja poolest me oleme seal tagumises otsas, võtame kasvõi sotsiaalhoolekandesse või siis pensionitesse minevad vahendid. See näitab, et otsest seost sellega ei ole.
Me oleme väga palju investeerinud, panustanud sellesse, et see kordaja oleks suurem, aga tulemust see ei ole toonud. Tuleb ümber vaadata, mida ja kuidas teha, ja ma loodan, et see komisjon ühel hetkel jõuab ka reaalsete ettepanekuteni, mida me siis valitsuses saame arutada.
Aga mina toon ka esile sellesama COVID-i ja sõja mõju. Seda on kuulda igalt poolt, et see avaldab väga tugevat survet, mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis, Soomes ja igal pool, kus need näited on sisuliselt sajandi kõige nukramad. Kõik otsivad, me otsime ka ühiselt Euroopas neid lahendusi, otsime Eesti sees.
Mind teeb veel eriti kurvaks selle asja juures üks asi, mida ma ei tea, kas ajakirjanikud on vaadanud. Aga kui te vaatate neid kordajaid, siis palun pange nad ka Eestis maakondade vaatesse ja siis te näete eriti drastilist pilti, missugused on need olukorrad ja võimalikud trendid näiteks Kagu-Eestis, Ida-Eestis, Kesk-Eestis ja kuidas need on Harjumaal ja näiteks Tartu maakonnas. Seda me jälgime regionaal- ja põllumajandusministeeriumis väga tähelepanelikult ja see teeb veel topelt kurvaks. Üldine Eesti trend on kurb, aga eri piirkondades on olukord veel drastilisem.
Me pakume lahendusi regionaalse ebavõrdsuse lahendamiseks, et ka seal tulevikus oleks lapsi, kes lasteaeda ja kooli läheksid.
Juhataja
Aitäh! Palun järgmine küsimus!
Karoliina Vasli, Delfi
Küsimus välisministrile. Te räägite, jah, et ei istu ühe laua taha Venemaa välisministriga, ja olete ka öelnud, et on vastuvõetamatu alluda Moskva nõudmistele.
Aga samas me allusime nõudmistele just eesistujariigi suhtes. Malta toetamine – tegelikult Venemaa võib seda presenteerida kui seljavõitu nende vaates. Kuidas te seda kommenteerite?
Margus Tsahkna
Eesti ei ole allunud ega kavatse kunagi alluda Venemaa nõudmistele. Ja me ole seda teinud ka OSCE-s. Eesti on olnud aastast 2020 nii-öelda võimalik kandidaatriik järgmise aasta OSCE eesistujaks, aga Venemaa on meid korduvalt blokeerinud, ja mitte ainult meid eesistujana, vaid on blokeerinud OSCE eelarvet, on blokeerinud ka neid kõrgeid ametikohti, näiteks peasekretär ja kolm suurte agentuuride juhi mandaadi pikendamist, eesmärgiga see organisatsioon täiesti rivist välja lüüa. See on olnud Venemaa eesmärk.
Nüüd, kui me vaatame, mis praegusel hetkel toimub ka OSCE-s, siis näeme, et tegelikult ju mingit kokkulepet saavutatud ei ole. See, et Eesti on järjekordselt ja lõplikud blokeeritud, tuleneb lihtsalt OSCE põhikirjast, milleks on konsensuspoliitika. Ehk siis kõik peavad olema nõus.
Nüüd, kui me vaatame, mis on otse eesmärk üldiselt ja mis on need printsiibid, mida OSCE üldse ellu viib, siis see on eelkõige julgeoleku tagamine, see on tegelemine kõigi nende küsimustega, mida Venemaa praegu oma tegevusega otseselt rikub. Praegu on Venemaa see, kes on pannud OSCE olukorda, kus OSCE tegevus sisuliselt on suure küsimärgi all, kas ta jätkab või mitte. Täna, praegu, kui toimub see tippkohtumine, seda lahendust ei ole.
Selles mõttes, et Malta oli see riik, mille tõstis üles praegune eesistuja ehk Põhja-Makedoonia, ja see oli lihtsalt üks võimalustest. Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidu ühine kandidaat edasi. Kas see on järgmine aasta, on see tulevikus, me näeme seda.
Aga nüüd see fookustamine eesistumisele ei lahenda mitte kuidagi OSCE probleemi. Ja meie otsus oli koos Balti riikide ja Ukrainaga, nüüd on liitunud ka Poola ja veel päris mitmed teised riigid. Me ei saa neid asju arutada, istuda ühe laua taha agressoriga. Lihtsalt see pilt ei klapi kuidagimoodi kokku. Me räägime sellest, et Venemaa viib läbi täiemõõdulist agressiooni, genotsiidi, laste küüditamist – kõike seda, mida Venemaa teeb jätkuvalt ka praegu, sel ajal, kui OSCE-s toimub see tippkohtumine. Ja küsimus on laiem: mis sellest organisatsioonist saab? Mis tema roll üldse edaspidi on? Sest olemuslikult OSCE-d oleks vaja ja meie ei ole selle poolt, et see pannakse kinni. Eesti taha see otsus ei jää, kui see on eesistumise küsimus järgmiseks aastaks.
Aga küsimus on, mis saab tegelikult sisuliselt. Mis saab sisuliselt? Kesk-Aasia riikide hõlmamine jne, see võiks olla OSCE üks suuri eesmärke, aga täna ei ole OSCE töövõimeline. Aga mitte ainult OSCE, vaid me räägime ka ÜRO julgeolekunõukogust, kus Venemaa blokeerib kõikvõimalikke otsuseid, ja kõigist teistest organisatsioonidest.
Nii et kuidagi on ka Eestis tekkinud tunne, et nüüd see eesistumine on mingisugune võtmeküsimus. Ei ole. See ühtsus, mis on Eesti selja taga olnud, on iseenesest väga palju väärt. Sest me oleme otsustanud 1991. aastast peale, et me ei jää mitte kunagi enam üksi. Lihtsalt me ütlesime väga selge seisukoha välja: meie selles ürituses ei osale.
Ja me veel näeme seda, kuidas Lavrov kasutab seda võimalust. Ma mõistan täiesti selgelt hukka, et Lavrov üldse lasti OSCE laua taha, tõsiselt ka. Sest see on see, mida tegelikult Venemaa tahab teha, mitte see, et kas OSCE töötab või ei tööta, kes on eesistuja, kes ei ole eesistuja, vaid ta tahabki anda sõnumit: näete, te kutsusite, me oleme siin laua taga, te räägite meiega. Aga nemad ütlevad seda, mida nemad tahavad. Ja see on see tegelik probleem.
Nii et Eesti on jätkuvalt eesistujakandidaat, Eesti selja taga on jätkuvalt kogu Euroopa Liit ja väga paljud teised liitlased. Lihtsalt selle organisatsiooni konkreetselt toimimise loogikat on võimalik blokeerida. Ja Venemaa on seda teinud. Aga eesmärk ei ole mitte Eesti blokeerimine, vaid eesmärk on tegelikult ju lüüa täiesti rivist välja üks organisatsioon, mille ülesanne on just nimelt tegeleda sellega, et Venemaa-sugused riigid agressiooni läbi ei viiks.
Aga oleme ausad, OSCE seda ära hoida ei suutnud, ei suutnud ükski teine organisatsioon samamoodi, Nii et see on see tegelik probleem, millega me tegeleme. Ja siin oli meie sõnum ülitugev.
Ma arvan, et väga paljud riigid mõtlevad hetkel seal Skopjes olles: aga miks nad ikkagi seal laua taga on? Ma tean juba – mul on otseülevaade –, mis seal toimub: paljud lahkuvad laua tagant.
Juhataja
Aitäh! Nüüd on pressikonverentsi ametlik osa läbi ja aeg intervjuudeks. Aitäh!
